Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Uuenev alusharidus- Eeva Hujala (0)

1 Hindamata
Punktid
Uuenev alusharidus- Eeva Hujala #1 Uuenev alusharidus- Eeva Hujala #2 Uuenev alusharidus- Eeva Hujala #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaiu17 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

"Uuenev alusharidus" Eva Hulaja

,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav ­ õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu ­ lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse,

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
5
doc

Eeva Hujala raamatu "Uuenev alusharidus"

Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus ­ teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus ­ teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
7
doc

Eva Hujala- Uuenev alusharidus

Uuenev alusharidus Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb.

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
5
doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

· Loovust, fantaasiat, mõtlemist ja tõetunnet ·Rütm ­ see on elu selgroog Hea alguse metoodika Lapsekeskne metoodika: · Õpetajate ettevalmistus · Lapsekeskne õpikeskkond ja õppekava · Lapse arengu jälgimine ja hindamine · Hoolikas planeerimine ja individuaalne töö · Kindlad reeglid rühmas · Lapsevanemate kaasamine · Meeskonnatöö ja läbimõeldud töökorraldus · Õppimine mängu kaudu TOIMIB AINULT KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTEL! Üldõpetus ­ lähenemisviisid, rakendamine J.Käis :) Kõiki õppeaineid õpetatakse omavahel seotuna - tuumaks on KODULUGU · Jälgida tuleb tervikteema käsitlust ­ õpetus moodustab ühe terviku, piirid kaovad. · Üleminek ühelt õppetegevuselt teisele ei ole tajutav ega toimu alati kella järgi. · Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine: · Elulähedane - õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse eluga, koduümbrusega.

Pedagoogika
thumbnail
16
docx

Vaimupuudega lapse olemus ja puude põhjused. Väärtushinnangud vaimupuudega inimestest.

Järeldatakse, et kui laps ei saa väljastpoolt seda sündsast käitumisest, rakendab ta enesestimulatsiooni kuna vajab seda oma närvisüsteemi elushoidmiseks. Negatiivsemaks pooleks selle juures on see, et sel ajal kui laps tegeleb enesestimulatsiooniga ei ole ta vastuvõtlik uuele informatsioonile ja blokeerib selle. Stimulatsiooni on võimalik ka preemiaks kasutada. Lubatakse ka füüsilist ja sõnalist ohjeldamist, et lapse tähelepanu saavutada. (Lovaas, 1998) 2.1. Põhjused Põhjuseid on väga erinevaid ja alati ei ole võimalik kõigile küsimustele, mis puudutab vaimupuuet isegi vastuseid leida. Kuid psüühikahäirete kaasasündinud tegurid mõjutavad kesknärvisüsteemi kahjustavalt või häirivalt kuni ilmale tulekuni ja nendeks on geneetilised s.t. pärilikud hälbed, loote- ja sünnikahjustused. Pärilikkust on tänapäeval juba päris palju uuritud ja peagi lisandub uuemaid geenidega seotud teadmisi

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
18
docx

KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1

Alusharidus
thumbnail
42
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides:  enesearendamine  aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine  sotsiaalse tõrjutuse vähendamine  konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid:  õppimise väärtustamine  informatsioon, juhendamine ja nõustamine  aja ja raha investeerimine õppimisse  õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine  uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled  innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika

Pedagoogika
thumbnail
19
pdf

INTELLIGENTNE TEEHOID TARISTU UURIMISEL

Johannes Kukebal Triinu Lepp INTELLIGENTNE TEEHOID TARISTU UURIMISEL REFERAAT Õppeaines: INTELLIGENTNE TEEHOID Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: lektor Rene Pruunsild Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TARISTU UURIMINE ....................................................................................................................4 1.1. Millepärast tasub taristut uurida .

Tehnoloogia



Lisainfo

raamatu kokkuvõte

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun