Rahvastikupoliitika Eestis (0)

Rahvastikupoliitika
Eesti rahvastikupoliitika üldeesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku jätkusuutlikareng.
Pikka aega oli maailma rahvaarv muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt.
Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika , suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika.
Sündimus on sündide esinemine rahvastikus või selle osas. Sageli väljendatakse promillides e. sündide arv tuhande inimese kohta. Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on vananev rahvastik st, et sündimus on madal, noori inimesi tuleb vähem juurde ning rahvastiku taastootmine on pidurdunud või pidurdumas.
(Joonis 1. Eesti rahvaarvu muutused aastatel 1970-2008)(Joonis 2. Eesti rahvastikupüramiid aastal 2010.)
Sündimust mõjutavad tegurid on :

• viljakas eas naiste arv;
  
• naiste vanus laste sünnitamisel;
  
• religioon , mis mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse;
  
• pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, mida mõjutavad meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine ning abordi tegemise võimalus;
  
• kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu; kui palju on inimestel elu jooksul partnereid);
  
• traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse pereellu);
  
• millised on väärtused, mida elus kõige enam hinnatakse;
  
• majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha eluase , riigi poliitika).
  

Laste- ja perepoliitika all mõeldakse riiklikku poliitikat, mis on suunatud lastele ja lastega peredele. Kitsamas tähenduses võib mõista perepoliitikana meetmeid, mida riik kasutab laste ja lastega perede majandusliku heaolu tõstmiseks laste kasvatamise ja hooldamise perioodil: peretoetused , vanemapuhkused, lastehoiu korraldamine.
Laste- ja perepoliitika üldine eesmärk on tagada lastele ja lastega peredele parim võimalik
elukvaliteet ning turvaline elukeskkond. Laste- ja perepoliitikal on eelkõige järgmised ülesanded.

• Laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine.
  
• Töö- ja pereelu ühitamise toetamine.
  
• Laste kasvatamise väärtustamine.
  

(Joonis 3. Kulu lapse kohta)
Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas ning laste suremuse all mõistetakse tavaliselt ühe kuni viie aasta vanuste laste suremust .
(Joonis 4. Üldine suremuskordaja ja selle dünaamika Eestis) Suremisnäitaja Eestis on kõrge. Joonisel on esitatud üldise suremuskordaja ( surmade arv 1000 elaniku kohta aastas) dünaamika aastatel 1970-2004.
Suremust suurendavad:

• Vaesus
  
• Looduskatastroofid
  
• Õnnetused
  
• Halb tervishoiukorraldus
  
• Arstiabi kehv kättesaadavus
  
• Ebaterve eluviis
  

Surma põhjused :

• Arengumaades:
  

Sõjad
Vee puudus
Nälg
Keskmine eluiga

• Arenenud riikides:
  Ebaterved eluviisid
  Keskmine eluiga
  

Südameveresoonkonna haigused
AIDS
Vähk
Õnnetused
Vägivald
(Joonis 5. Suremuse üldkordaja)
Tervisepoliitika on institutsioonisisene (eriti valitsuse) otsus või protseduur , mis määratleb tegevuse prioriteedid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja teistele poliitilistele survetele.
Tervisepoliitika peamised ülesanded on järgmised :

• Inimeste terviseriskide vähendamine sotsiaalse sidususe suurendamise ja ebavõrdsuse vähendamise kaudu ühiskonnas;
  

• Laste ja noorte turvalise ning tervisliku arengu kindlustamine;
  
• Elanikkonna kehalise aktiivsuse suurendamine , inimeste toitumisharjumuste muutmine tasakaalustatumaks ja riskikäitumise vähendamine;
  

• Inimestele tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna tagamine;
  
• Kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ressursside optimaalse kasutuse kaudu.