Elektriküte
Elekteriküte
Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid,
statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid, õliradiaatorid, konvektorid,
küttekaablid, klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled. Elektrilise
kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla
või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see
annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga
oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga
seadmed . Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel.
Samuti tuleb rõhku panna soojustusele.
Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda.
Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi – just neid pindu mida
parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika
mida vaja on. Elektriküttesüsteem hakkab ruume soojendama kohe kui see
sisse lülitatakse.
Elektrikütte plussid:
Alginvesteering on suhteliselt odav, näiteks radiaatori saab kätte mõnesaja
krooniga .
Elektriküte on väga paindlik, pakkudes kütteks erinevaid võimalusi.
Elektriküte on mugav, võtab vähe ruumi ja vajab vähe hooldust .
Elektrikütte süsteem on töökindel. Kui ühes süsteemi osas ilmnebki viga, ei
tähenda see, et kogu süsteem seiskub.
Elektrikütet ei pea valvama, võib rahulikult pikka aega kodust eemal olla.
Elektriküte on hääletu.
Seadmete eluiga on väga pikk
Elektrikütte miinused:
Konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku
õhkonna.
Alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib osutuda suhteliselt kulukaks.
Vajab elektrivoolu olemasolu, voolukatkestuse korral ei saa kuidagi ruume
soojaks .
Eeldab heal tasemel soojustust, vastasel korral võivad küttekulud olla
suhteliselt suured.
Muude kütteliikidega võrreldes osutuvad elektriküttesüsteemi ehitus- ja
paigalduskulud kuni seitse korda väiksemaks. Elektriküte on mugav, turvaline,
puhas ja kasutaja sõbralik.
ELEKTRILISED
VEESOOJENDUSSEADMED
Korterite ja pereelamute varustamiseks sooja tarbeveega lubatakse paigaldada
kohtkindlaid, püsivalt veetorustikuga ühendatud elektrilisi
veesoojendusseadmeid. Nende hulgas eristatakse mitmesuguse ehitus- ja
paigaldusviisiga, võimsusega, reguleerimise keerukusega ja kasutamise
mugavusastmega:
avatud boilereid;
survesalvesteid;
läbivoolukuumuteid.
Elektriliste veesoojendusseadmeid iseloomustab
kõrge kasutegur;
pidev valmidus, kasutamismugavus ning kasutamise ja reguleerimise lihtsus:
võimalus valida kas tsentraalne või hajutatud soojaveesüsteem;
võimalus toota sooja vett tarbimiskoha lähedal, ilma ringlustorustiku ja - pumbata ;
võimalus paigaldada neid ka olemasolevatesse (sealhulgas remonditavatesse)
korteritesse ja elamutesse :
lahtise leegi ja heitgaaside puudumine;
sõltumatus korstna olemasolust;
lihtne ja kompaktne ehitus;
paigalduskoha vaba valik (ka eluruumidesse);
automaatne , vaikne, tahma ja -tolmuvaba talitlus;
suhteliselt väikesed soetuskulud võrreldes teistel energialiikidel põhinevate
veesoojendusseadmetega;
rööpkasutusvõimalus taastuvenergia rakendustega (soojuspumpadega,
päikesekol ektoritega jms.);
võimalus salvestada soojust elektrienergia soodustariifi ajal;
väikesed hoolduskulud ja täpselt prognoositavad kasutuskulud.
Avatud ehk rõhuvaba soojaveesalvesti Click to edit Master text styles
paak on varustatud ülevoolutoruga,
Second level
mis on ühendatud komiksegisti
●
Third level
pidevalt lahtise väljundtoruga. Segisti
●
Fourth level
●
on sellekohase eriehitusega ja
Fifth level
paikneb veevarustuse külmaveetoru ja
paagi sisendtoru vahel. Salvesti paak
on seega avatud välisele õhurõhule.
Avatud veekeeduseadmete hulka kuuluvad põhimõtteliselt ka laialt levinud
veekeedukannud mahuga 1 kuni 2 liitrit ja samasuguse veemahutavusega
kohvikeetjad.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
.....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte.............................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid....................................................................
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid