Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektriküte (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Elektriküte
Elekteriküte
Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, 
statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid, õliradiaatorid, konvektorid, 
küttekaablid, klaaspindadele või  lakke  paigaldatavad küttekiled. Elektrilise 
kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla 
või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see 
annab köetavasse ruumi ühtlase ja  mugava  soojuse.  Sealjuures on aga väga 
oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga 
seadmed . Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. 
Samuti tuleb rõhku panna soojustusele.
Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. 
Elektriga  saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi – just neid pindu mida 
parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika 
mida vaja on. Elektriküttesüsteem hakkab ruume soojendama kohe kui see 
sisse lülitatakse.
Elektrikütte plussid: 
Alginvesteering  on suhteliselt odav, näiteks radiaatori saab kätte mõnesaja 
krooniga .
Elektriküte on väga paindlik,  pakkudes  kütteks erinevaid võimalusi. 
Elektriküte on mugav, võtab vähe ruumi ja vajab vähe  hooldust
Elektrikütte süsteem on töökindel. Kui ühes süsteemi osas ilmnebki viga, ei 
tähenda see, et kogu süsteem seiskub.
Elektrikütet ei pea valvama, võib  rahulikult  pikka aega kodust eemal olla.
Elektriküte on hääletu.
Seadmete eluiga on väga pikk
Elektrikütte miinused: 
Konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku 
õhkonna.
Alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib osutuda suhteliselt kulukaks.
Vajab elektrivoolu olemasolu, voolukatkestuse korral ei saa kuidagi ruume 
soojaks .
Eeldab heal tasemel soojustust, vastasel korral võivad küttekulud olla 
suhteliselt suured.
Muude kütteliikidega võrreldes osutuvad elektriküttesüsteemi ehitus- ja 
paigalduskulud kuni  seitse korda väiksemaks. Elektriküte on mugav, turvaline, 
puhas ja kasutaja sõbralik.
ELEKTRILISED 
VEESOOJENDUSSEADMED
Korterite ja pereelamute varustamiseks sooja tarbeveega lubatakse paigaldada 
kohtkindlaid, püsivalt veetorustikuga ühendatud elektrilisi 
veesoojendusseadmeid. Nende hulgas eristatakse mitmesuguse ehitus- ja 
paigaldusviisiga, võimsusega, reguleerimise keerukusega ja kasutamise 
mugavusastmega:
avatud boilereid;
survesalvesteid;
läbivoolukuumuteid.
Elektriliste veesoojendusseadmeid iseloomustab
kõrge kasutegur;
pidev valmidus, kasutamismugavus ning kasutamise ja reguleerimise lihtsus:
võimalus valida kas  tsentraalne  või hajutatud soojaveesüsteem;
võimalus toota sooja vett tarbimiskoha lähedal, ilma ringlustorustiku ja - pumbata ;
võimalus paigaldada neid ka olemasolevatesse (sealhulgas remonditavatesse) 
korteritesse ja  elamutesse :
lahtise  leegi  ja heitgaaside puudumine;
sõltumatus  korstna  olemasolust;
lihtne ja kompaktne ehitus;
paigalduskoha vaba valik (ka eluruumidesse);
automaatne , vaikne, tahma ja -tolmuvaba talitlus;
suhteliselt väikesed soetuskulud võrreldes teistel energialiikidel põhinevate 
veesoojendusseadmetega;
rööpkasutusvõimalus  taastuvenergia  rakendustega (soojuspumpadega, 
päikesekol ektoritega jms.);
võimalus  salvestada  soojust  elektrienergia  soodustariifi ajal;
väikesed hoolduskulud ja täpselt prognoositavad kasutuskulud.
Avatud ehk rõhuvaba soojaveesalvesti  Click to edit Master text styles
paak  on varustatud ülevoolutoruga, 
Second level
mis on ühendatud komiksegisti 

Third level
pidevalt lahtise väljundtoruga. Segisti 

Fourth level

on sellekohase eriehitusega ja 
Fifth level
paikneb veevarustuse külmaveetoru ja 
paagi sisendtoru vahel.  Salvesti  paak 
on seega avatud välisele õhurõhule.
Avatud veekeeduseadmete hulka kuuluvad põhimõtteliselt ka laialt levinud 
veekeedukannud mahuga 1 kuni 2 liitrit ja samasuguse veemahutavusega 
kohvikeetjad.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Vasakule Paremale
Elektriküte #1 Elektriküte #2 Elektriküte #3 Elektriküte #4 Elektriküte #5 Elektriküte #6 Elektriküte #7 Elektriküte #8 Elektriküte #9 Elektriküte #10 Elektriküte #11 Elektriküte #12 Elektriküte #13 Elektriküte #14 Elektriküte #15 Elektriküte #16 Elektriküte #17 Elektriküte #18 Elektriküte #19 Elektriküte #20 Elektriküte #21 Elektriküte #22 Elektriküte #23 Elektriküte #24 Elektriküte #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anti R Õppematerjali autor
Veesoojendusseadmed, suletud soojaveesalvestid, salvestusküte, küttesalvestid, läbivoolukummutid ja -salvestid, Ioonküte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
doc

Küttesüsteemid

.....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte.............................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid....................................................................

Uurimistöö
thumbnail
52
pdf

Energiasääst kortermajas

SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss

Füüsika
thumbnail
84
docx

Laeva katlad

6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A

Laevandus
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun