Sotsioloogia referaat (0)

Sotsioloogia referaat
Artikli pealkiri on „ Gender and Crime “ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus , kriminoloogia teooria ja feministide uuringud.
Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat , sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähelepanuta . Lisaks huvitas mind see teema, sest gümnaasiumis õppides oli mul pikka aega soov minna edasi õppima kriminoloogiat.
Artikli teemaks on kuritegevus erinevate sugude poolt, eriti pööratakse tähelepanu naiste poolt sooritatud seadusrikkumistele ning kuidas on nende arv aastatega muutunud. Alustades eelmisest soo ja kuritegevuse ülevaatest, mis ilmus iga- aastases sotsioloogia ülevaates (1996), uurib autor arenguid selle teema traditsioonilisemates käsitlustes (soo suhtarvu probleem ja probleemi teoreetiline üldistus ), elutee uurimus ja feministlik uurimus ( soolised teekonnad, sooline kuritegevus ja soolised elud ). See ülevaade märgib tähtsamad teadmised, mis on tekkinud sugude ja kuritegude seoselistes uuringutes. See sisaldab seadusrikkumiste konteksti, emotsioonidest tingitud kuritegevust ja identiteedi teooriat. Samuti uuritakse perekonna ja naabrite mõju kuritegevuse ulatusele ning kuidas erineb mõju olenevalt isiku soost.
Autor kasutas uuringu teostamiseks artiklite kogumise meetodit ning nende analüüsimist. Tekstis toetub ta väga paljudele uuringutele ning tuntud sotsioloogidele. Ta leidis 273 artiklit sugude ja kuritöö teemal. Ta kogus artiklid 25-st ajakirjast ning kahest igaastasest ülevaatest alates aastast 2011, mil Steffensmeier&Allan avaldasid nende uuringu ja kokkuvõtte. Ta grupeeris artiklid kõige levinumate lähenemisviiside, mis uurisid naisi ja kuritegusid ning kõige levinumate teemade alusel, mis ilmusid feminstide uuringutes kriminoloogias kuni selle ajani. Daly & Chesney-Lind on 1988. aastal fokusseerinud varajastes uuringutes naiste ja kuritegude kohta kaks põhilist joont – soo suhtarvu probleem, mis üritab selgitada probleemi sugude erinevates kuritegudes, ning üldistamise probleem, mis uurib, kas samad teoreetilised konstruktsioonid saavad selgitada nii naiste kui ka meeste kuritegude põhjuseid. Autor jaotas leitud artiklid subjektiivselt ning klassifitseeris need. Kõigepealt ta hindab tulemusi empiiriliselt ehk mis muutused sugude ja kuritegude vahel toimunud alates 1996. aastast. Lisaks ta hindab, millised teadmised on lisandunud uuringutest. Uuringu tulemustest teeb ta soovitused, millised faktorid oleks olulised mõistmaks kuritegude teooriaid .
Need 273 artiklit, mida ta leidis, jagunesid eri teemade vahel. Kõige suurem osa, 95 artiklit, oli feministide kriminoloogia vallas. Lisaks on palju artikleid teemadel sooline lõhe , üldistamine ja retsidiivsus .
Kokkuvõtlikult tehakse tulemusted. Esiteks, on tõendeid, et kesksed kuritegude teoreetilised korrelaadid (halb kasvatus, nõrk enesekontroll, halva mõjuga kaaslased ja majanduslikud raskused) on soost sõltumatud, aga nende kogemuste vahendajad ei pruugi olla. Teiseks, mõned faktorid, mida on peetud eriti oluliseks naiste õigusrikkumistes (lapse väärkohtlemine, vaimsed probleemid) ei pruugi olla nii suure mõjuga. Siiski on ebaselge suhe ohver olemise ja kuritegevuse vahel ning mil määral mõjutavad kannatused teistele liiga tegemist. Kolmandaks on uuringud naiste kuritegevusest jõudsalt kasvanud ning suurendanud tõendusmaterjali, et nii naiste kui ka meeste kuritegude trajektoorid on samad. Üldiselt on proportsioonid kuritegevuse sageduse suhtes samad nii meestel kui ka naistel. Ehk mõlema soo puhul on märgata vähese, keskmise ja suure arvu kuritegude sooritaaid. Neljandaks on uuringud heitnud valgust sellele, kuidas kuritegevused loobumise protsess erineb meestel ja naistel, ning sellele, kuidas see on mõjutatud ajaloolisest kontekstist.
Lisaks on avastatud, et kuulumine gruppidesse , narkootikumide müümine ja isegi vägivaldsete kuritegude sooritamine on sooneutraalsed, kuid meeste ja naiste tegevused kuritegudes võivad varieeruda sõltuvalt kuritöös osalejate sugude koosseisust ning soorollide muutlikkusest antud kontekstis. Sellised varieeruvused võivad olla tingitud ka teistest teguritest, näiteks rassist ja klassi kuulumisest. Seega on üpris keeruline hinnata kuritegevuse tausta ja ulatust üksnes soo põhjal, sest erinevaid faktoreid, mis inimese käitumist mõjutavad, on palju. Autor toob välja, et siin on võimalik teha sel teemal veel palju uuringuid ning käesolev artikkel on heaks alusmaterjaliks.
Artiklist tuleb välja, et palju on räägitud ebasobivate kaaslaste mõjust inimese kuritegelikule käitumisele, kuid vähe on pööratud tähelepanu naabruskonnale. Selgub , et tüdrukutele mõjub halb naabruskond palju intensiivsemalt ja kahjulikumalt kui poistele. Ei ole saladus , et kõige olulisem on siiski perekond. Uuringutest selgub, et pere alahindab võimalusi tüdrukute sattumiseks kuritegelikule teele. Kuritegevusele satuvad ka need noored, kel puudub korralik perekond ehk kasvanud ühe vanemaga või talunud väärkohtlemist. Kui peres puudub isa, siis milline jälg soorollidest jääb lapsele? Koolil peaks samuti olema ülesanne tegeleda sugude vahelise sotsialiseerumise arendamisega.
Selles artiklis olevat tulemused on sobilikud koostööks sotsioloogiste uurimustega identiteedi esikerkmisest. Lisaks kasutavad naised kuritegudes nii enda naistelikke tunnuseid, kuid võtavad omaks ka maskuliinse käitumise, et saavutada enda eesmärke. Selline soorollide muutlikkus näitab vajadusele laiendada seda uuringut identiteedi teooria abil.
Referaat kattub kuritegevuse teemalise loenguga. Ka loengus pöörati tähelepanu sellele, miks inimestest saavad kurjategijad ning mis on seejuures määravad faktorid. Psühoolooglis-bioloogiline lähenemine nendib, et mehed sooritavad rohkem kuritegusid ning kuritegelikkuse tipp on teismelise eas ja kahekümnendates. Seega on artikkel kooskõlas loengus omandatud teadmistega. Naiste kuritegevust nii väga uuritud ei ole, vaid just toodi väljs näiteks XVY sündroom , mis esineb geneetilise defektiga meestel.
Ma sain seda artiklit lugedes eelkõige targemaks tänu keerulisele inglise keele sõnavarale. Tekst osutus keerulisemaks, kui ma arvasin ning sõnaraamatu kasutamine oli peaaegu hädavajalik. Eriti raskeks osutus ingliskeelsete väljendite ja oskussõnade tõlkimine eesti keelde, sest neile lihtsalt ei leidunud sobivaid vasteid . Referaadi tegemine laiendas märgatavalt mu silmaringi ning edaspidi arvestan, et selliste artiklite läbitöötamine võtab märksa rohkem aega, kui oleksin eeldanud. Seega oli sellise referaadi koostamine hea õppetund aja planeerimisse ning kindlasti ei jäta nii mahukaid töid viimasele minutile, kui on niigi kiire aeg.
Muidugi oli artikkel arendav ka sisuliselt. Pean tunnistama, et varasemalt ei olnud ma väga palju mõelnud kuritegevusest sooti. Meedias saavad enam tähelepanu meessoost kurjategijad ning naisi peetakse vähem ohtlikumateks. Reaalsuses ei pruugi see nii olla. Samuti artikkel tekitas minus veelgi rohkem huvi kriminoloogia vastu ning arvan, et loen tulevikus veelgi sel teemal artikleid.