Lapsepõlv ja õpingud-Imelaps, 3-4 aastaselt hakkas klaverit mängima, 11-aastaselt kirjutas esimese ooperi ja 8-aastaselt esimese sümfoonia. Ta isa oli 18.sajandi parima viiuliõpiku kirjutaja. Haritud ja musikaalsest perest. Kuna nad olid pidevalt reisil, siis põdes Mozart palju haigusi ja õpingud toimusid paljusti matkaklaveril, kõik see on ära jätnud tema normaalse lapsepõlve. Tööaastad-Kaks perioodi. Esimene lapsepõlvest alates kuni 1781.aastani, kus ta läheb Salzburgis piiskopiga tülli 25-aastasena ja ta ei ole alati enda reisidelt õigeaegselt tagasi tulnud ja mis seda piiskopi häiribki, et Mozarti vaimulikud aariad, milles ta on osav, aga tema laulude sisud kipuvad mujale kuna tahab laudlda ilusatele naistele. Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoidis neid joones.
tuntud muusikute ja heliloojatega, siiski kujunesid tema muusikalised eelistused kõige enam Salzburgi õukonnas valitsenud Itaalia maitse ning seetõttu on Mozart Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1778. aastast sai Mozartist Salzburgi piiskopiõukonna muusik. Tal tekkisid piiskopiga konfliktid ja 1781. aastal lahkus Mozart õukonna teenistusest ja jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta tihti kontserte, sellesse perioodi kuuluvad ka tema silmapaistvamad teosed. Ta abiellus armastatuga ja tutvus ka Haydniga. Viimasest sai talle eeskuju kvartetizanris ning talle pühendas Mozart ka oma esimese kvartetikogu. Viinis oli Mozart kuulsuse tipul, kuid see ei taganud rahuldavat sissetulekut. Publik võttis paremini vastu vaoshoitumat Haydnit. Mozarti
Jalaväe kõrval suurenes nüüd ka rakserelvastuses ratsaväe osatähtsus. Uute väeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid. Mindi sundvärbamisele. Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Sõjavägi oli küll võistlusvõimeline, kuid kaugenes üha ühiskonnas juurdunud väärtustest. Sõjaväe barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi. Ristiusukiriku peamine struktuuriüksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korralad oma alluvas piirkonnas kristalste usuelu ja hoolitses selle eest, et ei leviks väärõpetusi. Peapiiskopid olid metropoliidid, neile kuulus kogu kirikut ja ristiusku puudutavates küsimustes märksa suurem otsustamisõigus kui ülejäänutel. Esialgu oli peapiiskopkondi neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid õleriigilistele kirikukogudele sinoditele.
mõisa loomadega 2.4. MÕISAVOOR mõisa vilja või kauba viimine sadamatesse (kuulus talupoja kohustuste hulka, eriti talvel) 2.5. VAKURAAMAT sinna kanti kõik talupoegade kohustused mõisa ees, koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi 2.6. MANUFAKTUUR suur käsitööliste ettevõte, keskusega Narvas, (toodeti käsitöö abil) 2.7. KINDRALSUPERINTENDENT luterliku kiriku juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga 2.8. BASTION viisnurkne kaitseehitis (väljaspool linnamüüri Rootsi ajal) 3. AASTAARVUD 3.1. 1632 Tartu Ülikooli asutamisaasta 3.2. 1629 kogu Eesti mandri ala hakkas kuuluma Rootsile (Altmargi vaherahu) 3.3. 1642 viimane mäss muinasusu pärast Eestis (Pühajõe mäss) 4. ISIKUD 4.1. FORSELIUS alustas talupoiste tasuta õpetamist, oli õpetaja Piiskopimõisa seminaris 4.2. IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane 4.3. A. JA A
Julien lahkus lõpuks Besanconi, kus ta julges siseneda kohvikusse, seal kohtus ta tütarlapse Amandaga kes talle süüa pakkus. Julien läks sealt edasi seminarile. Julien oli üks targemaid noormehi ja teda kiideti selle eest, et ta teadis uut testamenti peast. Proua de Renalist kuulis ta nii palju,et naine pidi olema väga usklik ja isegi palverännakuil käima. Julienil õnnestus isegi einestada Besanconi piiskopiga, kellele ta väga suurt muljet avaldas. Julien sai pakkumise minna Pariisi. Ta oli nõus lahkuma, kui enne läks ta proua de Renali juurde, ta pani redeli vastu ta akent teadmata kas toas on tema või keegi teine. Lõpuks avas naine akna, algul proua tõrjus teda kuid hiljem oli tal hea meel. Julien jäi sinna üheks ööpäevaks ningk siis lahkus. Pariisi jõudes hakkas ta tööle perekonda de La Mole juures. Mees oli väga tore, soovis, et poisil oleks olemas kõik mida talle vaja
suurendada, tuleks talupoega vähem koormata, seega vähenesid talupoja jaoks koormised, mis on minu meelest tõeline saavutus. Lisaks kõigele oli nüüd talupojal õigus kaevata mõisarentnike vastu. Lisaks reduktsioonile võttis Rootsi väga kindla sihi seada tugev alus luteri usule Eestimaal. Peatati senine Poola katoliku kiriku võim ja loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Siiski ei suutnud terve ühiskond sellist muudatust teha. Seda nägid ka rootslased, kes selle peale algatasid mitmeid nõiaprotsesse Eestimaal, ehk siis teisisõnu nõiajahte. Nõidadeks olid sageli rahva aktiivseimad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Nõidu hakati otsima mingite jaburate eeskirjade järgi, mis on minu jaoks täielik absurdsus. Üks väga tähtis põhimõte luteri usus on see, et usk peab olema kättesaadav oma rahvuslikus keeles
2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi. Ja et neil ühelt poolt oli Liivimaa ja teiselt poolt taanlased, kuna nad ise asetsesid keskel, siiis hakkasid nad paganate vastu vähem hirmu tundma. Ja juhtus ühel päeval, kui esimene aovalge paistma hakkas, et tulid saarlased merelt suure sõjaväega ja piirates need rootslased ümber, võitlesid nendega ja panid nende linnusele tule otsa. Ja rootslased tulid välja nende vastu, võideldes nendega ega suutnud nii suurele hulgale vastu panna. ja rootslased
Salzburgis kirjutas Mozart teoseid paljudes zanrites (nt sümfooniaid, sonaate, keelpillikvartette). Viinis alustas Mozart pianistina ja kogus samas ka heliloojana palju kuulsust (andis soolokontserte, kuid kirjutas ka oopereid). Isiklik elu Sai tunnustust klaverimängijana ja heliloojana. Ta läks tülli Salzburgi piiskopiga. Põhjusteks olid madal palk ja see, et teda koheldi nagu lihtsat teenrit. Olukord lõppes sellega, et Mozart kolis Viini elama. Viinis teenis ta raha vabakunstnikuna ja oli väga edukas. Viinis leidis ta ka endale naise. Muusikalised eeskujud ja J.C.Bach, J.S.Bach, G.F.Händel mõjutajad (lk 302, 305, 306, 310) Looming (zanrid ja vokaalmuusika: Enamasti pühalik muusika, mitmed missad nagu
valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Edasi piiras ülestõusnute vägi Tallinna ning appi kutsuti ka Rootsi ja Pihkva vürsti väed. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama ja kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole, mistõttu kutsuti Liivimaa meistri poolt eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, kuhu nad Tallinna piiskopiga ka ilmusid ning relvakokkupõrkel tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid harjulaste maleva. 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus piirati ja hävitati Pöide ordulinnus. Harjulased kindlustasid kahes muinaslinnuses. Alles aasta lõpuks suutis Saksa ordu Mandri-Eesti Preisimaa abiga alistada ning saarlased suudeti purustada kahe sõjakäiguga, mille tulemusena tuli saarlastel karistuseks ehitada
ja Mõõgavendade ordu poolt 1224.a Aasta enne seda oli piiskop resideerunud Otepääl. Piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisim kohustus oli teenistus piiskopi sõjaväes. Ajapikku vasallide poliitiline tähtsus kasvas ja nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall (sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga).Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus Tartu piiskopilinnus ja toomkirik.Sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga teostas vaimulikku järelvalvet piiskop sinodi ja visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Tartu piiskopkonna linnused olid: ● Otepää oli üks ajaloolise Ugandi kahest keskusest Tartu kõrval, olles ühtlasi
Sest nii palju erinevaid riike ründas Eestit. Sõjameesti ülekaal oli vastastel ning vastaste sõjamehed olid välja õppinud sõjamehed. Sidemed maakondadega olid nõrgad 8. Millist ala hakati kutsuma Vana-Liivimaaks? Riia ja seal lähedal. 1. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust Eesti alale? 2. Miks pidi Vana-Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ordu tegema maade jagamisel järelandmisi? Sest neil oli Riia piiskopiga kokkulepe, et 2/3 vallutatud aladest jääb piiskopile ja 1/3 vallutatud aladest läheb ordule. 3. Milles oli aadelkonna kujunemine Eestis sarnane Lääne-Euroopaga, milles see erines? Valdused ehitati Euroopa mudeli järgi. Eesti 4. Arutlege, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuste järel? Oluliselt ei muutunud, kohati isegi kasvas turul. Kohustus oli sõjateenistus ning koormised. 5
Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu allakäik,linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaaomanikest,orjade töö polnud enam efektiivne ning levisid haigused, epideemiad. Ristiusu kiriku kujunemine- keiser Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Peamine sruktuuriüksus piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korraldas kristlaste usuelu, et ei leviks väärõppust. metropoliidid - kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Neil oli suur otsutamisõigus ristiusku puudutavates küsimustes. Esialgsed peapiiskopkonad: Jeruusalem, Aleksandria, Antiookia, Rooma, hiljem Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid üleriigilistele kirikukogudele- sinoditele. Kirik sai peagi sai Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks oranisatsiooniks.
1346.a. loovutas Taani oma valdused Saksa ordule. 16.saj. teisel poolel oli Eesti killustatud viieks väikeseks riigiks: Saksa ordu Liivimaa haru, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Kuramaa piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 1558.a. vallandas Moskva suurvürstiriik Liivi sõja, Tartu langes Venemaa kätte juunis. 1559.aastal andis Saksa ordu Liivimaa haru end Poola kaitse alla ning Saare-Lääne piiskop müüs koos Kuramaa piiskopiga oma valdused Taanile. Gotthard Kettler sai uueks ordumeistriks Liivimaale appi tulnud Poola ei suutnud pealetungivaid venelasi aga tagasi lüüa. 1560.aasta talurahva ülestõusu järgne Tallinna minek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täielikku alistumist. Poola valitsejaks oli Sigismund III, hiljem, pärast isa surma sai ta ka Rootsi valitsejaks. Sigismund III oli katoliku usu pooldaja, Rootsi pooldas aga luteri usku, sellepärast tekkisid pinged Poola ja Rootsi vahel
Abitegu kiireloomulised hooajatööd Mõisavooris Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu Talurahvakaupmehed Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu. Manufaktuurid Suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö läbi Konsistoorium Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent seisis vaimulkkonna eesotsas, volipiirid olid võrreldavad piiskopiga Vöörmündrid Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad Köstrid Kirikuõpetaja abilised, kes pidid maalapsi lugema õpetama Immatrikuleerimine Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine Rõngasrist Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel Bastionid Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid. Maamiilits Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused
· Edasi läksid mässajad Tallinnat piirama -> Pöördudi Rootsi esindaja, Turu foogti(Taani ja Rootsi olid tollal sõjajalal) ja Pihkva vürti abi. -> Lubati saata abi. · Läänemaalased alustasid piiramist Haapsalust. Kohalikud sakslased pöördusid saksa ordu poole. · Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui kurjategijatega -> eestlased tapeti -> orduväed purustasid Tallina all harjulaste maleva (14.mai.1345) -> läänemaal ordu vägedele suuremat vastupanu ei ostutatud. Jüriöö ülestõus · Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine Saaremaal. · Harjulased ei olnud alla andnud ja kindlustasid end kahes muinaslinnuses. · Preisimaalt saadetid abivägede toel õmmestus Saksa
Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelesid vöörmündrid(maarahva hulgast valitud). Võitlus väärusuga
Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus paavsti tähtsus hakkas suurenema keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas, nad ise hakkasid rõhutama enda autoriteeti ja vastutust. Võimu tugevdas ka läbikäimine Frangi riigiga, tänu sellele kujunes Kirikuriik ja kirikukümnis, ehk kirikule makstav osa oma sissetulekust. Kiriku korraldus juba ammusest ajast peale oli kristlik maakond jagatud piiskopkondadeks eesotsas piiskopiga ja suuremateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskopiga, piiskopkonna keskust tähistas katedraal. Kohalikes kirikutes tegutsesid preestrid, kes korraldasid kirikuteenistusi. Jumalteenistustel aitasid ka teised kohalikud vaimulikud. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust visitatsioonide ehk külastuste kaudu. Kloostrikorralduse kujunemine mungad ja nunnad moodustasid kogukondi ehk kloostreid
Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare- Lääne piiskop suutnud maa aitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard vor Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveres ja viimaks 14.mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägedele suuremat vastuapanu ei ostutatud. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli P-Eesti peremeheks saanud ordu
· 1290 - semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. · 1294 - Novgorodlased põletasid Narva. · 12971330 - Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased. · 1299 - Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu. · 1304 - Ordu, Saare-Lääne ja Tartu piiskoppide liit Riia linna ja peapiiskopi vastu. · 1305 - ordu ostis Dünamünde (Daugavgrva) kloostri, ehitas sinna linnuse, sulgedes merepoolse juurdepääsu Riiale. · 1312 - inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile.
Tähtis: Tartu eesti kaupmees oli Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitöös olid tähtsad manufaktuurid - suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Selle põhikeskuseks oli Narva. Tallinnas olid vaseveskid. 1695-1697 - näljahäda.ilmastikuolud olid väga halvad.Surdi massiliselt nälga, toimus inimsöömine jne. umbes 70-75 000 said surma. Kultuur Rootsi ajal Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kes oli võrreldav piiskopiga. Nende kohti täitsid enaasti ülikooli professorid. Johann Fischer'i teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine- Nõiaprotsesse jälitati. 1626 avaldati Hermann Samsoni asjaline juhend "nõidade väli- määraja". rakendati kõigepealt "veeproovi" ning hiljem põletamine tuleriidal. Rootsi aja lõpul rakendati mõõgaga surmamist. Viimane surmanuhtlus oli Eestis 1699. Bengt Gottfried Forselius ainus õpetaja piiskopimõisa seminaris
Koormised Lepingud Linnade tekeLiivimaale esimesed linnad, Riia, Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Vilajndi, Uus-pärnu, Haapsalu, linnaõigise andis maaisand, linlasteks olid saksa kaupmehed ja käsitöölised. Suhted vallutajate vahel Jüriöö ülestõus(põhjused, käik, tulemused)kuna timus võimuvahetus Taani ja Saksa vahel, 1343 alustasidki eestlased mässu, põletasid mõisaid, kirkikuid, tapsid sakslaseid, piirasid Tallinna, abipalve rootsilt, läbirääkimised tallinna piiskopiga-eestlased tapeti, tagajärjeks ordu sai Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks, talurahva jõukam osa vaesus, väikevasallid vaesusid, talupoegkonna, vasallkonna sots. koosseis ühtlustus. 3.poliitiline ülesehitus-Iseseisvatest riikidest oli suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutavad käsknikud. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond
Uue ordu reeglid kinnistas paavst Innocentius III aastal 1204 ning sellega allutas selle ühemõtteliselt piiskop Albertile. (Histrodamus, 2018) Alguses allus ordu otseselt piiskop Albertile ja ordu eesmärk oli, et Liivimaal oleks valmis ja viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi, kes ei oleks kohal ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. Mõne aastaga saavutas Mõõgavendade ordu, ainsa sakslaste sõjalise jõuna Liivimaal, väga tugeva positsiooni ning hakkas piiskopiga võimu pärast võitlema. 1208. aastal tekkis liit, mis vastutas ordu ja piiskopi poliitika eest. Mõõgavendade ordu koostöö oli piisavalt tihe, et alistada Liivimaa põlisrahvad. (Histrodamus, 2018) 5 1.2. Mõõgavendade ordu ja latgalite ülestõus 1212. aastal puhkenud latgalite vastuhakk Mõõgavendade ordule ja piiskop Albertile oli arvatavasti seotud ordu tegevustega
Ristimist ja kiriklikku laulatust ei tehtud, armulaual peaaegu ei käidud. Ka järelejäänud pastoritest polnud suurt asja, kuna nende haridus ja kõlblus jättis soovida. 1638.-1657. aastal oli Eestimaa piiskop Joachim Jhering, kes suutis luteri kiriku Eestimaal uuesti üles ehitada. Eesti- ja Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus ehk konsistoorium. Vaimulikkonna juht oli kindralsuperintendent, kelle võim oli võrreldav piiskopiga. Liivimaa kirikuvalitsus viidi pärast ülikooli asutamist Tartusse ning kindralsuperintendendid olid sellest saadik enamasti ülikooli professorid. Rootsile, kes oli Kolmekümneaastases sõjas protestantliku leeri tähtsaim riik, oli luteri kiriku ülesehitamine muuhulgas ka riiklik poliitika. Eesti- ja Liivimaal pidi luteri kirik kaasa aitama ka rootsistamisele. Kirikute ülesehitamine ja pastorite harimine parandas Rootsi ajal kiriku olukorda tunduvalt
Talle allusid kogudusevanemad ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega. Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites. Neljandal sajandil hakkab preesterkond arenema omaette seisuseks, keda eraldas muust rahvast ametissepühitsemine. Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopid olid algusest peale teistest tähtsamad. Neid kutsuti koos Konstantinoopoli piiskopiga patriarhideks. Patriarhaadid ehk patriarhile alluv maa jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtis idas metropoliit ja läänes peapiiskop. Piiskopid ehk algselt linnakoguduste juhatajad said oma alluvusse ka ümbritseva maa. Tekivad piiskopkonnad., mis jagatakse kihelkondadeks, mida asus juhtima presbüter. Ecclesia on justkui riik riigis. Üsna varakult tekib ecclesiate vahel hierarhia. Kõik olulised piiskopid ja piiskopkonnad suudavad oma järjepidevuse viia Jeesuse jüngriteni.
aastal vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli türgi moslemid ning sellega lõppes kristliku Ida-Rooma keisririigi ajastu. 17. sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kirik Kiriku struktuur Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja.
aastal vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli türgi moslemid ning sellega lõppes kristliku Ida-Rooma keisririigi ajastu. 17. sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kirik Kiriku struktuur Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja.
Iga kogudus valis enda keskmeks piiskopi või presbüteri (vanema). Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2. sajandi vahetuseks moodustasid kristlased umbes 5 protsenti rooma rahvast. Nende monoteistliku kultuse tõttu kiusati neid algul taga. Alles Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ametlikult, aastal 313 Milano ediktiga. Selleks ajaks oli kristlastel kujundatud tervet riiki haarav ristiusukirik. Peamine üksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Suuremate eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid. Peapiiskopkondi oli esialgu neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Peale legaliseerimist sai kirik Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks ning oli üks suurimaid maavaldajaid. Usku vahetati ka praktilistel eesmärkidel, kristlus muutus prestiizseks. Piiskopid muutusid peamisteks kohtumõistjateks oma diötseesi piires, kirik korraldas kooliharidust.
Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine
Seepärast oli Roomas kristlus keelatud. 24) Keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Senatil polnud enam kaasarääkimisõigust riigiasjade otsustamisel. Keiser toetus nüüd senati asemel keeruliselt liigendatud ametnikkonnale. Loodi tugev reservvägi. Omavalitsused allutati keskvõimu kontrollile. 25) Kristlaste organisatsioon e kirik. Kuna kirik hõlmas tervet kritlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks. Peamine struktuuriüksis oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Talle allus mingi kindel piirkond e diötsees, kus eesotsas seisid metropoliidid ehk peapiiskopid, kellel oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Tähtsamaid küsimusi arutati korraldavatel kirikukogudel ehk sinoditel. 26) Germaani rahvad: gootid,hunnid. Musta mere põhjarannikul(gootid) .Võeti palju germaanlasi Rooma sõjaväkke, kuna arenenud linnade elanikud püüdsid sellest kohustusest eemale hiilida. Rahvasterändamise ajal tungisid germaanlaste
tohutult kasumit. Nälg lõppes tegelikult alles 1698. aastal. Nälga surnute arvu Eestis hinnatakse 70 000-75 000, suri 20% rahvastikust. Luteri kirik Eestis: Tuntuim piiskop oli Joachim Jherling, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nii Eestimaal ja Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus- Konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli kindralsuperintendent., kelle volitused olid võrreldavad piiskopiga. Tuntuim kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes arendas kooliharidust , andis välja rahvakirjandust ja kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooniliselt. Luterlusega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati
haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusam piiskop Eestimaal, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Konsistoorium kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Johann Fischer kindralsuperintendent, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks, ta arendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kirikut. Vöörmünder maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid
1290 semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. 1294 Novgorodlased põletasid Narva. 12971330 Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased. 1299 Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu. 1304 Ordu, Saare-Lääne ja Tartu piiskoppide liit Riia linna ja peapiiskopi vastu. 1305 ordu ostis Dünamünde (Daugavgrva) kloostri, ehitas sinna linnuse, sulgedes merepoolse juurdepääsu Riiale. 1312 inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile.
Olles minister piiskopkonnas, sai ta ülesandeks koostada uus nuhtlus e. karistusseadustik. Ta koostas selle ja 1507 aastal ja selle nimeks sai Bambergische Halsgerichtsordnung e. Bambergensis. Aastatel 1522 kuni 1524 oli ta Reichsregiment liige sellel ajal koostas JFS ka käesoleva töö keskmeks oleva CCC. Samal ajal oli ta ka Frangimaa rüütelkonna eesotsas, mis oli seotud Brandenburgi krahvi ja Würzburgi piiskopiga. JFS oli moralist ja reformist. Ta oli Martin Lutheri varajane pooldaja ja sõber peites enda juures pagendusse määratud usulahu järgijaid. 1535 aastal avaldati Augsburgis tema viimase üllitisena ja lahkunu järelhüüdeks JFS filosoofiliste jutustuste antoloogia ,,der teutsch Cicero". 1.5 CCC adressaat CCC adressaadiks olid peamiselt kohtunikud ka kohtumõistmisega tegelevad ametnikud sh kohtuametnikud. Toonane nn alamrahvas, kes oli suuremas osas nende kohtuasjade subjektid
kehtestamisega seati sisse organisatoorne kord. Tegusamaks piiskopiks Eestimaal oli Joachim Jhering. Tema seadis Luteri kiriku kindlale alusele. 5 Liivimaal segas luteri kirikut Poola ülemvõim. Rootsi aja saabudes, aga seati Liivimaal samuti sisse luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli kindralsuperintendent, kelle mõjuvõim oli võrdne piiskopiga. Hiljem toodi Liivimaa kirikuvalitsus üle Tartusse ning kindralsuperintendendi kohti täitsid enamasti ülikooli professorid. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta tegeles koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja Liivimaa kiriku organisatoorne kindlustamine. Luteri kiriku rolli suurenemine pidi aitama kaasa ka Eestimaa ja Liivimaa rootsistamisele. Sellega seoses oli ka igasuguste teistesse usuvooludesse ja sektidesse eitav suhtumine
25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned oli purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. Ainelisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Märgatavalt paranes pastorite haridustase. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd
25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned oli purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. Ainelisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Märgatavalt paranes pastorite haridustase. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd
Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine
1695.-1697. aasta näljahäda: Suur nälg. Ikaldus kahel aastal. Heina ei saand teha. Inimesed surid. Linnadest ka abi ei saand kuna seal valitsest ka näljaoht. 20% rahvast suri (70 000- 75 000) 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Armetus seisus (purustatud hooned), õpetajaid polnud, muinasusk tuli tagasi, pastorid olid harimata. Konsistoorium: Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent: Seisis vaimulike eesotsas. Volipiirid olid võreldavad piiskopiga. Vöörmünder: Maarahva hulgast valitud, lähendas talupoegi kirikule. Tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid: Kaebused, veeproov (süütu vajus põhja, nõid jäi pinnale) Bengt Gottfried Forselius: Ta õpetas välja koolmeistreid. Alustas talupoiste tasuta õpetamist. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Piiskopimõisa seminar 1684: Koolmeistrite ja kõsterite ettevalmistamine.
kaotusi kandes linnusesse taandus. Piiramise 17. päeval alustati rahuläbirääkimisi, mille tulemusel ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega kohustusid linnuse maha jätma ja Liivimaale pöörduma. Nende lüüasaamine Ugandis pani kahtluse alla ka teised Eestimaal saavutatud sõjalised edusammud. Madisepäeva lahing Piiskop Alberti ettepanek kinnitada Otepääl sõlmitud rahulepet Novgorodiga pikemaks ajaks lükati tagasi. Ka sakalased taganesid varem piiskopiga sõlmitud lepetest ja kavatsesid sõda jätkata. Novgorodi läinud eestlaste saadikute palve peale lubas seal vahepeal uueks vürstiks saanud Svjatoslav Mstislavitš koos Pihkva vürsti Vladimiri ja teiste vürstidega väe koguda ning Eestimaale minna. Samal ajal kogunes Sakala vanema Lembitu eestvõttel Navesti äärde suur sakalaste, ridalaste, harjulaste, järvalaste, revalaste ja virulaste vägi. Ennetamaks Vene vürstide väe ühinemist nendega kutsuti Liivimaal kiiresti
quibus (sc. neophitis) .... censum accipietis, et feuda....retinetis]. Paganate vastu peavad nad mehiselt võitlema, ,,et teie võimaldaksite rahu teie maa piirides". Nad olgu rahul sellega, mida neil õigus on saada, ja hoidku oma käed puhtad sündmata nõudmistest (ab exactionibus indebitis). Kuid neidsamu vasalle võis ka ordu ära kasutada vastristitute rõhumiseks, kes hoidsid piiskopi poole, kui ordu piiskopiga sõjajalal oli (v. Livonica 21, 19. 21. 22). Maaisandad püüdsid laenumeesteks muidugi neid võtta, kes nende poole hoiavad. Kui taanlased ajutiseks Eestimaalt välja tõrjuti, soetas ordu vahepeal Eestimaale suure hulga ordumeelseid saksa vasalle. Kuigi paavst pärast tühistas nende, asevalitseja ja ordu poolt soetatud laenumeeste õigused saadud laenumaade kohta, leppis Taani kuningas viimaks ometigi järele, et suurem osa neist Eestimaale alles jäi
1769. aasta veetsid Mozartid kodus ja Mozart võeti õukonnakapelli asekontsertmeistrina tööle. Reisimine polnud aga läbi: 1770-73 tegid isa ja poeg 3 väga edukat Itaalia reisi. Ta sai Rooma paavstilt Kuldkannuse ordeni rüütli staatuse. II Salzburg (1773-1381) Salzburgis 1770 aastal komponeeris ta enamiku oma vaimulikest teostest. Salzburgis tuli võimule uus vürstpeapiiskop Colloredo, kes oli raske iseloomuga ning Mozart ei olnud harjunud kellelegi alluma. Vastuolu piiskopiga kasvas iga aastaga ning 1777-78 reisis ta koos emaga, kuna isa Leopold ei söendanud oma kohustusi piiskopi ees jätta. Tema tee viis Mannheimi, kus ta armus 16-aastasesse sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest ta tahtis teha tõelise primadonna, kuid isa vihane kiri lõpetas selle plaani. 1778. jõudsid nad pariisi, kus ta polnud kuigi suurt edu ning pealekauba suri ema juulis. Jõudes tagasi koju, olid järgnevad aastad üsna sündmustevaesed, kuni 1780 aastal sai ta ooperitellimuse
liivlased mässavad oma ülemate ja usu vastu .1966 kutsus paavst relvile inimesi ,et sundida vastristitud tagasi kiriku radadele. 1966 Meinhard suri,oli vaja tarvis leida asendaja üksküla piiskopi kohale leiti munk Berthold Loccumi kloostrist, on oletatud et ta oli juba varem ka Liivimaal käinud.Vastutahtmist võttis Bremeni peapiiskopilt määramise vastu ja saabus Ükskülla. Sattus kohe konflikti üksküla Liivlastega,kuidas liivlased tulid kokku ja arutasid koos mida uue piiskopiga teha.Pühkis liivimaa tolmu ja lasi jalga. Lasi paavst koostada pulla,kus kutsus teistkordselt üles ristlasi pühasse ristisõtta liivimaa paganate vastu. Lubati selle eest andestada kõik patud. Ristisõdijate kuldaeg (3 ristisõda R.Lõvisüda jne).Nende jaoks oli pühale maale minek liiga kaugel ja patus lunastus liivimaal lähemal.Bertholdil õnnestus koguda esimene ristisõdijate vägi ,maabus Väinajõe suudmes, jäi laagrisse Liivlaste Riia küla all, püüti läbirääkimisi ,aga ei
Nii kujutab seda ette apostlike tegude raamat (AP), pärit sellest ajast kui ka Luukase evangeelium. Teine oluline kirjutis on Eusebios, mis kirjeldab kiriku ajalugu. Mõlema puhul on oma deoloogiline vaatepunkt, millega püüavad mõtestada kogu kiriku ajalugu. Algkristuse puhul on oluline see, et teadmised on lünklikud, allikad vähe ja vähe informatiivseid, paljud küsimusi on lahtised. Eusebios eeldab seda, et kirikukord rajati juba algkristuses. Monoepiskopaat – igal kogudusel on piiskopiga juht, kes seda haldab. Arvatakse ka seda, et on hiline juhtimis mudel. On ka kogudus, kes juhib, see oli Pauluse ajal. Apostlid on Jeesuse õpilased, kes olid esimesed piiskopid. Luther ei tahtnud uut religiooni luua vaid ta tahtis pöörduda algse kristuse juurde. Põhiliselt tekivad kogudused Lääne Roomas, kindlalt on see olemas 49. aastal. Claudius saatis välja Rooma linnas olevad juudid. Ka Rooma lähiümbruses olid kogudused olemas. Ida osas
propagandistlik võit, näitas ordu kuritegelikkust. Paavst vabastas Riia ja kapiitel hakkas augustiinlikuks. Ordu olukord halvenes. 1345 sai ordu lüüa Leedult. Samal ajal ordus arenes konflikt kahe maiskonna vahel: Vestfaal ja Reinimaa. Liivi ordus enamjaolt Vestfaalist, Preisist aga Reinimaalt. Juhtkond seega Reinimaalt. 1438 kinnitas kõrgmeister Reinimaalase uueks Liivi ordumeistri ja puhkes peaaegu kodusõda. 1430. aastail ordu nõrk, mindi kokkuleppele piiskopiga. Tehti Valga föderatsioon 1435 – tüliküsimused lahendatakse rahulikul teel. Austati teineteise privileege ja tunnustati Riia kapiitli augustiinlust. See oluline etapp Liivimaa konsolideerumises – tekkisid korralised maapäevad jne. Aga 1448 sai Ordu oma kandidaadi Silvester Stodevesches Riia peapiiskopiks ja 1451 tehti taas rõivastemuutus ning kapiitel inkorporeeriti. 1452 sõlmiti kokkulepe Riia osas (Kirkholmi leping) – Riia läks ordumeistri ja peapiiskopi kaksikvõimu alla.
20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest). 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal (117-122) : Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda - toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; kiriku kahjuks olid uuesti popid muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Konstitoorium - kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent - vaimulikkonna juht, voli võrreldav piiskopiga. Vöörmünder - maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid - nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forcelius - õpetas välja koolmeistreid, valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna Gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist, koostas aabitsa.
Daugavgriva tsistertslaste kloostri rajamine Väina suundmesse 1205.-1208. aastal, mille esimeseks abtiks sai Theoderich. Paikkondade ristimise järel määrati kindlaks kirikukihelkondade piirid, nimetati ametisse preestrid ja asuti kirikuhoonete rajamisele. 1206-1207. aastal ristiti Idumea rahvas; 1208. aastal Talava ja Ümera latgalid. Latgalite liit ristisõdijatega- Ordu poliitika oli suunatud oma võimuala kasvatamisele seda piiskopiga jagamata. Selleks mõõgavendade ordu sõlmis liidusuhteid Talava latgalidega ja võndlastega (1208). Sõda Eesti alal 12081227- Idumea preester Alebrand läkitati 1208. aasta alguses Ugandisse, küllap Otepääle nõudma tagasi kunagi veel enne Riia rajamist saksa kaupmeeste käest ära võetud vara, mille väärtus olnud üle 900 marga. Ugalaste vastus oli eitav, mille tulemuseks oli sõja algus 1208. aasta varasügisel, kui vaenlased põletasid Otepää linnuse
oli Taani kuninga valdustega, kus hertsogiks oli ka Taani kuningas. Kohapeal asendas Taani kuningat asehaldur ja keskus paiknes Tallinnas. 1346 müüs Taani kuningas oma valdused Liivimaa Ordule ehk pärast Jüriöö ülestõusu läksid need alad Liivi Ordu koosseisu. *) Riia peapiiskopkond, mida valitses Riia peapiiskop ja mille keskus asus Riias. *) Eesti aladel oli kaks piiskopkonda Tartu piiskopkond, eesotsas Tartu piiskopiga ja asus Tartus. *) Teine piiskopkond oli Saare-Lääne Piiskopkond, eesotsas Saare-Lääne piiskop. Tema keskus oli algselt Lihulas, kuid seda linnust pidid nad jagama Liivimaa Orduga ning seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see üle hoopis Kuressaarde. *) Läti aladele jäi ka Kuramaa piiskopkond, eesotsas Kurama piiskop ning keskuseks oli
-15. okt.1632, Johan Skytte) *Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda- toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus *Konstitoorium- kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal . Kindralsuperintendent- vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Vöörmünder- maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid- nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. *Bengt Gottfried Forcelius- õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa .
Narva rajati 5 kirikut. Venelased ei vii läbi usulist propagandat. Kirikud on ette nähtud kohalikele venelastele, paljuski garnisoni kirikud. Samas see ei tähenda, et misjonäre siia ei jõudnud. Kagu-Eestis on teada misjonäre. Misjonärid on Vastseliinas rajatud paar kirikud, Püha Kolmainu ja Kristuse sünnikirik. Poola võimuperiood 1561 1629 (Altmarki vaherahu) Poola pani tegutsema Rootsi jõudmine Põhja-Eestisse. Protektsioonilepingud nii ordu kui piiskopiga 1559. 1561.aasta teisel poolel toimuvad läbirääkimised ordu ja peapiisopiga, et ainuke võimalus on allutada end Poola-Leedu riigile. Oktoobrist alates läbirääkimised Vilniuses. Kuningas seadis liivimaalased fakti ette, et otsus tuleb ära teha, lepiti kokku, et liivimaalased allutavad end Poola kuningale ja Leedu suurvürstile, ehk Sigismund II Augustile isiklikult. Riia jäi vabalinnaks, kuni 1582. Privilegi Sigismuni Augusti orduaadli palvekirja võtab aluseks. Indeginaadiõigus
kirik, kodu, linnatänavad, suured kaubateed). Karistused 13.-14.saj. elu- ja ihukaristus; varanduse karistused (üsnagi aktuaalsed); veritasu kergelt tagasi (inimelu hind 10 hõbemarka- pääs surmanuhtluses). 4.Liivimaa Maapäev. Liivimaa konföderatsioon: Eesti maa-alal asuvate üksikute (4) maa-alade iseseisvus oli peaaegu täielik ja iga piiskop oli omal maal sõltumatu. Ka ordu oli sõltumatu stiftidest, kuid tal oli sõlmitud piiskopiga leping, mis kohustas teda sõja korral ordut aitama. Võimudevahelise koostöö ja võimu ühtlustamise vajadusest ühendati kõik maahärrad ja piiskopid ordu organisatsiooni konföderatsioon. Selle taga oli Liivimaa ordumeister. Saabusid maapäevad, mis haarasid tervet keskaegset Liivimaad. Maapäevadest võtsid osa kõik maahärrad. Maapäeva kokkukutsujaks oli 13.saj. II p- 14.saj I p. Riia peapiiskop. Hiljem
annaabi.ee 
