Hiline rooma keisririik (1)

1 Hindamata

HILINE ROOMA KEISRIRIIK

saj lõpul tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, mida iseloomustasid sagedased verised riigipöörded.
Nüüd pääsesid võimule ka madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud.
Nii mõnelgi juhul tõusis selliseid sõjaväelaste valitud sõdurkeisreid esile mitu korraga, üks ühes impeeriumi osas, teine teises, nin see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel.
Aastal 284 võimule tulnud keiser Dioletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada, ja riigis kord tagasi võita.
Ta tegi riigi valitsemises ja halduses põhjalikke ümberkorraldusi. Seetõtte arvestatakse hilise Rooma keisririigi algust Diocletianuse valitsusajast. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise.
Selle mehe ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse. Constantinus ise suhtus kristlastesse sümpaatiaga ja toetas nende tegevust.
Ristiusust hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsev religioon .
Veel lasi Constantinus rajada riigi idaossa, Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma linn kaotas oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse.
395. aastal jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks – Lääne rooma ja ida rooma riigiks.
Samal ajal põhjustas Aasia sisealadel pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, mis on ajaloost tuntud Suure rahvasterändamise all.
476. aastal kuulutas üks germaani soost väepealik end tollase Lääne Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead , hakkas tema asemikuna Itaalina Itaalia üle valitsema . See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühe sellega kogu vanaaja lõppu.
Hilis keisririigi ajal oli keisril piiramatu võim. Keiser toetus riigi arvukale ja keeruliselt liigendatud ametnikkonnale ning senat oli muutunud sisuliselt Rooma linna nõukoguks.
Ka piirkondades laiendas keisrivõim oma volitusi. Linnadel olid küll endiselt omavalitsused , kuid need allutati senisest jäigemalt keskvõimu kontrollile .
Hilist keisririiki iseloomustas linnaelu püsiv allakäik, käsitöö tase ja kaubanduse tähtsus langesid. Iga provints elas oma elu. Impeeriumi ida ja lääneprovintside erinevused süvenesid.
Et vallutussõjad lõppesid, muutus järjest raskemaks orjade hankimine. Orjade nappusel hakkasid suurmaaomanikud järjest rohkem kasutama kohalike renditalupoegade tööjõudu.
Hilise keisririigi ühiskond oli rangelt seisuslik. Impeeriumi elanikud jagunesid kahte seisusesse – auväärseteks ja madalateks.Kõrgemal postitsioonil olevad inimesed olid kohustustest vabastatud, madalad olid aga maksukohustuslikud.
Hilise keisririigi aegne sõjavägi jagunes piiriäärseks väeüksuseks ja liikuvaks sisearmeeks. Jalaväe kõrval suurenes nüüd ka rakserelvastuses ratsaväe osatähtsus.
Uute väeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid. Mindi sundvärbamisele. Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Sõjavägi oli küll võistlusvõimeline, kuid kaugenes üha ühiskonnas juurdunud väärtustest. Sõjaväe barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi.
Ristiusukiriku peamine struktuuriüksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korralad oma alluvas piirkonnas kristalste usuelu ja hoolitses selle eest, et ei leviks väärõpetusi.
Peapiiskopid olid metropoliidid, neile kuulus kogu kirikut ja ristiusku puudutavates küsimustes märksa suurem otsustamisõigus kui ülejäänutel. Esialgu oli peapiiskopkondi neli: Jeruusalemm , Aleksandria, Antiookia , Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol .
Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid õleriigilistele kirikukogudele – sinoditele.
Pärast kristuse legaliseerimist sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks. Kristlaste arv kasvas tormiliselt. Koos kristluse levikuga omandas ka kirik ühiskonnas järjest uusi rolle. Kirik hakkas järg järgult üle võtma riigivõimu funktsioone.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ddropdeadd Õppematerjali autor

konspekt, eelkõige kümnendale klassile

hiline rooma keisririik rooma keisririik

Sarnased õppematerjalid

doc

Ristiusu võidukäik ja antiikmaailma langus

Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke.

Ajalugu

doc

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat.

Ajalugu

docx

Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK

10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ühiskond, kultuur ja teadus

1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr

Ajalugu

docx

Rooma alguse ajalugu

§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki

Ajalugu

doc

Miks lagunes Rooma impeerium

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk

Ajalugu

docx

Vana-Rooma

Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai

Ajalugu

docx

Vana-Rooma - põhjalik referaat

Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid