Vastus leiad õppematerjalist: MEEDIA JA MÕJUTAMINE

MEEDIA JA MÕJUTAMINE (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on meedia taga?
Kus on tekst ilmunud?
Mida rõhutab pealkiri mida foto?
Kelle vaatepunkti esindab?
Mis on jäänud kirjutamata?
Milliseid väiteid ei põhjendata?
Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse?

KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE

Meedia mõiste (ÕPIK, TERA )
keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon

Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas ( TERA )
Meedia ülesanded:

Info edastamine
Järelvalve- kes, mida, kus teeb
Ühiskonna osade seostamine
Sotsiaalsete normide ülalhoidmine
Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda
Kriitika ja kontroll
Meelelahutus

Kes on meedia taga? (ÕPIK)

Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA)
Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi

Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA)
Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport , meelelahutus

AJAKIRJANIKE ROLL (TERA)

Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus , kommunikatsioonivabadus (ÕPIK)
Sõnavabadus- valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu, kõigil on võimalus avaldada enda arvamust
Ajakirjandusvabadus- õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta võimustruktuurid
Kommunikatsioonivabadus- õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni

Ajakirjanik ja infoallikas ( suulised , kirjalikud) (ÕPIK)
Suulised allikad:

Esmaallikas (ajakirjanik ise)
Teine allikas (osaleja, tunnistaja, pealtnägija)
Kolmas allikas (teise allika info vahendaja )

Kirjalikud allikad:

Mitteuudisena kirjutatud teksid ( dokumendid , uurimusd, kõnede tekstid)
Teadmeteosed, arhiivid , andmebaasid
Uudisena kirjutatud tekstid (infoagentuuride lood, pressiteated, uudised)

Avalik ruum (ÕPIK)

Ajakirjanik ja eetika ( Eetikakoodeks , difamatsioon) (TERA, ÕPIK)
Difarmatsioon- on mõne isiku, asutuse kohta häbistavate asjaolude avaldamine
Eetikakoodeks- erapooletus , sõltumatus, tasakaalustatus , kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamus välistamine

MEEDIUMID – kirjeldused ja näited (ÕPIK)
Ajaleht
Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed
Levik- üleriigilised ja piirkondlikud
Sisu- üldloetavad, erialalised
Käsitluslaad- kvaliteetsed ja tabloidid
Ajakiri
Ilmumissagedus- nädalakirjad, poolkuukirjad, kuukirjad, kvartalikirjad
Suunitlus - üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega
Raadio
Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio , venekeelne raado 4
Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar , Star FM ; Lokaalsed – Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares
Televisoon
Avalikõiguslikud- ETV, ETV2
Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6

Meediažanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA)
Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaž, intervjuu
Arvamust rõhutavad: juhtkiri , kolumn , repliik, karikatuur , essee, väitlussaated, arutlussaated
Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal , telemäng, kuuldemäng, koomiks, järeljutt, följeton

PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA)
Online- kõik on segamini , tähelepanu illustreeritusel. Saab kommnteerida
Leht-kõik järjestatult, tähelepanu pööratud kõige info ära mahutamisele

Arvamuslugu – ülesanne, žanrid (TERA)
Eesmärk- on aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta ning määratleda väljaande toon ja seisukoht ühtedes või teistes küsimustes
Žanrid: juhtkiri, kolumnid, karikatuurid , kirjad toimetajale, lugejate küsitlused

UUDIS – eesmärk, uudisväärtus (TERA)
Uudisväärtuse põhikriteeriumid:sündmusel on tugev mõju lugejale; sündmus on ebatavaline või elule ootamatu; sündmuses on tugev konflikt; sündmus on värske ja päevakajaline
Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu.
KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) (tööleht)
Teksti päritolu- kus on tekst ilmunud?, kes on autor?, milliseid allikaid on kasutatud?
Teksti esitlus- Mida rõhutab pealkiri, mida foto?
Teksti sisu- eesmärk?, Kelle vaatepunkti esindab?, Mis on jäänud kirjutamata?, Milliseid väiteid ei põhjendata?, Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse?

Keelelise mõjutamise vahendid (tööleht, ÕPIK)
Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad , eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada
Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui....
Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu
Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis...
Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg
Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et....
Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt

UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED
Kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses:torises, kokutas, halises, vihjas
Kõneleja on midagi halvasti teinud: võttis omaks, tunnistas , süüdistas, rõhutas
Autor pole kõneleja ütlusega nõus: tunnistas, väitis, möönis
Kõneleja mittesõnaline tegevus: naeris , noogutas, ahmis õhku, raputas pead
Annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale: irooniliselt, põlglikult, üleolevalt
Annavad edasi ebameeldivaid emotsioone: kurjategija , terrorist
Võivad tekitada kaastunnet : vang, vabadusvõitleja
Tema süüdimõistmist: pettur, varas
Positiivseis tundeid: suurim, parim

Uudise raamistamine (TERA)
Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik
Määratletakse probleemid; diagnoositakse põhjused; antakse moraalsed hinnangud; soovitatakse abinõusid

PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA)
Võib anda lisateavet, vaatepunkte; loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid; tõstab uudise usaldusväärsust

Reklaam (ÕPIK)
Eesmärk: teavitab inimst kaupadest ja teenustest ning nende kättsaamis võimalustest; mõjutab inimest valima erinevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel; kujundab inimeses uusi hoiakuid, sundides teda muutma valikuid ja ihaldama asju

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 71 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kibenalaura Õppematerjali autor

Meedia ja mõjutamine- meedia ülesanded, ajakirjanik ja eetika, meediumid, meediažanrid, uudise kallutuse tunnused

meedia meedia ja mõjutamine meedia ülesanded kvaliteetajakirjanduse roll sõnavabadus ajakirjandusvabadus kommunikatsioonivabadus infoallikad (suulided ja kirjalikud) meediumid

Sarnased õppematerjalid

docx

MEEDIA JA MÕJUTAMINE

KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga?

Meedia

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused