Muistne vabadusvõitlus (0)

Liivimaa ristiusustamine
1140 – hoogustus sakslaste ja taanlaste sõjategevus paganlike slaavlaste vastu. Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisõda ja paavst lubas Põhja-Euroopa kristlastel suududa Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisõdadega Läänemere lõunakalda rahvad ja slaavlased . Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule.
1143 – rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck.
1180 – tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid.
1186 – tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada.
1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold . Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi usaldama ja ei tahtnud piiskoppi vastu võtta, Berthold sai paavstilt volituse ristisõjaks, sest rahulik misjon oli olnud aeglane ja ebaedukas .
1198 – saabus Saksamaalt tuhande meheline ristisõdijate vägi ja toimus lahing, kus Berthold hukkus.
Agressiooni peapõhjus: Hamburgi Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidri positsiooni Põhja-Euroopas. Ristisõdijaid toetasid igati ka saksa kaupmehed. Kirik tagas neile suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rüütlid saksa aladelt tulid meelsasti sõtta, et saada endale uusi valdusi. Samuti tuli täita tõotus, mis usulise vaimustuse tõttu kirikule oli antud.
Liivi ja Eesti alal tegutsesid mosjonäridega enamasti tsistertlased , kes olid Euroopas üheks olulisemaks ristisõdade idee kandjaks . Tsistertslane oli ka Meinhardi abiline ja hilisem Liivimaa piiskop Teodorich.
1199 – sai siinseks piiskopiks Albert (noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra). Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik , mida juhiks paavstile alluv piiskop.
1201 – alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks.
1202 – asutati Kristuse-, Sõjateenistuse-, Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Oli alaliselt kohalviibiv ellitväeosa, kandsid pikki, valgeid matleid punase ristiga . Ordut juhtis ordumeister , liikmed olid jagatud 3ks (rüütelvennad, preestervennad, teenijad vennad). Ordu hakkas varsti ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes piiskopile hoopis konkurendiks.
Liivlaste alistamine
Sakslastel õnnestus enda poolele meelitada liivlaste vanem Kaupo ( Toreida / Turaida). 1206 -1207 toimus liivlaste ulatuslik ristimine . Liivi alale ehitati kirikud ja ametisse pandi preestrid . Suhted sakslastega kujunesid küllaltki headeks. Naabrite rünnakute puhul oli olemas tugev liitlane . Riia rajamine tõi kasu mõlemale poolele ja mahud ei olnud ka väga koormavad.
Latgalite alistamine
Võtsid ristiusu vastu 1208. aastal. Lootsid samuti sakslastest sõjalist abi naabrite vastu. Hakkasid osalema arvukates estisse tehtud retkedes.
Eestlaste alistamine
1208 – jõudsid esimesed sõjaretked Ugandisse ja Sakalasse. Edu oli vahelduv.
1210 – eestlased asusid piirama Mõõgavendade ordu tugipunkti Võnnus (Césis). Sakslaste aviväe saabumisel taganetti Koiva ((Gaeya) lisajõe Ümera (Jumara) äärde metsa. Sealt tungiti ootamatu rünnakuga sakslastele kallale ja võideti lahing (Ümera lahing)
1211 – sakslased piirasid 5 päeva Viljandi linnust. 6ndal päeval andsid eestlased alla ja lasid ennast ristida . Lisaks pidid vanemad andma oma pojad pantvangi.
1212 – probleemideks kujuneisd ka suhted idanaabritega, kes tegid eestisse samuti sõjaretki. Sakslaste ja eestlaste kurnatus ning katku puhkemine viis Toreida vaherahu kehtestamiseni (3 aastat pidi kestma).
1215 – uued sakslaste-latgalite sõjaretked
1216 – ugalased (ugandilased) ja sakslased olid sunnitud rahu pakkuma ja lasid end ristida.
1217 –

• Ugalased osalesid koos sakslastega sõjaretkel Venemaale.
  
• Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ja ründasid koos Otepää linnust. 20 päevase piiramise järel andsid linnuses olnud ugalased ja sakslased alla ja sakslased kohustusid Eestist lahkuma .
  
• Eestlaste edasine plaan oli minna Riiat vallutama. Lembitu juhtimisel koguti üle Eesti 6000 meest ning paluti abi Novgorodist.
  
• Enne venelaste saabumist jõudsid siia sakslaste abiväed. 21. september 1217 toimus Madisepäeva lahing. Langesid vanemad Lembitu ja Kaupo ja eestlased kaotasid (kaotus omas väga suurt tähtsust).
  

1219 – sõtta sekkusid taanlased , eesotsas kuningas Valdemar II-ga. Vallutasid Rävala ja lasid Tallinna alla ehitada kivilinnuse. Eesmärgiks oli kehtestada Eestis Taani võim, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus.
1220 –

• Taanlased hõivasid Harju-, Viru- ja Järvamaa.
  
• Sõjategevusse sekkusid ka rootslased , kes rajasid oma tugipunkti Lihulasse. Saarlastel õnnestus Lihula kiiresti vabastada ja rootslased olid sunnitud lahkuma.
  

1222 – taanlased ehitasid Saaremaale kivilinnuse ja üritasid Saaremaad vallutada. Saarlased andsid vastulöögi kasutades taanlastelt üle võetud sõjatehnikat. Taanlased andsid alla jalinnus lõhuti.
1223 – Saarlaste kutse üle eesti asuda ülestõusule. Tapeti sakslasi ja taanlasi, pesti maha ristiusustamine, pöörduti tagasi vanade traditsioonide juurde. Uuendati liitu venelastega. Kogu eesti peale Tallinna suudeti vabastada. Paraku hakkasid sakslased kiiresti maakondi tagasi vallutama.
1224 – Järk-järgult õnnestus sakslastel taas laiendada oma võimu ja selleks aastaks oli peamiseks vastupanu punktiks jäänud vaid Tartu. Sakslased tegid põhjalikke ettevalimistusi ning jõudsid suurte jõududega 15. augustil Tartu alla. Algas tõsine piiramine. Ehitati kiviheite masinaid. 8 päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis nihutati järk-järgult linnale lähemale.
Lõpuks otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks. Sakslastel see õnnestus. Tartu langemisega oli kogu eesti sattunud võõra võimu alla.
1227 – Kõige kauem suutsid vastupanu esitada saarlased kuni 20 000 meheline ristivägi sinna jõudis.

vallutasid tormijooksuga Muhu linnuse ja tapsid inimesed.

asusid piirama Valjala linnust.
Ellujäämise nimel andsid saarlased alla ja lasid end ristida.
Eestlaste kaotuse põhjused

• 20 aastat pidevalt toimunud sõjakäigud laastasid maad ja rahvast
  
• Vastastel oli selle ajajärgu kohta maailma parim relvastus ja väljaõpe
  
• Lisaks sakslastele tuli võidelda taanlaste, rootslaste ja kohati venelastega
  
• Ristisõdijaid toetas Lääne-Euroopa tugevaim jõud – katoliku kirik
  
• Vallutajatel olid head diplomaatilised oskused. Kasutati ära kohalike rahvaste vastuolud.
  
• Eestlaste sõjaväeline korraldus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks.
  
• Eestlastel tekkis puudus sõjaealistest meestest.
  
• Maakondade vahel olid nõrgad sidemed. Ühtne riik puudus.
  
• koostööd naaberrahvastega ei tehtud.
  

Edasi kandus kiriku huvi lõunasse (kuršid, semgalid , seelid, kurelased). Samal ajal vallutasid rootslased paganatestsoomlased. Venelased lõid ristisõdijad tagasi. Piir ida- ja lääne kiriku vahel on tänaseni sama koha peal.
Taani lipp
15. juuni 1219 toimus eestlaste ja taanlaste vahel suur lahing Lindanise pärast. Otsustaval hetkel olevat taevast alla langenud valge punase ristiga lipp. Imest julgust saanud taanlased võitsid lahingu ja lipust sai riigilipp – Dannebrog. Sama sümbol on ka Tallinna väiksel vapil ja Harjumaa vapil. Võimalik, et lipp oli paavsti poolt kuningale ristisõjaks saadetud .