Monarhia (1)

Monarhia : Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa

1. Inimesed
James I – ( 1603 -1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus.
Charles I – (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Šotimaaga – vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril.
Charles II – (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi.
Cromwell – 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine ) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Šotimaa. 1655 jagas Inglismaa 11 sõjaväeringkonnaks. Oli puritaan , independentite juht revolutsiooni ajal. 1658 suri, poeg ei sobinud valitsejaks.
Milton – kodanlane, ideoloog , luuletaja. Trükivabadus on inimõigus. Vabariigi pooldaja . Türannide võim on saatanast. Rahval on õigus astuda türanni vastu. Võim peab olema rahval. Abielulahutus. „Areopagitica”
Hobbes – kaitses absolutistlikku kunungavõimu. Inimene on loomult kuri. Kuningavõimu ei tohi miski piirata. Kuninga ja parlamendi koostöö viib kodusõdadeni. Revolutsioon on kuritegu . Jemalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt . „Leviathan”
Locke – Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Isiklik vabadus. Liberalismi esiisa. Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse.
Preston – Prestonis oli lahing 1648 augustis. Kodusõda oli. Cromwell võitis.
Drogheda – Cromwell vallutas Drogheda 1949. See on Iirimaal .
Breda – 1660 sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamine Inglimaal. Üldine amnestia, maaomandi muutuste säilitamine, ususallivus. Parlamendi taastamine. Tehti vist Charles II ja ohvitseride vahel.
Henri IV – (1594- 1610 ) lõpetas ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Arendas majandust, majandusminister de Sully. 1598 Nantes ’i edikt. 22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks. Hugenottide jaoks reetur , paljud katoliiklased ei usaldanud.
Louis XIII – (1610- 1643 ) Muusikasõber ja tubli aednik. Haige, tuberkuloos, maksapõletik jne. Regent oli Maria di Medici. 1614 generaalstaatide kogunemine ( aadlikud , vaimulikud , kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud.
Maria di medici – Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus , katoliiklased vs hugenotid , Prantsusmaa vs Habsburgid .
Louis XIV – (1643- 1715 ) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin . 1661 hakkas ise valitsema . „Riik – see olen mina” Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles ’sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid . Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid , priviligeeritud kaubanduskompaniid. Mitu vallutussõda: Madalmaad, Saksamaa, Lille ’i linn.
Mazarin – kardinal , pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud .
Louis XV –(1715- 1774 ) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans ’i hertsog . Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour . Teater, peod, vahvad asjad. „Pärast mind tulgu või veeuputus .”
Louis XVI – (1774-1789) Reformid : lõpetada aadli ja kiriku maksuvabadus. Vilja- ja leivakaubandus vabaks. Viljasaak kehv (1774) hind tõusis, rahutused. Tsunftisunduse kaotamine. 1776 reformid tühistati, riigikassa tühi.
Nantes – edikt: Prantsusmaa riigiusk on katoliiklus , hugenotid võivad tegutseda haridus - ja riigiteenistuses, hugenottidel on keelatud tegutseda 17 linnas, neile jäeti 100 kindlust (La Rochelle).
De Sully – Henri IV majandusminister. Rajas kanaleid . Rajas riiklikke manufaktuure. Kasvatas siidiusse ja mooruspuid.
Bastille – Kindlus Pariisis, mida kasutati vanglana. Jube koht. 1789 vallutas rahvas selle. See oli alguseks Suurele revolutsioonile.
Richelieu – Kardinal, kelle käes oli tegelik võim Louis XIII ajal. Oli ka rahanduse peakontrolör ja esimene minister. 1626 lasi lõhkuda kõik aadlike kindlused . Keelas duellid . Tühistas Nantes’i edikti. Vallutas La Rochelle’i. Hogenotid emigreerusid. Tugevdas kuningavõimu. Lettres de cahcet.
Colbert – Louis XIV ajal tähtsaim riigimees . Finantside peakontrolör. Tumedad riided, mapp käes, ei naeratanud, püüdis lahendada riigi rahaprobleeme. Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid .
Friedrich Wilhelm – (1640-1688) valitseja. Fanaatiline militarist, sõjaväes ülikarm kord. Sõjaväeteenistus 25 aastat. Maksud sõjaväe jaoks. Sõdurid tsiviilelanike juurde. Loodi riiklikke manufaktuure, kutsuti hugenotte. Madalmaadest tulnud arendasid karjakasvatust ja aiandust.
Friedrich Wilhelm I – (1713- 1740 ) sõdurkunungas, kitsi. Õukondlaste vallandamine, va trompetist . Marsisamm. Välismaaga kauplemise lõpetamine. Laiendati kalevitööstust. 1717 üldine koolikohustus .
Friedrich II – (1740-1786) Nooruses hellik ja kultuurihuviline. Valitsemise algul naiivne: ajakirjandusvabadus , vaestele odava vilja müük, erinevad usud lubatud, ulatuslikud ehitustööd. Kartulikasvatus, uues külad ja talud , teotöö piiramine ja talumaade mõisastamine ära, bürgermeistrid ja raed.
2. Mõisted
Monopol – püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. (Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge.)
Lühike parlament – 1640 tuli kokku parlament. Edu saati opositsiooni. Charles I tashtis raha šotlaste vastu, parlament keeldus. Oli koos vähem kui kuu, sest Charlie saatis nad laiali.
Pikk parlament – Charlie kutsus parlamendi kokku, 1640. Parlament ründas kirikupoliitikat, ei meeldinud kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes. Sekkus aktiivselt täitevvõimu tegevusse, hukati kuninga abiline Strafford. Parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul. Parlament kunnist sõltumatuks. 1641 tegelik võim parlamendi kätte. Ainult parlament võib makse koguda. Ministrid vastutavad parlamendi eest. 4jan 1642 parlament laiali.
Saba parlament – koos alates revolutsiooni algusest. Rahvale ei meeldinud. Kirikukümnis alles, talunikele polnud maad antud, ususallivuse rakendumist polnud. Pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt järgmistesse parlamentidesse. 1653 läbi tänu Cromwellile.
Väike parlament – Cromwelli parlament. Kõrvaldas need kes talle ei meeldinud. Liikmed olid valitud puritaanide koguduste poolt.
Uusaadlik –
Tarastamine – protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks.
Puritanism – inglismaa kalvinistide liikumine. Kirik tuleb puhastada igast saastast. Tuleb olla tagasihoidlik ja tööd teha.
Predestinatsioon – ettemääratus. Kõik on ette määratud jumala poole ja inimene ei saa ise midagi teha. Ühed on õndsad ja teised mitte. Schade!
Kavaler – ümarpeade vastasleerid olev inimene. Kandis uhkeid riideid ja soengut.
Ümarpea – kodusõjas parlamendi pool olijad. Puritaanid . Kandsid musta ja juukseid oli vähe.
Leveller – seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvadabuste kindlustamine, usuvabadus , isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed.
Kolmas seisus – talupojad ja töölised
Ilmaliku kutsumuse õpetus – tee oma tööd hästi ja sul läheb hästi. See meeldib jumalale . Sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust.
Hugenott – prantsuse kalvinist.
Prespüterid – puritaanid, kes tahtsid, et koguduse eesotsas oleks koguduse vanemad presbüterid. Need valiksid koguduse vaimulikud. Piiskoppi ei ole.
Independentid – puritaanid, kes arvasid, et kogudused peaksid olema sõltumatud kõigist ja kõigest.
Fronde – võimude vastu tegutsemine.
lettres de cocnefet – vahistamise või maalt välja saatmise käsk, millel oli juba kuninga allkiri , kuid nime koht oli töhi.