Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses (0)

Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses.
Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses oleneb kindlasti enim noorsootöötaja kompetentsusest ja ettevõtlikkusest. Kui noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses võtab oma tööd südame ja suure missioonitundega, ning on kompetentne, ning pidev enesetäiendaja, siis ilmselgelt on tema roll kohalikus omavalitsuses suur. Kui aga samal ametikohal töötav inimene ei ole oma karjääriks valinud noorsootööd ja ei tee oma tööd kirega, siis olen kindel, et tema roll kohalikus omavalitsuses on väike ja muud noorsootööasutused vallas võtavad peagi üle enamus tema ülessanded, et neid paremini lahendada.
Selle essee aluseks võtsin noorsootöötaja kutsestandardi 4. Taseme kirjelduse. Kompetentse ja tubli noorsootööspetsialisti roll kohalikus omavalitsuses on väga suur. Just valla noorsootööspetsialist on see, kes loob kahepoolse koostöö vallavalitsuse ja noorte vahel, mis annab noortele võimaluse aktiivselt rääkida kaasa valla otsuste tegemisel. Neljanda astme noorsootöötaja eesmärk on olla hea juhendaja noorte mitteformaalse õppimise protsessil, kasutades noorte arendamiseks loodud tingimusi, toetada noorte arengut ning sotsialiseerumist. Kohaliku omavalitsise noorsootöötaja peaks noortele pakkuma formaalharidussüsteemi kõrvale just kui teist haridussüsteemi, olen ise tähele pannud , et formaalharidussüsteem just kui valmistaks praegusel hetkel ette tublisid ühiskonnatarbijaid industriaalühiskonda, kuid aastate jooksul on ühiskonna ootused tublisti muutunud noorte elluastujate suhtes, seega peabki mängu tulema kohaliku omavalitsuse spetsialist, kes pakub noortele arendavaid tegevusi mitteformaalse hariduse raames, et noored elluastujad oleksid ette valmistatud ühiskonna jaoks. Tänapäeva ühuskond vajab noori, kes oleksid avatud isemõtlejad ja ettevõtliku ellusuhtumisega, et nad suudaksid adapteeruda ühiskonnamuutustega ja luua endale ise töökoht.
Kindlasti ma ei väida seda, et formaalharidussüsteem rikub noori ja alamakstud noorsootöötajad peavad meie noorte tulevikku päästma . Pean formaalharidust tähtsaks, kuid leian, et seda peab kaasajastama vastavalt ühiskonnamuutustele ja seega on eriti tähtis valdkondadevaheline koostöö. Kool, noortekeskus ja muud noorsootööasutused ei tohiks võistelda omavahel noorte osalejate arvukuse suhtes, vaid tegema koostööd, et noored saaksid osaleda võimalikult mitmekesises õppeprotsessis. Minusilmis ongi kohaliku omavalitsuse noorsootööspetsialisti ülessanne lisaks noortele parima arengukeskkonna loomisele vallas ka olla just see suur nätsupall, mis on liimiks erinevate noorsootööüksuste vahel vallas.
Noorsootöötaja kutsestandardi 4. Tasemes kirjeldatakse põhjalikult kompetentse, mida peaks antud standardi omanik töös igapäevaselt rakendama. Kohaliku omavalitsuse noorsootöötaja ebakompetentsust kohtasin mina aastaid tagas, kui 3 aastat käisin koolis ja elasin kauges Lõuna-Eesti nurgas, kus omaalgatuslikult sõpradega võtsime selles väikelinnas üle osa noorsootööst, kuna vallal vastavale ametikohale oli määratud inimene, kes eksis isegi kutsestandardi elementaarsete punktide suhtes, nagu noorte kaasasamine tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse, sealhulgas kasutades sobivaid meetmeid, mille abil saaks ka kaasata vähemate võimalustega noori ja erivajadustega noori, arvestades nende eripära nende kaasamisel ja arendamisel. See lõi olukorra, kus aktiivsed noored, kes endale ise tegevust otsisid ja noortekeskuses aktiivsed olid, said osa noorsootööst, kuid noorsootööst eemalseisvad noored jäid ilma igasugusest juhendamisest, näiteks vähekindlustatud perede noored, kel ka käitumisprobleeme esines, nemad said tähelepanu vaid politseilt. Karjuvat ebaõiglust nähes hakkasime sõpradega omaalgatuslikult nendega tegelema. Populaarne tegevus oli neil vana paberivabriku akente sisseloopimise ja selle auväärse maja korduv süütamine.Selle tegevuse asemel kaasasime noori õhtuti erinevatesse tegevustesse, näiteks mängisime 2 õhtut nädalas jalgpalli, alustasime võrkpallitrenniga ja koostöös kohaliku muusikakooliga said 4 noort ka tasuta kitarritundidesse, kus aktiivselt kohal käidi . Lisaks tegime ka kodutöödegruppi, mis osutus ootamatult edukaks. Selles väikelinnas tegi kohaliku omavalitsise noorsootöötaja linnale pigem karuteene ja tema roll oli lausa negatiivne. 3 aastat hiljem, kui käisin seal linnas koolitusi tegemas, avastasin ahastusega, et see spetsialist on veel oma ametikohal.
Seda, et mina tahan panustada ühiskonda just noorsootöö kaudu, leidsin mina juba ümbes 8 aastat tagasi, mil olin Tallinna vanalinnapäevadel lasteala korraldusmeeskonnas. Minu sobivust alale tõestab just see, et kõige kiuste olen 8 aastat hiljem endiselt alal edukalt aktiivne. Tõsi, ma ei suuda ennast noorsootööga edukalt majandada, sellepärast otsustasingi gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus omandasin ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks . Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult praktikandiks Porvoo linnas noorsootöö spetsialistil. Töötasime noortega , kes on ühiskonnast kõrvale jäänud, Soomes on see probleem suur, ning sama probleemi tärkamist olen märganud ka Eestis. Peale poolteist aastat naaberriigis sain teate, et olen vastuvõetud Tallinna Pedagoogilisse Seminari . Peale head uudist vähendasin enda töökoormust aiakujundajana minimaalseks ja kolisin kallile kodumaale , kus hakkasin kooli kõrvalt kohe taas ka noorsootööga tegelema.
Pean end heaks noorsootöötajaks, tunnen , et just see amet pakub mulle rahuldust ja annab häid võimalusi eneseteostuseks. Pean enda rolli suureks konkreetsetes kohtades, kus noortega tegelen ja arvan, et minu püsimatus ja rutiinitalumatus on sellel alal pigem plussiks, sest noorsootöö on vähemalt siiani pakkunud mulle palju mitmekülgseid olukordi , kus ühetaolist käitumist kartma ei pea. Teel maailma parimaks noorsootöötajaks on siiani mulle suurimaks takistuseks osutunud just ülikool, kus enamus ainetest on väga arendavad ja nauditavad, kuid jääb väike osa aineid, mille kuulamist ma naudin, kuid rohked kodused ülessandes mind motiveerida ei suuda ja nende rohkuse tõttu on mul tõenäoliselt suur au ka neljas aasta siin koolis veeta, kuid kuna noorsootöös peab niikuinii ennast pidevalt harima , siis ei pea seda probleemiks, kuid kindlasti ei arva ma, et olen kehvem noorsootöötaja oma kursusekaaslastest, kes varem lõpetavad.
Kokkuuvõtteks näen ma ise ennast hea noorsootöötajana ja väärt arengupartnerina noortele, loodan, et seda näevad ka minu ametikaaslased, pean väga oluliseks mitmekesisust töös ja pidevat enesetäiendamist. Seisan nüüd ja ka tulevikus selle eest, et noorte ühiskonnast kõrvalejäämine ei saa olema Eestis suureks probleemiks ja et väheneks ka väljaränne, pean tähtsaks, et noored näeksid oma häid võimalusi kodumaal ja neist saaksid saaksid aktiivsed ühiskonnaliikmed kodumaal. Tahan et kaoks hetkel päevakorras olev küsimius, et kes kustutab siis pärast lennujaamas ja sadamas tuled, kui viimane Eestlane on väljarännanud.