Rahvastik ja asustus (0)

RAHVASTIK JA ASUSTUS
42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit.
Rahvaarvu kasvu põhjused:
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne.
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
43. Rahvaarvu muutused:
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiireminipraegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal,
paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur).
44.Sündimus ja suremus:
Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab,pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta.
Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) - arengumaades hakatakse sünnitama varasem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale
Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) – usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem.
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed.
Traditsioonid ühiskonnas - arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajaks, kulutused haridusele palju väiksemad.
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase , riigi poliitika) - arenenud riikides see prioriteediks, seega vähendab sündimust; arengumaades sellele eriti ei mõelda, seega puudumine suurendab sündimust; riigi poliitika võib nii sündimust piirata (näit Hiina ühe lapse poliitika, kitsi toetuste süsteem) kui suurendada (toetused last kasvatavatele peredele , kulutused haridusele jms).
Peamised surma põhjused arenenud maades: Südame- veresoonkonna haigused, vähk. Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, looduskatastroofid ). Kuriteod (vägivald, terroriaktid). Rahvastiku vanuseline koosseis vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem.
Peamised surma põhjused arengumaades: Toidu- ja veepuudus . Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS. Sõjad, ka loodusõnnetused. Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge.
45.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp:
Iseloomustab kõrge ja väga muutlik suremus. Kõrge sündimus.
Demograafilise ülemineku esimene etapp:
Sündimus endiselt kõrge, madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasavs väga kiiresti.
Demograafiline plahvatus:
Kiire rahvaarvu kasv. Sel perioodil kasvab rahvaarv mitmeid kordi .
Demograafilise ülemineku teine etapp:
Sündimus ja loomulik iive hakkab langema .
Kaasaegne rahvastiku tüüp:
Madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine.
46. Rahvastikupoliitika :
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi,lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
NT.Soomes on vastsündinud lapse isal õigus saada kuni kuu tasulist lapsehoolduspuhkust.
NT.Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2 lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega.
47.Rännete tõmbetegurid:

• Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik.
  
• Kõrge palk
  
• Head elamistingimused.
  
• Sugulased, sõbrad, tuttavad.
  
• Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond.
  
• Looduslik, tervislik looduskeskkond.
  

Rännete tõuketegurid:

• Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik.
  
• Madal palk.
  
• Halvad elamistingimused.
  
• Inimestevahelised lahkhelid.
  
• Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne ühiskond.
  
• Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid.
  

Peamised rändesuunad:
Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid .
Kaasnevad probleemid:
Lähtemaale-Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
Suurem surve sotsiaalsfäärile.Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid.
Siirdemaale -Suureneb tööpuudus. Väheneb maksumaksajate hulk.
49.Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem.
Keskkonnaprobleemid:

• Keskkonna reostatus, reostunud joogivesi.
  
• Õhusaastatus(vingugaas), sudu .
  
• Puuduv prügikogumise süsteem, suur jäätmehulk.
  

Sotsiaalsed probleemid:

• Inimestevahelised lahkhelid usundite ja erinevate kultuuriliste taustade pärast.
  

51.Usundid:
Kristlus : Levik- Peamiselt Euroopas ja USA, samuti Austraalia ja Uus Meremaa ;Õigeusk- Venemaa
Judaism : Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA
Islam : Levik- Kesk- Aasia , Araabia poolsaar ja Põhja- Aafrika
Hinduism: Levik- Enamasti Indias
Budism : Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias
Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus ;Levik- Ida-Aasia
Usundite mõju ühiskonnale:
• Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi
aluseks.
• Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut.
• Hinduism ja budism soodustavad kehva majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elutsüklis ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu.
MÕISTED
Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kõikumistega kasv.
Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning samuti on nullilähedane, vahel koguni negatiivne iive.
Demograafiline plahvatus- üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks ning seetõttu on iive suur ja rahvaarv kasvab.
Rahvastiku vananemine- vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides).
Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides).
Iive- sündimuse ja suremuse vahe.
Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga
Migratsioon - migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste
liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel.
Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja.
Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus .
Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar -, sekundaar- ja tertsiaalsektoris.
Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd.
Usund -religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele
rühmale.