Jüriöö ülestõus (0)

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS
Auto- ja metalliõppetus osakond
Autoplekksepp
Hendrik Karu
Jüriöö ülestõus
Referaat
Juhendaja : Olev Teder
VANA-VÕIDU 2014

Sisukord

Sissejuhatus 2
Ülestõusu algus 2
Võitluste laienemine 3
Nelja kuninga mõrvamine 3
Ülestõusu lõplik mahasurumine 4
Kokkuvõte 5
Kasutatud kirjandus 5

Sissejuhatus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud eestlaste  vastuhaku katse, kus päevakorrale oli tõusnud Taanile kuulunud Põhja-Eesti müümine, sakslaste ja taanlaste võimu kukutamine. Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi. Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus , kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini.

Ülestõusu algus

On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või anti see Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul. Eestlased tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha, kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Ülestõusnud põletasid maha kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased keda nad kätte said , seejärel asuti umbes 10 000 mehega Tallinna piirama, nagu seisab kirjas kroonikas . Veidi hiljem tõusid üles Läänemaa talupojad ning piirasid ümber Haapsalu. Jüriöö ülestõus algas väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas.

Võitluste laienemine

1343 aasta mai alguses puhkes eestlaste vastuhakk ka Läänemaal. Ülestõusust pole paraku küll kuigi palju teada ning kroonikates on mainitud vaid seda, et eestlased piirasid piiskoppi ja kapiitlit Haapsalus, kuid linna vallutada ei suudetud. Maikuu teisel poolel, kui Harjumaal oli ülestõus esialgu maha surutud, saabusid ka Läänemaale orduväed ning surusid eestlaste vastuhaku maha. 1343. aasta jaagupipäeva eel puhkes Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugipunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt , loobiti kividega surnuks. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba.

Nelja kuninga mõrvamine

Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ning ka Tallinna piiskop Olaus. Eestlaste poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme. Ordumeistril oli nüüd valida kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu niisuguse ilme, nagu oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Ordumeistri reetlikkus ja eestlaste kuningate tapmine jäi esialgu saladusse ning seda püüdis ordu ära kasutada.

Ülestõusu lõplik mahasurumine

1343. aasta suvel oli Harjumaal taas puhkenud ülestõus ning eestlased ehitasid üles kaks linnust. Tõenäoliselt olid nendeks Lohu ( Loone ) ja Varbola linnus. Ordu asus aga nende vastu peagi vägesid koondama, muuhulgas paluti abi ka Preisimaalt, Saksa ordu peakorterist. Sealt saadetigi maale 700 väljavalitud meest. Talve algul, pärast mardipäeva, tungisid orduväed Harjumaale, kus laastati põhjalikult. Ordu väed vallutasid nii eestlaste linnused kui ka rüüstasid põhjalikult maapiirkondi nii palju, et veel kolm aastat hiljem on Harjumaad nimetatud tühjaks, laastatud maaks. Teadaolevatel andmetel olevat Harjumaal surma saanud 30 000 eestlast, mis on aga ilmne liialdus, sest kogu Harju elanike arv võis olla 20 000. Kuid igal juhul olid paljud neist hukkunud ja maa põhjalikult laastatud. Kõik see murdiski eestlaste vastupanuvõime Harjumaal lõplikult. 1344. aasta veebruaris, kui meri oli viimaks jäätunud, asusid orduväed ka sõjaretke Saaremaale. Saarlased olid end kindlustanud linnuses, mida arvatakse asuvat praeguse Pamma küla lähedal Kooljamägedel. Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Kaotatud lahing ei murdnud siiski saarlaste võitlusvaimu. Juba samal kevadel, kui orduväed saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõus. 1345. aasta alguseks kogus ordu kokku suure armee , kuhu tuldi nii üle Euroopa kui ka mujalt Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures toona tuntud Maansaare nime all. Saarlased jäid kaotajaiks ning pidid ehitama Maasilinna ordulinnuse ( saksakeelne Soneburg tähendabki trahvilinnust), tõenäoliselt ka Kuressaare piiskopilinnuse.

Kokkuvõte

1343. – 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi kuuluvuses. Taani kuningas Valdemar IV müüs kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 1346.aastal.,viimane omakorda 1347.aastal Liivi ordule. Põhja-Eesti vabadusvõitlused on ääretult palju mõjutanud ka eesti rahva sisemise olukorra ja rahva saatuse kujunemist. 1343. aasta jüriööl püüdsid eestlased viimast korda kaela sirgeks ajada. Teisalt võib Jüriöö ülestõusu vaadelda ka ühe lülina 14. sajandil üle Euroopa levinud talurahva vastuhakkudeahelast, millel sageli ei olnud selgeid ja loogilisi majanduslikke, poliitilisi või usulisi põhjuseid. Üsna ilmseks võib pidada eesti talurahva õigusliku seisundi järk-järgulist halvenemist alates Jüriöö ülestõusu mahasurumisest.

Kasutatud kirjandus

http://entsyklopeedia.ee/
www. estonica .org
www.histrodamus.ee
http://www.delfi.ee/
Sulev Vahtre . Jüriöö: [1343. aasta ülestõus]. Tallinn: Eesti Raamat, 1980.