Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SeidyT
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reformatsioon ehk usu-uuendus Keskaja lõpuks
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul va
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Ini
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud min
Suuremad ja meisterlikumad kui teised renessanssiajastu teosed. SKULPTUUR: · Elutruudust oli kergem saavutada. Anatoomiliselt osutusid figuurid õigeks. Hakati uuesti looma ja pronksi valama ratsamonumente. · ,,Mooses" iisraeli rahva juht on tulnud Siinai mäelt, pead toorarullid, käes käsulauad. Näeb usust taganendu rahvast. ,,Taavet"noorpõlvetöö, ülistas noorust, tarkust ja jõudu. Modelleeris hapra noormehe asemel tugeva noore mehe, nägu on kreekapärane. TIZIANO VECELLIO 1477-1576 · Maalikoolkonnas särav värv ja dekoratiivsus. Portreed Euroopa kuulsustest · Meelelised aktid, nt ,,Venus ja orelimängija", erootilisemad kui tavaliselt. Inimlikud rõõmus ja naudingud sai ühiskonnad ühe rohkem eluõgilust. MADALMAAD · Tähtsad olid SaksamaaAlbrecht Dürer- ja Madalmaad. · Võeti kasutusele õlitehnika värvivarjundid ja detailid. · Idealiseerimine ja sümmetriataotlused puudusid
sarnaselt luterlastele, värviliste riiete asemel kohustuslikuks lihtne must kuub. Hugenotid pidasid lisaks pühapäevale jumalateenistust ka 2-3 korda nädala sees. Usulistest erinevustest tekkiv vaen andis alust ususõdade puhkemisele. Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba ka igapäevaelus. Ususõjad 1562. aasta märtsis tungis hertsog François de Guise Vassy alevis kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele. Rünnakus sai mitu inimest surma ning haavata sai ligikaudu 100 jumalateenistusele kogunenut. See vallandas, prints Conde ja admiral Coligny juhtimisel, hugenottide ülestõusu. Pariisis ja selle ümbruses oli katoliiklastel ülekaal ja hugenotid pidid taanduma, kuid seevastu Lõuna-Prantsusmaal pidid taanduma katoliiklased. 12 1570. aastal sõlmiti Saint-Germaini rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus
Juunis 1520 avaldas paavst bulla, milles ähvardati teda kirikuvandega, kui too 60 päevaga oma väiteid tagasi ei vöta. Teise bullaga, ta sattuski kirikuvande alla. Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda üle kuulata. Riigipäeval nöuti, et Luther hülgaks oma öpetuse, kuid ta keeldus ning seetöttu möistis Riigipäev ta ketserina hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste käigus kirjutas ta mitu raamatut, kus süvendas veelgi oma seisiukohti. Ta ründas katoliku kiriku sakramendiöpetust, pidades küllaldaseks ristimist ning armulauuda. Ta soovis mungatöotust mitte igaveseks teha ning anda preestritel öigus valida abielu vöi vallalisuse vahel. Ta jöudis ka ordude ja kloostrite eitamiseni. Lindpriina leidis Luther peavarju Wartburgi lossis, kus ta asus tölkima Piiblit saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522 ja kogu Piibel 1534
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid