50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gunnar Karu
Õppematerjali autor
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad
Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mari Kuusik Jüriöö ülestõus Juhendaja: Veroonika Uussaar Pärnu 2019 Sissejuhatus 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi. Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli Eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus, kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. (Zetterberg, 2009) 1. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23
EESTI AJALUGU (Seppo Zetterberg) + mõned muud allikad On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise
sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid alistunud sakslased, nende hulgas ka foogti, kividega surnuks. Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas (poos üles) saarlaste kuninga Vesse. Lõplikult alistati saarlased alles 1345. aasta alguses ja sellega oli ka ülestõus maha surutud. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas -- Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule. .
Jüriöö ülestõus X klass Põhjused HarjuViru otsustati taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust Marburgi Wigandi kroonika järgi põhjustas Jüriöö ülestõusu Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald mõisate rajamine. Eestlaste plaan on tõsine Ootamatus Orduväed on eemal Võimuvahetuse segadus Liitlasi otsi oma vaenlaste vaenlaste juurest (Rootsi) Ajaline arvestamine Miks 23. aprill ? Oli olulisemaks tähtpäevaks aastas sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood.
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kus ja millal? -1343.a. 23.aprillil Harjus Miks tekkis? -Inimesed tahtsid pärast sajandi pikkust võimu all olemisest vabaks saada.Harju-Viru otsustati taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule, omaniku vahetamise käigu proovis Eesti taastada oma iseseisvust. Mis toimus? -23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid nad ära Pöide linnuse. Piiraj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid