Uuenev alusharidus- Eeva Hujala (0)

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar
Uuenev alusharidus - Eeva Hujala
Analüüs
Koostaja :
Juhendaja :
KLÕ
Kuressaare 2013
Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin .
Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema; õppimispedagoogika põhimõteteks on esiteks lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija, teiseks isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö ja kolmandaks õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja. Õppimise kontekstuaalsus tähendab eelõpetuse seotust lapse enda kogemusmaailmaga ja kasvatuskeskkonnaga ja seda vaadeldakse eelõpetuse rakendamisr analüüsiva teoreetilise mudeli abil. Minu jaoks oli uus ka see, et hindamise abil jälgitakse koolituse teostumist, toetatakse koolitus arengut ja parandatakse õpieeldusi. Tänu sellele saab teada, millised küljed vajavad rohkem arendamist ja millised vähem. Millised oskused on lapsel rohkem arenenud.
Teadsin, et nähtamatu pedagoogika mõistet võib tõlgendada nii, et lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on seotud laste tegevusega ka mängu ajal. Ja nii see ka on. Teiseks, Soomes osalevad lapsevanemad aktiivselt alushariduse teemalistel aruteludel ja lasteasutuste töötajad tegutsevad laste hoidmisel ja kasvatamisel tõhusa meeskonnana. Minu meelest on see ka õige, nii võiks olla ka Eestis igas lasteaias. Tunneksid vanemad end kindlamana ja ka lapsed ja lasteaia töötajad. Kolmandaks, et õppekava kohaselt põhineb õppimine lapse varasematel kogemustel. Õige, lapsel on siis endal kerem õppida ja seondada õppimist millegagi, mida ta ennem on näinud või teinud. Neljandaks, kui õpetaja usaldab lapsi siis lapsed innustuvad oma ideedest ja keskenduvad tegevusele. Lapsed julgevad rohkem teha asju ja välja pakkuda uusi mänge ja tegemisi. Eelõpetuses peaksid kavandamine ja kavad olema paindlikud, olen nõus, kuna lapsed on erinevad ja ei saa kõiki asju teha õppekava punktide järgi täpselt. Ja eelõpetuse kõige tähtsamaks ülesandeks on leida lapse enda huviobjektid ja tema huvi õppimise vastu. Tegevus peaks olema lapse jaoks meelepärane ja oluline. Õpetaja peab teadvustama, et vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud. Need on õpetaja töö peamised töövahendid tegelikult, tänu milleta ei saaks õpetaja oma tööd teha nii nagu ta seda tegema peab.
Kuid oli ka asju, millega nõus ei ole. Üheks tooksin välja, et õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. Olen selle vastu. Õppematerjalide ostmine ei ole tegelikult kohustuslik. Õppekavast lähtuvalt tuleks ashju teha, kuna just õpetaja tead, millal on õige aeg, mingit asja lapsele õpetada, mitte et laps peab seda õppima siis kui materjalides tuleb see koht. Tuleb arvestada lastega ja nende arenguga. Teine, millega mina tõus ei ole on Soomes läbiviidud uuring mis näitas, et ühiskonna vaatenurgast pakub lasteaed sotsiaalteenust ja selle klientideks on vanemad, laste seisukohalt aga on lasteaed alushariduse omandamise koht ning kliendid on nemad ise. Lapsevanemad ja lasteaia personal arvavad , et lasteaia eesmärgiks on pakkuda sotsiaalset kasvatust lastele, lapsed aga leidsid , et see koht on seotud mängude ja kaaslastega. Minu jaoks on see šokeeriv, kui inimesed peaksid nimetama lasteaeda ja lasteaiaga seonduvat nii.
See raamat andis mulle juurde palju mõtlemist ja teadmist selle kohta, mida mina veel ei teadnud , kuna puudub kogemus lasteaias töötamise kohta. Ja arvan, et sellest raamatust on mulle suur kasu, kui hakkan lasteaia õpetajana tööle.