Rahvastik ja asustus (4)

RAHVASTIK JA ASUSTUS
42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi;
2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi
erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi.
MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal,
paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) .
44.võrdleb sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi
Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.
Viljakas eas naiste arv mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta.
Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) - arengumaades
hakatakse sünnitama varasem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale
Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) – usklikes peredes sündimus suurem,
pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem.
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad
Inimesed
Traditsioonid ühiskonnas - arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajaks, kulutused haridusele palju väiksemad.
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase , riigi poliitika) - arenenud riikides see prioriteediks, seega vähendab sündimust; arengumaades sellele eriti ei mõelda, seega puudumine suurendab sündimust; riigi poliitika võib nii sündimust piirata (näit Hiina ühe lapse poliitika, kitsi toetuste süsteem) kui
suurendada (toetused last kasvatavatele peredele , kulutused haridusele jms)
37. iseloomustab joonise abil demograafilise ülemineku etappe seostades need etapid tüüpilise tahvastikupüramiidiga
Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega
kaasaegsele tüübile.
Rahvastiku püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi.
46. Selgitab eri riikide näidetega rahvastikupoliitikat ja selle vajalikkust ;
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused.
Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis - ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
47. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännnete peamisi tõmbe- ja tõuketegureid, rändesuundi ning abalüüsib rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale
48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada taolist paiknemise põhjusi
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis (analoogselt oska iseloomustada näiteks Egiptuse, Brasiilia või mõne muu väga ebaühtlase tihedusega riigi rahvastikku)
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on
andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike.
Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad.
Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.
Kaardil on kujutatud rahvastiku asustustihedust maailmas.
49. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;
50.toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
MÕISTED:
Demograafiline üleminek e. Siire - rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskimne eluiga tõuseb
Traditsiooniline rahvastiku tüüp—rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike.
Kaasaegne rahvastiku tüüp—rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk.
Demograafiline plahvatus—demograafilise ülemineku esimene järk, mida iseloomustab suremuse langus, kõrge sündimuse säilimine ja rahvastiku üha kiirenev kasv. Rahvastiku koosseisus on väga palju lapsi.
Rahvastiku vananemine —demograafilise ülemineku järk, mis algab sündimuse langusega seotud üleminekuga vähelapselistele peredele. Rahvaarvu kasv on vananemise alguses veel kiire, kuid aeglustub pidevalt, kuni lõpuks lakkab. Väheneb laste osatähtsus rahvastikus, vanurite osatähtsus kasvab.
suremus—aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvuga aasta algul. Väljendatakse promillides.
sündimus—aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvuga aasta algul. Väljendatakse promillides.
iive—Rahvaarv aastane juurdekasv, rännet arvestamata sündimuse ja suremuse vahe.
Rahvastikupoliitika – riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada
Migratsioon —inimest ümberasumine ehk ränne
Linnastumine —linnade tekkimine, kasv ja areng. Kitsamas tähenduses rahva ümberasumine maalt linna ja linnara osatähtsuse kasv kogurahvastikuga võrreldes.
ülelinnastumine—linnastumisprotsessi hälve: linnadesse asub rohkem maarahvastiku kui linnad suudavad rakendada, nii et neisse koguneb marginaale rahvastik.
Eeslinnastumine – elamu rajoonide tekkimine linna lähedale maale