Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

ÕE EETIKA KOODEKS (0)

1 Hindamata
Punktid
ÕE EETIKA KOODEKS #1 ÕE EETIKA KOODEKS #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sanderaukust Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Eetika koodeks

Üksik mees tervitab esimesena oma meestuttavat, kui viimane on kaaslasega; Saabuv naine tervitab oma abikaasat kõige viimasena; Saabuv mees tervitab oma abikaasat naistest viimasena ja vahetult enne meeste tervitamist. Erand ­ kui seltskonnas viibib eakas ning lugupeetud mees. Sellisel juhul abikaasaga ei kätelda ja meestest esimesena tervitatakse teda. Raamatud: ,,Ärieetika" ,,Organisatsiooni käitumine" ,,Uurimustöö metoodika" www.eetikakeskus .ee TEENINDAJA KUTSE EETIKA Kliendisuhete eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse informatsiooni edastamist, konfidentsiaalsust, mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest. Ettevõtja kohustused tarbija ees on seadustega täpsemalt reguleeritud ja tarbija kaitsmisega tegelevad nii riiklikud institutsioonid kui ka vabatahtlikud ühendused. Tarbija põhiõigused on õigus füüsilisele ja majanduslikule turvalisusele, õigus valida mitme

Ärieetika
thumbnail
2
doc

Eetikakoodeks

Eetikakoodeksite analüüs Eesti Ajakirjanduseetika koodeks 1. Ajakirjandus teenib avalikkuse igust saada test, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vimu teostamist. Kohustuse-eetikateooriast lähtudes on see tegu hea ­ tee seda teistele, mida teised teeksid sulle. Kes tahaks, et talle näkku valetataks? 2. Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid igusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info kogumisel ja avaldamisel. Vooruse-eetika: See ei pruugi olla seadusevastane, kuid infot kätte saada iga hinnaga ei ole õige. 3. Ajakirjanik vastutab oma snade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud vi eksitav informatsioon. Tagajärje-eetika: Julged teha, julged ka vastutada. 4. Poliitilist ja majanduslikku vimu ning av

Ärieetika
thumbnail
1
doc

Õppetajakutse eetikakoodeks

Õpetajakutse eetikakoodeks Õpetajatega puutuvad kõik inimesed oma elu jooksul kokku, seepärast valisingi selle elukutse ja analüüsin tema eetikakoodeksit. Õpetaja elukutse juures on vajalik eetikakoodeks just seetõttu, et õpetajad suudaksid end analüüsida ja näha, kas nad on kõlbelised sellele elukutsele või mitte. Samuti aitab see neil näha, kas nad ise või siis nende kolleegid toimivad õigesti, teevad õigeid valikuid ja langetavad õigeid otsuseid. Oluline on ka see, kas inimene ise sobib sellele elukutsele või mitte, sest näiteks isik, kes iga väikese asja juures närvi läheb või ei suuda õpilastele asju selgeks teha või neid suunata, ei sobi kohe kindlasti õpetajaks, seepärast ongi vajalik, et inimesed suudaksid end analüüsida ja näha oma sobivust sellele elukutsele. Õpetajakutse eetikakoodeksis käsitletakse õpetjate eetilisi väärtusi nagu ausus, väärikus, õiglus, iseseisvus. Õpetaja

Ärieetika
thumbnail
8
doc

Ärieetika konspekt

Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel

Ärieetika
thumbnail
8
doc

Eetika konspekt

kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud

Eetika
thumbnail
10
odt

Kõik eetikast

1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga ­ eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja

Eetika
thumbnail
6
docx

Eetika olemus

Eetika olemus Eetika- Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia). Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise

Eetika
thumbnail
3
docx

Õpetaja eetika

Õpetaja eetika Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud. Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli kellelgi lig

Filosoofia



Lisainfo

Eetikareeglid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun