*ABSTRAKTSIONISM kunstistiil, mis ei kujuta nähtavat ja äratuntavat maailma *SÜRREALISM kunstistiil, mis kujutab maailma ebareaalselt ja kummaliselt *SÜMBOL kujutis, millel on lisatähendus *MUSTER kujundite korduv esitamine, nt. riidemuster *VISAND kiire, üldistatud vabakäejoonistus, nt. kavandamiseks *INTERJÖÖR sisevaade või sisekujundus *ARHITEKTUUR ehituskunst teise sõnaga *IILUSTRATSIOON pildiline kujutis millegi kirjeldamiseks või iseloomustamiseks ILLUSIOON silmapete, kunstis esineb OP-kunstis *EKSTERJÖÖR välisvaade või väliskujundus *EKSLIIBRIS isikut iseloomustav raamatumärk SKULPTUUR kunstiliik, mille väljendusvahendiks on vorm PERFORMANCE kunstiliik, mille väljendusvahendiks on idee esitamine etenduse kaudu *KOLORIIT pildi värvikasutus DISAIN millegi kujundamine parimal võimalikul viisil;
Aastaarv võib olla ka rea lõpus. AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid. INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress. Materjali analüüs ja kokkuvõtte tegemine * Kogutud materjali sorteerimine ja ülevaatlik esitamine. * Materjali analüüs: oluliste seoste ja seaduspärasuste sõnaline või pildiline esiletoomine (joonised, skeemid, tabelid). * Järelduste tegemine. * Kokkuvõtte kirjutamine, kus esitatakse lühidalt kõige olulisem ja antakse hinnang oma tööle. Materjali esitamise võimalused *Tabel. Näitajad kirjutatakse tabeli veergudesse ja ridadesse. Võimaluse korral esitatakse tulemused ka protsentides. * Diagramm. Diagramm täiendab sageli tabelit: arvud, suurused, suhted esitatakse võrdlevalt sektorite, tulpade, joonte abil. * Skeem
kunst(maalid,skulptuurid,mblid) Ehitati 1718-1723. Johannes Mikkeli muuseum asub Kadriorus, endises lossi kgis.(1907-2006). Kristjan Raua majamuuseum Nmmel. I Kalevipoja. Adamson Ericu muuseum, Lhikese jala tn. Niguliste muuseum-kontsertsaal- phendatud Nikolausele. Altarid, epitaafid, sarkofaagid, vana hbe(on eraldi hbedakamber). Niguliste kirikus Antoniuse kabelis asub Bernt Notke Surma tants 15saj. lpp. Hermen Robe peaaltar-kappaltar- sees skulptuursete kujutistega, vlistiibdel pildiline osa. B.Notkel on Eestis veel teine vrtuslik t-phavaimu kiriku tiibaltar(skulptuuriline). Eesti arhitektuuri muuseum: Asub endises Rotermanni soolalaos.(Ahtri tn 2). Vlvitud paekivist keldritega, asub sadama piirkonnas.Arhitektuurimuuseumisse kogutakse ja eksponeeritakse:projektid,maketid,fotod,raamatud. Muuseum moodustati 1.jaan 1991. 22. Mai, 1996 anti Rotermanni soolaladu E.arhi.muuseumile. Nituste programm algas 1991 raamatukogudes, koolides jne.
Sander Puhasorg TÖÖLEHT – 10. Klass 1.Eesti disain Vasta küsimustele! Lisa iga küsimuse juurde pildiline näide. 1. Mida toodab ettevõte Teenu? Mille poolest on need tooted erilised? Ettevõte Teenu toodab puidust käekellasid. Tooted on erilised selle poolest, et nende puhul pole tegemist imitatsiooniga, vaid tegemist on ehtsa puukoorega ja puukoor pärineb Eesti metsas kasvanud puu küljest. 2. Milliste toodete poolest on tuntud disainer Karl Annus? Disainer Karl Annus on tuntud toote „puidust prillid“ poolest. 3. Millistel põhimõtetel loob oma kollektsioone moedisainer Reet Aus?
Annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale: irooniliselt, põlglikult, üleolevalt Annavad edasi ebameeldivaid emotsioone: kurjategija, terrorist Võivad tekitada kaastunnet: vang, vabadusvõitleja Tema süüdimõistmist: pettur, varas Positiivseis tundeid: suurim, parim 18. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik Määratletakse probleemid; diagnoositakse põhjused; antakse moraalsed hinnangud; soovitatakse abinõusid 19. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA) Võib anda lisateavet, vaatepunkte; loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid; tõstab uudise usaldusväärsust 20. Reklaam (ÕPIK) Eesmärk: teavitab inimst kaupadest ja teenustest ning nende kättsaamis võimalustest; mõjutab inimest valima erinevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel; kujundab inimeses uusi hoiakuid, sundides teda muutma valikuid ja ihaldama asju
· annavad edasi ebameeldivaid emotsioone (kurjategija, terrorist) · võivad tekitada kaastunnet (vang, vabadusvõitleja) · ülivõrded (suurim, parim) 19. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik · Määratletakse probleemid · diagnoositakse põhjused · antakse moraalsed hinnangud · soovitatakse abinõusid 20. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA) · Võib anda lisateavet, vaatepunkt · loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid · tõstab uudise usaldusväärsust 21. Reklaam firmade organisatsiooide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. · teavitab inimest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest
muusikalisest teekonnast, mis on teinud temast helilooja. Otseselt ei olnud mul võimalust tegelikult teda valida, kuna sain teema pimesi, aga üritan referaadis välja tuua kõik selle, mille pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud: · ,,Mul on teostest alati umbes paarkümmend varianti. Proovin erinevaid ideid ja teid." · ,,Loo rääkimine on oluline, ka instrumentaalteoses. Loomulikult on see abstraktne lugu, karakterid, mis arenevad, pildiline kujutlus, pildirida. Üks pilt on talvisest ilmast päikesesädelus ja lume kiiskav helendus, sa lähed ja sul on väga valus, aga ka meeldiv olla... Selle kujutluspildiga olen tegelnud mitmes teoses. Teine pilt on voolamisest tänavate kaskaad, autode vool tänavatel, voolav jõgi..." · ,,Tundub, et Euroopa heliloojatel istub kultuuriline kogemus sees, sõltumata nende stiilist. Ameerika heliloojaid ajalootaak ei koorma. Nad on vabamad ja lõbusamad,
1.3. Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi11, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti 10 võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. *11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas 1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5
statistika: korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs) *KORRELATSIOON näitab seost kahe muutuja vahel. Näidatakse nt kahe teljega, võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.Korrelatsioon ei saa olla kunagi väiksem kui -1 või suurem kui +1 !! Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem rangete ja mittematemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs nö peidetud tähenduse leidmine. Diskursus kirjalik, suuline või pildiline tekst. Semiootiline analüüs sümbolite analüüs. Semiootika teadus märkidest ja tähendustest. Järelduste tegemine Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus? Mida tasub edaspidi uurida? Teadusliku uuringu eetika · ,,suured" eetilised probleemid teaduse võimalik halb mõju maailmale : uuringu
maksab 24 pliiatsit?) · Arvuridadega ümberkäimist (korda järgnevat numbrijada vastupidises järjekorras: 5, 2, 7, 4, 9) · jne Wechsleri intelligentsusskaalad · Mitteverbaalsed testid mõõdavad: · Piltide täiendamist · Piltide järjestamist (tuleb järjestada pildirida vastavalt sündmuste toimumise järjekorrale) · Kujundite kokkupanemise oskust · jne Raveni progresseeruvad maatriksid · Mitteverbaalne ehk pildiline test · Mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsivõimet · Näidiskujundite reas tuleb leida loogiline järgnevus või seaduspärasus Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Raymond B. Cattelli (1905-1998) käsitluse kohaselt saab eristada: · Fluiidset ehk liikuvat intelligentsust Üldine vaimne potentsiaal, mõõdetav nt
Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeseselt anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel liiga palju eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale lapsele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega. RPM Raveni progresseeruvad maatriksid ehk RPM on John Carlyle Raveni poolt väljatöötatud pildiline intelligentsustest. Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja läheb järjest keerukamaks. Kui varasemad intelligentsustestid sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste igale inimestele kohandada. Raveni test lahendas selle probleemi
olukorrast, milline variant on otstarbekam. • Tavaliselt staatiline või dünaamiline; lähtub mäluaadresside kasutamisest • Aadressid arvutakse välja või salvestatakse koos andmetega Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 8 4. Ühe viidaga ahelad. Peamised tegevused ahelaga: elemendi lisamine, elemendi kustutamine, ahela läbimine - tekstiline ja pildiline kirjeldus. 4.1 Ühe viidaga ahelad Ahel on madala taseme struktuur, mis koosneb viitade abil ühendatud elementidest (nn sõlmedest) Ahela abil saab ehitada lineaarse loendit dünaamiliselt. Ühe viidaga ahel koosneb peast (head), mis viitab ahela esimesele elemendile ja selle külge aheldatud ning omavahel seotud ahela ülejäänud elementidest. Joonis 1 Pildiline kirjeldus ühe viidaga ahelast ning selle läbimisest. • Esimene sõlm: pea (head), viimane sõlm (tail).
adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed sündmused (teadvuse vool); psühhootilised seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus
adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed sündmused (teadvuse vool); psühhootilised seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus
Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale. Maastik on kultuuriline kujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise või sümboliseerimise pildiline viis. See ei tähenda, et maastikud oleksid mittemateriaalsed. Maastikud võivad olla esitatud mitmesugusel alusel mitmesuguste materjalidega – värviga lõuendil, kirjana paberil, pinnase, kivide, vee ja taimedega maapinnal. Maastik kui kultuurikonstruktsioon. *Maa-ala välisilme, nii nagu me teda tajume, antud ajal antud kohas olevate nähtuste ja toimuvate protsesside visuaalne summa. *Meeltetaju tulemusena tekkinud kujutluspilt.
selleks piisavalt ülesandeid. Õppekomplektis on väga palju erinevaid võimalusi kõnelemisoskuse arendamiseks nii individuaalselt, paaris- kui ka rühmatööna. Ülesanded pakuvad võimalusi inglise keeles suhelda ja koostada dialooge, mis on hea ettevalmistus iseseisvaks toimetulekuks inglisekeelses keskkonnas. Samuti kasutatakse ümberjutustamist, kus õpilasele on abiks pildid või toetavad küsimused. Õpikus on kõnelemisülesannetele lisatud ka pildiline tugi ja mudelid erinevate lausetüüpide moodustamiseks. Kasutatud rütmisalmid võimaldavad edukalt kinnistada mitmeid viisakusväljendeid. Kordamiseks mõeldud õppeühikud baseeruvad just kõnelemisoskuse arendamisel, kus tuleb liskas kasutada ka uut sõnavara ja keelendeid. Neis peatükkides võetakse kokku ka varemõpitud viisakusväljendid ja lausestruktuurid. Kõnelemisoskust arendavad teemad on tihedalt seotud
kaudu. Mõiste abil kokku liigitatavat asjade rühma nimetatakse kategooriaks. Erinevad: sõna ei ole alati kujund, kuid mõistet tähistatakse sõnadega. Nt kassid- mõistest me saame aru, et need on loomad, aga sõnana on nad eesti keeles kassid, inglise keeles cats jne. Samuti tekib meil siis kujund, millised nad on, ehk meelelise kogemuse vaimne koopia. Sõna käib nii kujundi, kui mõiste kohta. Aga kujund on pildiline, päriselt olemas. Mõiste on abstraktne või konkreetne. Kujund puudub nt armastusel ja vabadusel. Nt kass on kõik kolm asja. Aga armastus on ainult sõna ja mõiste. Tavaliselt on tegusõnad need, mille kohta pole päriselt ühesel mõistetavat kujundit. Mõistel on kogemus taga. 2. Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust? Kinos käimine - räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin, eesmärk- analoogne.
Selle vea parandamiseks pakkus William Stern 1912. aastal välja IQ (Intelligence Quotient, intelligentsuskvoot) mõiste. IQ võtab arvesse nii indiviidi vaimset kui ka kronoloogilist vanust (ibid.). Kui laps saab kümneaastasena kaheteistaastase lapse tulemuse, on tema IQ 120. See arvutatakse nii: (vaimne vanus/kronoloogiline vanus) x 100 ehk 12/10 x 100= 120 (Russell & Carter, 2009,lk 7). Eestis on enim kasutusel Raveni progressiivsed maatriksid, mis on mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemiste oskust ja analüüsivõimet. Nimelt palutakse testitaval leida esitatud näidiskujundite reas loogiline järgnevus või seaduspärasus ning selle alusel valida sobivaim vastusevariant (Allik jt., 2002, lk 206). Ka kasutatakse lastele 6 mõeldud Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC), mis koosneb 11 alaskaalast, mis sisaldavad omakorda erisuguse raskusastmega, järjest keerukamaks muutuvaid ülesandeid. Testi
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi raskusastme suurendamist või vähendamist võis vajadusel korrata.[7] Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega.[7] 3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid Raveni progresseeruvad maatriksid ehk RPM on John Carlyle Raveni poolt väljatöötatud mitteverbaalne (pildiline) intelligentsustest. Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.[8] Et varasemad intelligentsustestid (Binet'-Simoni test, Wechsleri intelligentsusskaalad) sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste
plaanipärasusega kujutama eset ei ole seotud sellest esemest arusaadava kujutelma puudumisega. Üleminek sihipärasele kujutamisele on seotud sellega, et erinevad figuurid hakkavad lapse jaoks saama erinevaid ja selgepiirilisi nimetusi. Kusjuures jutt graafiliste konfiguratsioonide kinnistumisest, kus kaugeltki veel ei ilmne samastumine kujutletava esemega. Ilmselt ei oleks see nii, kui sõna taga, millega laps asja nimetab ei seisaks ka pildiline arusaam kujutletavast esemest. Võiks pigem oodata variatsioonide paljusust kõikidel eripuhkudel. Jõudmine sellise arusaamiseni vähendab oluliselt joonistamisoskust. Teatud hetkeni joonistab laps eset või objekte küllaltki stereotüüpselt , kusjuures joonistamine iseenesest omandab tema jaoks ka hoopis paljutähenduslikuma arusaama. Oma esmastel joonistamisetappidel ei ütle lapsed tavaliselt välja oma kavatsust joonistada üht või teist eset, mis ei kuulu n.ö
Suure arengu tegi plastika kubismi ajal, kui Picasso liikus kahemõõtmeliselt tasapinnalt kollaazi ja reljeefse pildi poole. Picasso eksperimenteeris erinevate materjalide vahel ja moonutas traditsioonilisi perspektiiviarusaamu. Näiteks skulptuur ,,Härjapea" (1942, lisa 8), jäik kuid mingil määral lõbus, kuna on valmistatud kahest jalgratta osast. Jõudis maalikunsti ja skulptuuri sünteesini kasutades materjale, millel oli lisaks vormile ka pildiline tähendus. Teostas ka vasegravüüre ja terasskulptuure. Viljakas periood oli aastatel 1945-1955. Pühendas end tarbekunstile ja eksperimenteeris keraamikaga . Aastatel 1947- 1948 valmistas üle 2000 keraamikatöö. Materjaliks valis ta savi ning mütoloogiliste ja klassikaliste teemade kasutamine oli mõjutatud Ibeeria ja Vahemere kultuuridest. Kuigi keraamikat peeti käsitööks ja tavaliseks tarbekaubaks olid taldrikud, tassid, vaasid, kannud ja teised esemed talle uueks lõuendiks
Jaotus mälu kestvuse alusel II · Pikaajaline mälu Kestus Maht Lapseea amneesia Meelteinfo alusel? · Kuulmismälu · Nägemismälu · Lõhnamälu · Maitsmismälu · Liigutusmälu Kes on E. Tulving? Eestlased mälu-uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline) · Mõned mõisted veel · Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine?
mõistvaks teha. Teine oluline ülesanne on hankida sellised andmed, millest on võimalik teabegraafika teha. See vajab süstemaatilisi andmeid, mitte üksikud juhuandmed. Kolmandaks, lugeja vaatab teabegraafikat ennem kui loeb teksti. Seepärast pannakse sinna info, mis on loo seisukohast oluline. Teabegraafika peab rääkima loo, mis on lugeja jaoks terviklik ja arusaadav. 1. Pealkiri peab andma lühidalt kõige olulisema idee, olema aktiivne teema. 2. Pildiline info on teabegraafika tuum ning peab olema silmatorkav. 3. Peab olema fookus. Osa graafika andmetest on olulised. Fookuses olevad andmed tuleb graafiliselt esile tõsta. 4. Kasutatakse piltsümbolit, et muuta teabegraafik silmatorkavamaks. Sümbol ei oleks nii tugev, et varjab info teabegraafikas. 5. Teabegraafikul peab olema ka selgitus. Tavaliselt on selleks pealkirja laiendus, arendus, detailiseering. Sisult võib seda võrrelda fotoallkirjaga. Selgitus juhib
Samasse aega langeb vapiomaniku kohaloleku tähisena vapipildiga lippude ehk baneeride kasutamine. Vapigeneesi käsitlevates töödes mainitakse sageli vapisümbolina lõvi. Vapiajaloolase Robert Vieli käsitluse järgi oligi lõvi esimene ja domineeriv vapikujund, mis 12. sajandil väljendas selle kandja vaprust ja sõjakust. Mitmed tolleaegsed kuningad ja hertsogid kandsid hüüdnime Lõvi ja kilbile maalitud lõvi oli selle pildiline väljend. (Saare 2006, lk 9) Vapipildi juhuslik kujunemine oli tingitud kilbi valmistamise tehnoloogiast. Kilbi aluseks oli puust tahvel, millele kinnitati kõvast nahast kate liimi, naelte ning naastude abil. Esteetilistel kaalutlustel võidi naelapead neetida lilleõie kujuliseks. Kilp muutus vapiks hetkest, kui see registreeriti ja kirjeldati. Vappide kirjeldamine sai alguse vajadusest rüütlit esitleda. Vapi
Pilet nr.10 1. Fotograafia ja ekspeditsioonid. Etnograafia, vojerism ja pragmaatika. Etnograafia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib erinevate rahvaste materiaalset kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Maade pildiline "avastamine" ja koju-kätte-toomine toimus siiskui kaamerad muutusid kaasaskantvateks ja kergeteks.. Maailma muutumine kommunikatiivsemaks kui kapitalismi paratamatu arenguseadus. Etnograafiliste ja "geograafiliste" piltide iseloom ja varjatud eesmärgid. Etnograafiline pildistamine kui inventuur ja vallutuseelne tegevus. 2. Pildiline dokument. Dokumendi môiste fotograafias. Dokument ja kunst
keele mõistmise, sõnade seosed, nende tähenduse. Unustamine vähene ning aeglane. 2) Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, on autobiograafiline; isiklikud mälestused, mis on elu jooksul kogunenud.Unustamine kiire. 3) Protseduuriline mälu oskused ja vilumused ( millele ei ole tahtlikult vaja mõelda ). Ei unusta kord õpitut. Eiteetiline mälu - e. pildiline mälu esineb siis, kui me suudame mõnd objekti pärast lühiajalist pilguheitu täpselt meenutada. Me imetleme täiskasvanuid, kes seda suudavad, kuid paljudel lastel on see omadus loomupäraselt olemas. On tehtud katse, kus 13-15 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on
sajanditel naudingutest, naudingute diskursus muutumine ☼ aistinguliste teadete ajalugu (Febvre eeskuju) Barbara Rosenwein ☼ kuidas keskajal kasutati vihakultuuri, erinevad viha vormid ☼ emotsionaalsed põlvkonnad, emotsioonide sõnavara ☼ pisarad - jumala and, pisarate esilekutsumine tundeajalugu annab rikastada mineviku tundeajalugu - katusmõiste erinevatele suundadele, ajas muutlikud, uuritavad 28.04 Visuaalkultuuri ajalugu ☼ 20.saj lõpp - 21.saj algus ☼visuaalne ehk pildiline pööre,saksa keeles ka ikooniline, 1990. aastatel me peame mõistma paremini visuaalse informatsiooni paremini lugeda ja aru saama selle tähtsusest, pilte paremini lugeda, täiustada oma visuaalset oskust ☼ meil on olnud pikka aega liiga lihtsustatud arusaam pildist, alamana keelest, pildid kui illustratsioon verbaalsele informatsioonile, pildid on ka iseseisvad, autonoomsed, info kandjad ☼ Mitchell “Mida pildid tahavad?”
Unenäo eesmärk on jõud varjatud mõteteni ja teha kindlaks, kuidas toimub ja millest koosneb nn „unetöö“ – mis unenägudes aset leiab. Unetöö 4 tasandit: tihendamine, kokkusurumine (latentne/varjatud sisu suurem, toimub kokkusurumise protsess, et algne info vähendatud kujul rakendada unenäo sisse) nihutamine (selle aluseks mingi seos (allusioon), üks asendatakse teisega) sümbolite abil kujutamine (mõttele leitakse pildiline vaste) sekundaarne töötlus (raskesti fikseeritav; impulsid pannakse järjekorda, tsenseerimise protsess; üldistavalt öeldes: millegi vormistamine looks) Kultuuriteost nähakse osalt kui unenäo ekvivalenti. Mis on kunstiteose taga? Mis on mõte? Kunstnik arvab teadvat, mis on kunstiteoses peidus, aga tegelikult mitte (kriitik võib üles leida). Publikukeskne lähenemine.. Inimene jäljendab reaaalsust (Aristoteles), Freudi järgi elavad agressiivsed
Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabaävrsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep).2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka.3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused.4. Murdeluule kirjutamine elavnes.5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid
murdetekste. Samuti on uuritud, millal hakati varrastega kuduma, mille jaoks uuriti ühe Eesti vanimad sõnaraamatut 17. sajandist, kust leiti juba selline sõna nagu 'kuduma'. Jõugast leiti kaevamiste käigus kalmistust inimene, kellel oli kinnas käes ning seeläbi saadi teada, et inimesed oskasid juba 13.-14. sajandil kududa. Eksperimentaalarheoloogia Mõningatel juhtudel ei ole ei kirjalikku ega pildilist materjali või on selline küsimus, millele kirjalik või pildiline materjal ei anna vastust, siis tuleb mängu eksperimentaalarheoloogia. Eestis on tegeletud näiteks kiviheitemasinatega. Esemete olemuse, töömehhanismide ja välimuse kohta võib olla kirjalikke materjali, kuid kuna masinaid enam alles ei ole, siis peab korraldama eksperimente. Valmistatakse kirjalike allikate ja piltide järgi samasugune masin ning katsetatakse, kuidas ta töötab, kui suur on ta vastupidavus jne. 2004. aastal
Valdav on veendumus, et pilti ei saa eitada ega selle vastu vaielda. Telemeediat on lihtsam jälgida, kuna kasutatakse vähem teksti kui ajalehtedes. Telepildile lisatakse ainult see tekst, mis on telepildist puudu. Tekst ei tohi aga konkureerida telepildiga. Lisaks on kindlaks tehtud, et mida dramaatilisem on tegevus, seda rohkem mõjutab see inimesi ning seda vähem on vaja jagada lisainformatsiooni. (Kask, 2013) Pildiline kommunikatsioon toimub küll kiiremini kui sõnaline, aga antud juhul on massimeediumil raske edastada keerukaid seoseid ja detaile. Televisioon sobib visuaalse ja konkreetse tegevuse näitamiseks ning toote reklaamimiseks. (Thorsen & MØller, 1992) Parimal juhul võivad teleuudised ja dokumentaalsaated tekitada inimeses huvi, mis paneb teda trükimeediast lisainfot otsima. Seetõttu peavad nii ajakirjanikud kui ka
väljenduvad nad loona. Freudi järgi on unenägu allasurutud soov või iha. 4.02.2015 Freud- unenäo teooria. „Unetöö“ Neli strateegiat: 1. Tihendamistöö ehk kokkusurumine, intentne protsess. 2. Nihutamine – mingi seos ehk mingi allusioon. Mingi üks element asendatakse teisega. 3. Sümbolite kasutusele võtmine- intertekstuaalne unenägu, leitakse näitkes mingi pildiline vaste. 4. Sekundaarne töötlemine- sümbolid muudetakse looks. Freud on arst- proovis näha vaeva sellega mis inimesega toimub. MARX- valgustusajastu jätk. Varajane sotsialistlike liikumiste idee. Eraomand- see ei tööta ja see ei ole midagi millele ühiskond võiks toetuda. Assotsiatsioon- põllutöö ja vabriku töö on ühendatud tervikuks ettevõtteks. Eraomand taandub. Kaks faasi: 1. Miks inimene ei saa rakendada kõiki õigusi mis tal on
lõhnad, helid, naudingud, emotsioonid jne. Tundeajalugu ei ole selgepiiriline suund kultuuriajaloos, vaid pigem katusmõiste mitmele erinevatele suundumusele; samas liidab neid erinevaid suundmusi lähtekoht, et viisid, kuidas me ümbritsevat tajume ja hindame, on ajas muutlikud ja seega ajalooliselt uuritavad. Tegemist on ühe kõige populaarsema suunaga tänapäeva kultuuriajaloos. Visuaalkultuuriajalugu Visuaalne ehk pildiline pööre 1990. aastate alguses hakati humanitaarteadustes rääkima pildilisest pöördest, visuaalsest pöördest või ikoonilisest pöördest. Lähtekoht: tänapäeva piltidest üleküllastunud ühiskonnas tuleb õppida pilte paremini,,lugema". Revideerida tuleb ka lääne kultuuriruumis domineerivat lihtsustatud arusaama pildist kui keelele analoogsest ja sellele ,,alluvast" väljendusvahendist keele ja pildi suhe vajab ümbermõtestamist.
5) Võime luua ja hoida suhteid teistega. 6) Stressialuvus, kontroll oma kihude üle ja iseloom (karakter). - Neurootilisus - emotsionaalse stabiilsuse puudumine. — Wechsleri intelligentsusskaalad - eesmärgiks on määratleda ülesannetekeerukuse tase, mida inimene ei ole suuteline enam eksimatult lahendama: 1) WAIS (Wechsler Adult Intelligence Scale) 2) WISC (Wechsler Intelligence Scale for Children) Raveni progresseeruvad maatriksid (RPM): Mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsvõimet. - Liikuv intelligentsus - keskonnast sõltumatu üldine vaimne potentsiaal, mis on teadmise omandamise aluseks ning väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. 39 IQ - intelligence quotient (intelligentsuskvoot). IQ = (vaimnevanus) / (kronoloogiline vanus) x 100 (- W. Stern). Tänapäeval kasutatav IQ arvutamise valem:
häbeneme leiavad neis aset ja võivad seal väljenduda veidralt. Unenägu on allasurutud soovi tsenseeritud täitumine. 4 Võtet unenägudes Freudi järgi, unetöö: Kokkusurumine / tihendamisvõte - latentne mõned elemendid jäävad kõrvale Nihutamine - allusioon, üks element asendatakse teisega. Nt kui inimene teeb mingit tööd, siis asendatakse inimene tööriistaga. Sümbolite kasutamine - intertektuaalne unenägu, pildiline vaste mõnele tegevusele, asjale. Sekundaarne töötlemine - sümbolid muudetakse looks. Lacan - inimese mina on konstruktsioon, mis on kokku pandud keele poolt. Inimene lahkub reaalsest (ideaalsest seisundist, kus pole midagi vaja) faasist ja siseneb keelde, kus tal on puudu mõndadest asjadest, mille tulemusena on keelt tarvis. 19.saj Rousseau, Voltaire, valgustusajastu, inimõigused bla bla. (vt. Eespoolt). Sotsialistlike ideede liikumine (Fourier, Owen, St
Eksootika võib aidata meil distantseeruda piltide füüsilisest poolest ja samas hoida meie tundeid „kombekalt“ kontrolli all. sest moraalse toimimise asemel, sunnib E-hoiak tardunult vaagima. Näiteks, Klassikalises stiilis kolme skulptuuri grupp hoone fassaadil. Kultuurisfääri all mõistetakse siin kõiki kunstiliike ja nende 45. Iseloomustage kahjule tuginevaid pornograafiavastaseid kaalutlusi. „Pornograafia, pildiline, kirjalik või mõni muu inimese seksuaalset käitumist ja suguelundeid otseselt kujutav või praktiseerimisega kaasnevaid tegevusi, nagu loomine, esitamine, levitamine, vahendamine, müümine-ostmine, tarbimine, kriitika, kollektsioneerimine, säilitamine, taastamine, kaitsmine. Seega paljastav esitus, toode või teos, mille eesmärk on esile kutsuda seksuaalset erutust.“ (Apter ) Kahjule tugenevad argumendid: Suur osa etteheidetest (sh moraalsetest) pornograafiale on
tõlgitud, kuni jõutakse sõna lõpuni. Probleemi korral teevad lpased vigu – jätavad häälikus sõnu ära või asendavaid häälikuid teistega või vasetavad häälikute kohti sõnas. Lugemisraskustega lastel ei pruugi olla püsimälus probleeme. Probeemid on töö- ja lühimälus. Töömälus spetsiifiline asi – hoida infot õiges järjekorras. Lühimälus ei puugi olla oluline info järjekord. Lugemisraskustega lastel on häiritud fonoloogiline komponent – pildiline ja ruumiline info ei ole neil lastel raske meelde jätta. Kui sõna on tõlgitud, siis selleks, et lugemisest kasu oleks, tuleb ka mõista seda, mida kokku loeti – helide järjekorrale tuleb leida ka tähendus. Mõistmine on eraldi protsess – laps võib tehniliselt õigesti sõnu dekodeerida, aga ta ei pruugi sõnast aru saada. Enamasti on lugemisprobeemidega lastel ka mõistmisega probeeme.
tõlgitud, kuni jõutakse sõna lõpuni. Probleemi korral teevad lapsed vigu – jätavad häälikus sõnu ära või asendavaid häälikuid teistega või vahetavad häälikute kohti sõnas. Lugemisraskustega lastel ei pruugi olla püsimälus probleeme. Probeemid on töö- ja lühimälus. Töömälus spetsiifiline asi – hoida infot õiges järjekorras. Lühimälus ei puugi olla oluline info järjekord. Lugemisraskustega lastel on häiritud fonoloogiline komponent – pildiline ja ruumiline info ei ole neil lastel raske meelde jätta. Kui sõna on tõlgitud, siis selleks, et lugemisest kasu oleks, tuleb ka mõista seda, mida kokku loeti – helide järjekorrale tuleb leida ka tähendus. Mõistmine on eraldi protsess – laps võib tehniliselt õigesti sõnu dekodeerida, aga ta ei pruugi sõnast aru saada. Enamasti on lugemisprobeemidega lastel ka mõistmisega probeeme. Mõistmisraskused sõnade, lausete ja teksti tasandil. Mõistmisraskused
prantsuse aadelkond. Hiljem, teiste töötluses, omandasid paljud muinasjutud algversioonis puudunud õnneliku lõpu ja hoiatamise asemel sai eesmärgiks meelelahutuslik lõbustamine. Täiskasvanute juttudest said laste jutud. Muinasjuttude juures on oluline ka see, et tegemist on lühikesete (tavaliselt kõigest mõneleheküljeliste) juttudega, kus on tegelaste kirjeldamine on täiesti teisejärguline. Nii pole leitavad ka haldjate välimuse kirjeldused. Pildiline pool on lisandunud hiljem, põhinedes seega rohkem kunstniku fantaasiale kui muinasjutuks saanud legendile. 1957. aastal Inglismaal välja antud raamatu”The Fairy Tales of Charles Perrault” eessõnas leiab Geoffrey Brereton, et kuigi muinasjutud (fairy tales) on mitmeti tõlgendatavad, näitavad nad siiski kindlat usku haldjatesse (Brereton 1957:xi). Samuti oli muinasjutt turvaline vorm edasi andmaks kunagisi paganlikke uskumusi, mida kristlus välja tõrjuda üritas. (Brereton 1957:xii)
. . . . 0,00 ............. -0,40 Haridus EKSAMIL KÜSIMUS KORRELATSIOONI KOHTA Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem ragete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Näiteks: · Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik, suuline või pildiline tekst · Semiootiline analüüs. Semiootika teadus märkidest ja tähendustest. Diskursuse analüüsi näide. Katkend sisseastuja esseest, 2006: ,,Iga inimene tahab omada ilusat kodu, kus koos naise ja lapsega elada." Semiootilise analüüsi näide. J.P. Sartre retsensioon Alber Vamus romaanile Võõras. · Romaan koosneb isoleeritud lausetest, mis peaaegu üldse ei ehaaku üksteisega. · Need laused sümboliseerivad inimesi, kes on Vamus arvates üksi ega suuda omavahel
Seega võib kohaldada juriidilise isiku sundlõpetamist. Juriidiline isik lõpetatakse sellisel juhul kohtumäärusega. TsMS § 629 hagita asi - juriidilise isiku sundlõpetamine: Seega tuleks esitada eraldi hagita menetluse avaldus. Tuleb määrata likvideerija, kes müüb vara maha ja rahuldab nõuded ja kui ei jätku, siis tuleb pankrotimenetlus. A poolt esitatud määruskaebuses ei saa selliseid asju lahendada. Kaubamärk-ärinimi? Sõnaline, pildiline nähtus, mida kaubamärgina kaitstakse. Ärinime valikul tuleb arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada. Sõnaselge nõusolek puudub, st tuleb tõlgendada tahteavaldusi. Tegi tahteavalduse nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus). 12.03.2018 seminar III
3) humanitaarne- maastik on subjektiivne, sõltub vaatamisviisist. Maastik on maaala, kus perioodliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses olevad pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastik on nägemisviis, aja jooksul mingi koha kohta kogunenud kultuuriliste väärtuste, sotsiaalsete käitumiste ja individuaalsete tegevuste sümboolne väljendus. Maastik on kuluurikujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise ja sümboliseerimise pildiline vorm. Iga sotsiaalmajanduslik formatsioon kujundab oma maastiku enda sümbolite ja tähendustega. Maastikud on pidevas muutumises, neid mõjutavad nii looduslikud protsessid kui ka igapäevane inimetegevus. Maastike laiaulatuslikud muutused on seotud põlluharimise ja vetevõrgu muutmisega. Muutused on toimunud ka suurte ajaloopöörete toimel. Uuem maakasutus on sageli kustutanud osaliselt või täielikult varasemad jäljed
Kui need samal ajal tulevad siis on see areng auklik.Hiljem on tõetsatud et tüdrukutel antisots ja kuritegev käitumisega ilmenvad kui langevad kokku kooli muutus, puberteediea muutused, varajane käimine, kolimine, vanemate lahutus. Suhetega seondvad fookused ühel ja samal ajal.põhjendatakse miks sotsi arengus tulevad tüdrukutel suured vajaka jäämised. 3.Muutused gruppide struktuuris noorukieas ajalises lõikes- gruppide arengu dünaamika See slaid on parim pildiline väljendus selle kohta kuidas gruppide struktuur noorukieas muutub. Dumphy uuris 60 aastate alguses noorukiealisi Austraalias, nende uurimuste tulemustel üldistus sellest kuidasmoodi noorukid gruppides muutuvad. 1 2.Ühesooliste kampade omavaheline läbikäimine- algatavad seda nii nagu kõiki etappe liidrid. (periood klassiõhtutel kamp tõdrukudi istub ühel pool ja teisel pool poisid, keegi ei tansti)
Koostatakse nii, et selle täitmisel nende käitumisaktide täitmisel, mis positiivsed, nendele järgneb kohe kinnitus. Kirjalik, kahe või kolmepoolne, vabatahlik nõustumine, teatud käitumisega modifitseerimisega seoses tehtud, igal osapoolel vastutus, täitmisel järgneb kinnitus, formuleeritakse võimalikult spetsiifiliste käitumisaktidega seoses. Kui üks osapooltest pole nõus tinigmustega, siis ei sõlmita seda. See leping võib olla ka pildiline, mitte sõnaline. Kas leping liiga pikaajaline pole? Distsipliiniprobleemidega pead mõtlema väga läbi, milline sinu ülesanne. Kui kahe nädala jooksul Juku täidab lepingut, siis isa viib ta McDonald's sisse sööma. Periood kindlaks määrata. Postiivselt sõnastatud. Lühike, realistlik. Kui ei tööta, muuda lepingu vorme. 5. Märgimajandus Käitimise modifitseerimise vorm, mida rakendatakse Grupile. Otsese tasutamise asemel antakse
suhtarvud...keerulisem statistika korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs... Korrelatsioonianalüüs vaja on selgeks teha seos kahe muutuja vahel. Positiivne korrelatsioon ühe muutuja muutudes kasvab ka teine muutuja. Eksamil on vaja teada, mis asi on korrelatsioon. Maksimaalne korrelatsioon on +1 ja minimaalne -1. Kvalitatiivsed meetodid. Andmete analüüs vähem rangete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik või pildiline tekst. Ridadevahelt öeldakse midagi. Semiootiline analüüs. Semiootika - teadus märkidest ja tähendustest. Albert Camus ,,Võõras" Järelduste tegemine. Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus. Alati ei ole praktilist kasu, väärtust. Sageli puudub otsene praktiline väärtus. Heaks kombeks on öelda, mida tasuks edasi uurida?
endast vanemate laste seltskonda. o Huvipakkuvas olukorras on väga püsivad. o Varakult tunnevad huvi sümbolite, tähtede, numbrite ja abstraktsete mõistete vastu. Kooliiga: o Akadeemiline edukus on reeglina väga hea, kui õpitegevus pakub sobivat väljakutset. Õpiedukus hakkab langema, kui neil on igav. o Õpivad valdavalt kuulmistajule toetudes. Infotöötlus on järjestikune, see eeldab suurt tööd vaimsel tasandil, eelmiste sõnade meeles pidamine. Pildiline materjal ei ole oluline. o Oskused teistega arvestada ja koos tegutseda võivad olla nõrgad, kuna teised lapsed on igavad. o Kohati jääb mulje et tegemist on tähelepanu probleemidega, sest laps õpib kiiremini ning kipub jääma tundides ,,unistama". o Oht, et laps ei õpi oma võimetele kohaselt, sest õpetajale ja lapsevanemale piisab headest hinnetest. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts.
Psühhootilised seisundid. Parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine. Puudub teadmine, et on juhuslikkus. Kõik asjad on determineeritud. Näeb kõikjal sõnumeid ja põhjuslikkust. Süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste kontroll.Sümbolite kasutamine teatud seisundite kirjeldamisel. Osatakse näha järeldusi, luuakse loogilisi seoseid. Personifikatsioonid: Kujutlused endast ja teistest. Ema personifikatsioon. Good mother (vajaduste rahuldaja), bad mother (ärevuse tekitaja). Rakendub suhtumises teistesse. Seos keha ja mina vahel (my body).
on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt tumedad silmad kohtades kus paistab rohkem päikest. Seetõttu on ka neil erinev valgusspektri ja värvide nägemus. Veendumused mõjutavad seda kuidas me asju näeme ja millised tajukujundid tekivad. II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis
jutustav pildirida. Koomiks sündis 1890. aastatel Ameerikas. Esimene koomiks kandis pealkirja "Kollane põngerjas" (1835), sellest tuli hiljem ka "kollase ajakirjanduse" mõiste. Algselt oli koomiks vaid ajakirjanduslik zanr. Need ilmusid järgnevana läbi mitme lehenumbri. Nii püüti muuta ajalehte köitvamaks ja suurendada lugejaskonda. 20. sajandi algul sai koomiks klassikalise vormi, mida iseloomustavad traditsioonilised tegelased, pildiline esitusviis ja tekst. 1930. aastatel muutusid koomiksid väga populaarseks, neid ilmus nii täiskasvanutele kui ka lastele. Välja arenesid koomiksi liigid: poliitiline koomiks, detektiivkoomiks, sõjakoomiks jt. Neid loodi nii klassikateoste kui ka multifilmide põhjal. Tänapäeval trükitakse koomikseid ajalehtedes ja eraldi raamatutena. Maailma üks tuntumaid lastekoomikseid on Walt Disney Miki-hiire lood. Eestis joonistas esimesed lastekoomiksid kirjanik ja kunstnik Karl August
annaabi.ee 
