AJALOO KONTROLLTÖÖKS ROOTSI AEG EESTIS

Roosileht, Birgit

AJALOO KONTROLLTÖÖKS ROOTSI AEG EESTIS (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

AJALOO KONTROLLTÖÖKS ROOTSI AEG EESTIS

HALDUSJAOTUS

Eestimaa kubermang

Põhja-Eesti

Tallinn

Läänemaa

Harjumaa

Järvamaa

Virumaa

Liivimaa kubermang

Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti

Riia

Riia mkn

Võnnu mkn

Tartumaa

Pärnumaa

Saaremaa

MÕISTED

REDUKTSIOON eramõisate riigistamine, toimus üldiselt Liivimaal (Eestimaal vähem) mõisnik võis oma mõisa elama jääda kui rentnik , mõisa vili riigilenagu ka talupoegade maksud ja ka mõisarent (mõisnik korjas talupoegade makse)

RAKMETEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tuli teha oma tööriistade ja loomadega (talupoegadele kõige vastikum)

JALATEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tehti mõisa tööriistade ja mõisa loomadega

MÕISAVOOR mõisa vilja või kauba viimine sadamatesse (kuulus talupoja kohustuste hulka, eriti talvel)

VAKURAAMAT sinna kanti kõik talupoegade kohustused mõisa ees, koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi

MANUFAKTUUR suur käsitööliste ettevõte, keskusega Narvas, (toodeti käsitöö abil)

KINDRALSUPERINTENDENT luterliku kiriku juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga

BASTION viisnurkne kaitseehitis (väljaspool linnamüüri Rootsi ajal)

AASTAARVUD

1632 Tartu Ülikooli asutamisaasta

1629 kogu Eesti mandri ala hakkas kuuluma Rootsile (Altmargi vaherahu )

1642 viimane mäss muinasusu pärast Eestis (Pühajõe mäss)

ISIKUD

FORSELIUS alustas talupoiste tasuta õpetamist, oli õpetaja Piiskopimõisa seminaris

IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane

A. JA A. VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad

H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika

J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ’’vana kirjaviis’’

J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner

KOHTUD

Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L)

Talupoegade otsimine

Sildade korrashoiu kontrollimine

Meeskohtud (E) ja maakohtud (L)

Kriminaalasjadega tegelemine

Nõidumise üle kohut mõistmine

Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa õuekohus

Ainult aadlike süüasjade arutamine

MUU

Linnade arvukus 10

Linnaelanikkond oli vähenenud ( va Tallinn ja Narva )

Sisse- ja läbiveetav kaup SOOL

Narva rikkamaid linnu Eestis, sest vene kaubandus käis läbi Narva

Kaubandus Tallinna ja Narva kaudu (väliskaupmehed inglased ja hollandlased)

Väljaveeti TERAVILJA, LINA ja KANEPIT

Salakaubandus tekkis, sest talupojad tollimaksu maksma ei pidanud

Põllumajanduslik rikkus tuli RUKKI väljaveost

Kõik mõisa metsas elanud loomad kuulusid mõisale!

Rootsi ajal kehtsetati talupoegade pärisorjus

Enne 1630. Aastat oli sõda, seetõttu oli ka rahvaarv vähenenud (100-120 000)

1695 oli rahvaarv u 350 000

Põhjused

Rahu aeg

Alles olid nooremad tugevamad ja elujõulisemad

Sisseränne

Eesti sisene Saaremaalt mandrile

Venemaalt, Soomest, Lätist

1695-1697 SUUR NÄLG - 75 000 inimest

Rootsi ajal oli 3 rüütelkonda (Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa)

Talupoegade maa arv vähenenud, mõisatel suurenenud

Mõis on majapidamisüksus, mis moodustub erinevatest küladest ja mille keskel on mõisniku elukompleks

Kõik mis meri annab oli selle, kes leiab

Jätkuvalt tsunftisundus (et tegelda käsitööga pidi kuuluma tsunfti) (linnas pidi olema vähemalt 3 kindla ala käsitöö meistrit, et võiks moodustuda tsunft)

Manufaktuuri asemel kasutati arvatavasti sõna VESKI

Hüti manufaktuur ehk klaasikoda (Eesti vanim, asus Hiiumaal)

Luteri usk oli võitluses

Katoliku usk

Maausk (nõiad!)

Luterlusest valesti arusaamisega

Konsistoorium oli kirikuvalitsus, mis kontrollis kiriku õpetuse sisu

Vöörmünder tegeles kirikukoguduse majandusasjadega

Võitlus väeusuga

Nõiaprotsessid

Muinasusk kaob

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 14 allalaadimist

AJALOO KONTROLLTÖÖKS-ROOTSI AEG EESTIS #1

AJALOO KONTROLLTÖÖKS-ROOTSI AEG EESTIS #2

AJALOO KONTROLLTÖÖKS-ROOTSI AEG EESTIS #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Birgit Roosileht Õppematerjali autor

Kordamismaterjal kontrolltööksROOTSI AEG EESTIS, sisaldab mõisteid, haldusjaotust, isikuid ja kohtusüsteeme.

Ignatsi Jaak Virginus H. Stahl J. Hornung J. Skytte adrakohtud sillakohtud meeskohtud maakohtud Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa õuekohus rahvaarvu vähenemine linnaelanikkond sisseveetav kaup tsunftisundus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti ajalugu

SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500 EKR...................

Ajalugu

doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud 350 000-ni. 1708. aastal oli osaline ikaldus, mil teatavates Eesti piirkondades ei jätkunud enam vilja külviks. 1709. on juba üle Eesti saagi poolest väga halb. 1710. aastal jõuab siia katk. Massiline suremine. Katk ise oli 1704. aastal väidetavalt Ungaris alanud, kust levinud 1708. aastal Poola

Ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk