Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis
Mirjam -Marleen Kond
HJ1 2015
SUHTUMINE
AEGA
Aega
võib käsitleda kui üht nähtamatut dimensiooni , sest aeg on alati
kohal, igal pool ning see avaldub suhlemises, samuti mõjutab
suhtlemist. Kultuurid, kus tehakse korraga vaid ühte asja, on
monokroonsed ja kultuurid, kus tehakse korraga mitut asja, on
polükroonsed. Sattusin ebameeldivatesse olukordadesse, kui läksin
tööle Hispaaniasse ehk läksin pigem monokroonsest kultuurist
polükroonsesse kultuuri, kus oli mul raske kohaneda. Erinevast ajakäsitlusest tingitud probleeme on võimalik ette näha, vastavalt
sellele tuleks ühendada planeerimine ja paindlikkus ning kui seda
osata teha, võib toimida väga edukalt ka tõhus koostöö ( Pajupuu 2001).
Hispaanias
töötasin neli kuud neljatärnihotellis AH Granada Palace, mis asub
Granada linnas. Töötasin klienditeenindajana baaris ning kohvikus
buffet laudade
teenindajana, minu töö toimus graafiku alusel. Kui minu tööpäev
algas 7.30 hommikul , jõudsin ma tööle ca 10-15 minutit varem, et
jõuaksin veel kohvi juua ning õigel ajal valmis olla. Kohalikud teenindajad , kes töötasid minuga samas vahetuses, jõudsid tööle
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ydresab
Õppematerjali autor
olla räpane, sest siis ei tundnud inimene väidetavalt nii kergesti külma, sest mustus ja eritised andsid kehale lisakaitset. Maja puhtana hoidmine ei seostunud talupoegade jaoks hügieeniga, vaid oli argise ja püha pooluse eristamiseks vajalik praktiline ning rituaalne toiming. Suurem osa eestlastest säilitas kuni 1930. aastateni suurel määral oma vana talupoegliku maailmapildi, mis siin väljendub konkreetselt arusaamades puhtuse ja mustuse kohta. Suhtumine puhtusesse on viimase sajandi jooksul maailmas, eriti Lääne kultuurisfääris, suurel määral muutunud. Suurema osa eestlaste jaoks jäid uusaegsed kodanlikud vaated puhtuse kohta tolle ajani kas võrdlemisi tundmatuks või neid ei võetud omaks. Kuna suhtumine, hoiakud ja käitumine põhinevad üldistel arusaamadel ja tõekspidamistel, võibki väita, et vaatamata tervikuna eesti ühiskonnas toimunud suurtele muutustele ei muutunud talupoegade maailmapilt vähemalt kuni 1930
Nad jätavad meelitused välja ja asuvad kohe asja juurde. Soomlased on sõbralikumad ja vaoshoitumad, kuid lähenevad asjale samasuguse moega, kõiki võrdsustava hoiakuga. Soome keel on palju ilmekam ja väljendusrikkam kui rootsi, taani või norra keel, kuid igapäevaelus tugineb kõne ikkagi faktidele, on lühike ja hästi läbi mõeldud. Soomlasega rääkides võib kasutada igasugust huumorit, nii keelekasutusel põhinevat kui mis tahes muud. Taanlane läheb huumoriga mõnda aega kaasa, eriti kui nalja tehakse rootslaste kulul. Rootslased aktsepteerivad huumorit, kui see ei ohusta nende tulusid. Norralaste kuuldes ei tasu kunagi nalja teha Norra arvel. Nad ei saa sellest aru. Kõik keeled on väga erinevad ja sekretäril tuleks ennast kurssi viia erinevate keelte omapäradega, sest see mõjutab väga palju suhtlemist. 4 1.2 Ajalugu ja uskumusi väljendavad tabud
Kui aga siiski tahetakse oma mõtetega üksi jääda, siis ei vaja nad selleks - nagu inglasedki - füüsilist privaatsust. Araablaste üksiolemise viis on rääkimise lõpetamine. Eestlaste kultuurilisest käitumisest ei teata palju. Needki teadmised, mis meil on, tuginevad pigem kogemustel kui konkreetsetel uuringutel. Võib oletada, et Eesti on suhteliselt väikese võimudistantsiga ühiskond (autoritaarsetele juhtidele eelistatakse konsulteerivaid juhte, negatiivne suhtumine kontrolli, positsioonitunnuste rõhutamist ei hinnata jne). Eestlaste kultuuris on mõningaid suure ebakindluse vältimise tarbega kultuuridele iseloomulikke jooni (palju seadusi, töö- ja elukohatruudus, mure tuleviku pärast jne) (Pajupuu 1995a). Kuna Eestis ei pöörata kommunikatsiooniõpetusele kuigi suurt tähelepanu, siis omandab eestlane oma kultuurile omased suhtlusnormid enamasti kogemuse najal. Vestluse õnnestumise üle otsustatakse selle põhjal, kas vestelda oli mugav või ei
Ja kui Helen loeb ühe raamatu nii kiirelt läbi, tähendab see vaid üht-raamat on HEA! Ja muidugi pean ma nüüd ja kohe oma emotsioonid kõik kirja panema, nüüd, kui nad kõige värskemad on. Raamatu lugemisel tekkis mul nii palju emotsioone. Ma elasin sellesse loosse nii sisse. Minuga ongi nii, et ma suudan süveneda ainult minu jaoks huvitavatesse lugudesse. Seetõttu seisavadki mul teinekord kohustusliku kirjanduse raamatud ikka väga pikka aega kapinurgal, teades, et ma nagunii ei suuda neid mõttega lugeda, sest see lihtsalt ei ole nii huvitav mu jaoks. Paraku pean end siiski sundima ja suure vaevaga saavad need ka enam-vähem loetud. Nüüd aga ,,Orjatar"ist. Kuna ma teadsin, et seal ootavad ees lood orjusest jne, siis ausalt öeldes ootasin ma nii pingsalt raamatu teist osa, kus said alguse orjuses olemise lood. Raamatu esimene osa kirjeldas siis Nuubiat ja selle kombeid. Kirjeldas Mende perekonda ja nende traditsioone,
See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama." Mu tütar Helen ütles: "Ma loodan, et ta ei ole paks ja kiilaspäine jobu!"
Sõnum:...Tule kiiresti Männi parki. Mul on sulle midagi näidata. Mõtlesin et lähen siis korra , mis sest et peavalu . Kuna metõde oli sõbralik siis ta lubas ,ainult juhul kui ma tulen siia tagasi. Nh jh eks siis läksingi .Sinna minnes nägin paljusid noori, kes jalutasid niisama pargis. Kuid ühel pingil istus naine kes jooksis kohe minu juurde. "Kas sina oled Angela?" "Jh, mis viga?" "Tere mina olen Sofia ning ma olen ju ema tükk aega jälginud isa palumisel!" "Tere,mida ??" "Jh , ning ma arvan vist et su ema petab su isa!" "Ma ei usu sind!!!" Ta näitas mulle 4 pilti kus mu ema hoidis mingilt võõralt mehelt käest kinni, kallistas ning ühel pildil tegi musi põsele. "Võibolla see on ta sõber mingi või vend?? Ma sooviks neid pilte emale näidata!" "Ei usu , ok aga ära oma isale sellest midagi räägi ning tule ülehomme sama aeg siia tagasi!" "Ok"
MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Essee Õppejõud: 2012 MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist. Üks tähtsamaid omadusi teenindajana töötades on pühendumus, minul lõpuks see puudus ning otsustasin ka selle töö lõpetada. Tööt
Algkaal oli 60kg ja eesmärgiks oli kaaluda 55kg juuni lõpuks, et reisiks ja põhikooli lõpetamiseks ilus keha oleks. Sõin kolm korda päevas, nii et kõht ikka täis oleks ja kaal hakkaski vaikselt langema. Mai lõpus läksin tööle, kus töötasin igapäev teenindajana, et raha koguda oma reisi jaoks Kreeka. Igaüks teab, et teenindaja töö on väga raske ning päeva lõpuks ainuke soov, mis inimesel on, on magada. Ükshetk hakkasin märkama, et pole enam aega süüa. Iga hommik käisin jooksmas ja jõusaalis, peale seda sõin kiiresti paar puuvilja ja läksin tööle. Tööl sõin ma tavaliselt natuke salatit koos õuna või banaaniga. Õhtul enam süüa ei jõudnud kuna tööpäev lõppes õhtul hilja ning ma olin endale lubanud, et peale kella seitset õhtul ei söö. Niimodi hakkaski kaal aina kiiremini ja kiiremini langema. Kõige hullem oli see, et mulle meeldis, kuidas igapäevaga kaal langes ning ma otsustasin oma portse veelgi vähendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid