Rahvastikupoliitika Eesti rahvastikupoliitika üldeesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku jätkusuutlikareng. Pikka aega oli maailma rahvaarv muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt. Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika, suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika.
SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID SÜNDIMUS Sündimust mõjutavad tegurid: · Viljakas eas naiste arv · Naise vanus sünnitamisel · Religioon · Pereplaneerimine (meditsiin, abordid) · Kooselu traditsioonid · Väärtused (mida elus hinnatakse) · Traditsioonid ühiskonnas (ühiskonna suhtumine) · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Sündivus erineva rahvastikuarenguga riikides Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis: · Ei kasutatud pereplaneerimist
Paljud asulateid on rajatud jõgede ristumiskohtadesse või rannikutele. Tihedalt on asustatud (üle 500 inimese ruutkm. kohta) Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre. Rahvastiku paiknemist mõjutavad sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive. Sündimus Sündimust mõjutavad : 1. viljakas eas naiste arv 2. naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3. religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4. pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine ( meditsiini areng, rasestusvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus) 5
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele
iive 1000 inimese kohta. 3. Milliste tegurite koosmõjul muutub riigi rahvaarv? Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarändekoosmõjul. 4. Miks kasvab maailma rahvaarv tänapäeval nii kiiresti? Põhjus, miks rahvaarv nii kiiresti kasvab , on see, et inimesed ei oska pere planeerida. 5. Miks on rahvastiku kiire kasv globaalbrobleem? Ressursside vähesus, ruumipuudus, ülerahvastatus 6. Nimeta tegureid, mis mõjutavad sündimust. sündimust mõjutavad : *viljakas eas naiste arv *naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas);*religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse);*pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus);*kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu; kas
ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad.
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade
Rahvastik ja asustus 2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine.Rahvastiku paiknemine Kui inimesed elasid küttimisest ja korilusest ,püsis maailma rahvaarv enam-vähem muutumatuna ,sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahva arva hakkas märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades
Kõik kommentaarid