Mozart (1)

Wolfgang Amadeus Mozart
(1756-1791)
Mozarti on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps , kelle erakordsed musikaalsed võimed avaldusid väga varakult. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse žanritesse, ta tundis hiilgavalt vokaaltehnika võimalusi ja tunnetas peensusteni instrumentide kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi.
Mozart sündis Salzburgis, Austrias , viiuldaja, muusikapedagoogi ja õukonnakapell-meistri Leopold Mozarti pojana . Pikka aega oli isa poja mänedžer, ta korraldas tema esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki Mozarti esimesi teoseid. Mozart hakkas 2-aastaselt klaverit mängima, 4-aastaselt kirjutas palasid, 7-aastaselt alustas kontserte iseseisvalt, 8-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia , 11-aastaselt esimese ooperi. Mozarti lapsepõlv möödus reisides, mil ta tutvus paljude tuntud muusikute ja heliloojatega, siiski kujunesid tema muusikalised eelistused kõige enam Salzburgi õukonnas valitsenud Itaalia maitse ning seetõttu on Mozart Viini klassikutest kõige itaaliapärasem.
1763 -1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi.
1778. aastast sai Mozartist Salzburgi piiskopiõukonna muusik . Tal tekkisid piiskopiga konfliktid ja 1781. aastal lahkus Mozart õukonna teenistusest ja jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta tihti kontserte, sellesse perioodi kuuluvad ka tema silmapaistvamad teosed. Ta abiellus armastatuga ja tutvus ka Haydniga. Viimasest sai talle eeskuju kvartetižanris ning talle pühendas Mozart ka oma esimese kvartetikogu. Viinis oli Mozart kuulsuse tipul , kuid see ei taganud rahuldavat sissetulekut. Publik võttis paremini vastu vaoshoitumat Haydnit. Mozarti muusikat peeti liiga julgeks ja järskude kontrastidega ning tavalisele kuulajale liialt keeruliseks. Mozart suri 1791. aastal vaesana ja üksi oma kodus.
Süstemaatiliselt hakati Mozarti teoseid kirjastama sajandivahetusel ning temast võtsid eeskuju paljud romantismiajastu heliloojad . Tema muusikat tuntakse terves maailmas ja ta on jätnud üle 600 teose (osa pole säilinud). Pärast surma jagunesid Mozarti teosed üle Euroopa laiali.
Looming
Mozarti loomingu saab jagada:

Sümfooniad – kirjutas üle 40 sümfoonia. „Jupiteri sümfoonia“ ehk 41. sümfoonia ja 40. sümfoonia on kõige tähtsamad ja tuntumad.

Serenaad – mitmeosaline instrumentaalteos ansamblile vabas õhus esitasmiseks. Nt. „Väike öömuusika“.

Viiulikontserdid – 1775. aastal kirjutas järjestikku viis ja järgmisel aastal lisandus kuues viiulikontsert, mida peetakse klassitsismi perioodi instrumentaalmuusika tippteosteks.

Ooperid – Mozart on klassikalise ooperi alusepanija. Ta kirjutas 19 ooperit, millest väljapaistvamad lõi kümnel viimasel eluaastal Viinis. Kõige enam on neis tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid , kuid tema tegelased on elulähedasemad. Muusika on väga viisirikas ja kauni meloodiaga. Enamasti on ainestik minevikust, kuid paar ooperit on ka ajast, mil ise elas. Kõiki oopereid läbib armastuse ja headuse teema. Kõige surematum on „Figaro pulm“, mis valmis viie kuuga ja kus on rohkesti situatsioonikoomikat, põnevat ja kirevat karakterigaleriid. Üks kuulsamaid on ka „Don Giovanni “ ja „Võluflööt“, kus helilooja ühendas kõigi tolle aja ooperitüüpide ja lisaks veel draama ja kirikumuusika väljendusvahendid.
Vaimulikku muusikat on Mozarti loomingus üsna vähe. Tähtsaim vaimulik teos „ Reekviem “ jäi helilooja surma tõttu pooleli , selle lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr.