Keskaeg (0)

Keskaeg
7. MUHAMED JA KALIFAAT
Araablaste ühiskond ja usk:
Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastatavatele jumalatele püstitati kujusid . Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah .
Muhamed ja tema kuulutus:
VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub).
Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada.
Koraan – islami püha raamat
Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks.
Mediinas saab ilmutusi edasi -> sealhulgas korralduse palvetada Meka poole.
Koraani kirjapanek palmilehtedele (roheline = pühavärv)
Lahingud mekalastega.
630 naaseb Mekasse.
632 Muhamedi surres on Araabia poolsaar islami usku
Kalifaat ja araablaste vallutused
Kaliif – prohveti asemik, kelle valisid moslemid -> Araabiat nimetati kalifaadiks.
Džihaad – püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu
Araablased olid vallutustes väga edukad , sest põhjapoolsed riigid Bütsantsi keisririik ja Uus- Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest sõjast nõrgestatud. Bütsantsi elanikud polnud rahul keisrivõimuga. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda.
Bütsantsilt vallutati Süüria, Palestiina ja Egiptus . Uus-Pärsia riik löödi sootuks puruks.
VII sajandi teisel poolel vallutati kogu Põhja-Aafrika. Vallutati ka Hispaania , Küpros, Kreeta , Sitsiilia , osa Kaukaasiast . Üritati vallutada ka Konstantinoopolit.
Hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus , aga hiljem rajati uue pealinnana Bagdad.
Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal
Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik.
Võeti omaks araabia keel.
10. LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST.
Frangi riik V-VII sajandil
V sajand - Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis ristiusku oma rahvale peale.
VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus . Chlodovechi pojad hakkasid riiki jagama , millega kaasnesid kodusõjad . Riigis kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, kus võim kuulus majordoomustele.
Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil
560. aastal vallutas Itaalia uus germaani hõim – langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Paavstidest said VII sajandi alguseks Rooma linna ja ümbruskonna tegelikud valitsejad .
Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine
687 koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martelli ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu).
Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd.
K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks.
12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU

Paavstivõimu tõus
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst . Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa ).
Gregorius Suur. Korraldas usuasju, tegeles poliitika ja majandusega, korraldas roomlaste suhteid langobardidega ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Oli kõrge autoriteet.
Paavstide autoriteeti tõstis nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippini annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas kirikukünnise (kümnendik sissetulekust kirikule)
Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõid kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu.
Kirikukorraldus
Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks ning mitut piiskopkonda ühendav peapiiskopkondadeks. Piiskopid korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (nimetatakse ka toomkirikuteks). Piiskop pühitses ametisse preestrid , kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Piiskop tegi visitatsioone kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse.
Kloostrikorralduse kujunemine
Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või kogukondadena kloostris. Kuna eluviis ja kloostrite sisekorraldus oli üsna erinev, tõi Lääne-Euroopas sellesse ühtsust püha Benedictuse kloostrireeglid: peamine on alandlikkus ja distsipliin , ei tohi uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, isekusest tuli lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale. -> Nende reeglite populaarsus kasvas paavst Gregorius Suure soovitusel.
Misjon paganate seas
Misjon – ristiusu ulatuslikum levitamine. Paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal . Seal tegutses püha Patrick , kes rajas sinna mitu kloostrit ja suutis olulise osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. Iiri mungad hakkasid edendama misjonit Inglismaal -> VII sajandi lõpuks oli Inglismaa suuremjaolt taas ristiusustatud. Briti mungad rajasid Frangi riiki mitu kloostrit ja asusid ristiusku levitama. Aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool elavad germaani rahvad ristiusku pööratud.
Briti kloostrikultuur
Briti kloostritest said silmapaistvaimad keskused Lääne-Euroopas. Iirimaal kujunes keldi kirjakeel . Silmapaistev Briti õpetlane oli Beda Venerabilis -> tegi piiblikommentaare ja kronoloogia uuringuid , kirjutas ladinakeelse „Inglise rahva kiriku ajaloo“.
Karolingide renessanss
Euroopas elavnes kultuur Karl Suure ajal. Ta soovis poliitilist ja kultuurilist taassündi. Et vaimsest madalseisust välja tulla, koondas ta oma õukonda silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast. Kujunes õukonnaakadeemia, mille juhiks sai Alcuin. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss.
Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit. Korraldati ka ümberkirjutamist. Eesmärk oli ka hariduse ja kultuurielu edendamine, mistõttu käskis Karl kirikute ja kloostrite juurde koole .