Rahvastik ja asustus (6)

Rahvastik ja asustus
2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine.Rahvastiku paiknemine
Kui inimesed elasid küttimisest ja korilusest ,püsis maailma rahvaarv enam-vähem muutumatuna ,sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahva arva hakkas märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama.
Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus ?.
Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel.
Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri – sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul . Rasterkaart – Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli värvitoon valitakse vastavalt sellele,kui palju inimesi pikslile vastavalt alal tegeltikult elab.Koropleetkaart – esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel. Punktkaart – iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas. Pindalakaart – objektide pindala muudetakse vastavalt kujutatava nähtuse väärtusele.
2.2 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
Sündimus:
*Viljakas eas naiste arv
*Naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas)
*Religioon(mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse)
*Kooselu traditsioonid
*Väärtused
*Traditsioonid ühiskonnas
*Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada
*Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks
Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid.
Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine ,seksuaalsuhted ja laste sünd enam nii selgelt seotud.
Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast : sellest,kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada.
Suremus :
Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus ,halb tervisehoiukorraldus,arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis.Arenenud riikides on suremust mõjutavad tegurid suhteliselt stabilised.
2.3 Demograafiline üleminek
Pikaajalised uurimused on näidanud,et sündimus ja suremus läbivad paljudes riikides sarnased muutused.Neid seaduspärasusi kirjeldab demograafilise ülemineku (siirde) teooria, mis väidab,et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremuse traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile.
Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp on omaneeelkõige agraarühiskonnale.Seda iseloomustab kõrge ja väga muutlik suremus.
Demograafilise ülemineku esimene etapp. Õpiti rvima ja ennetama mitmesuguseid heiguse.Inimeste eluiga hakkas pikenema ,kuidas sündimus jäi endiselt kõrgeks,sest laste aarvu peres piirati vähe ja paljulapseline pere oli traditsioon.Kiiret rahvaarvu kasvu on nimetatud demograafiliseks plahvatuseks.
Demograafilise ülemineku teasel etapil hakkavad sündimus ja loomulik iive langema . Selle tulemusel rahvaarvu kasv aegustub.Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Pikapeale langeb ka väikelaste suremus.
Kaasaegset rahvastiku tüüpi iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine.
2.4 Ränne
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus.Enamasti peetakse arvet sellise rände üle,mis toimub üle administratiivipiiride.Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet.Välisrände puhul asuvad inimesed elama teise riiki ,siserände puhul kolitakse teise omavalitsusse. Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk –saldoks.
Kui aga ollakse sunnitud oma kodukohast lahkuma, siis on see sundränne.