Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti muinasaeg ja ristisõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei ole Eestist avastatud paleoliitilisi leide?
  • Millist ajaloosündmust allikas kajastab?
  • Millal see aset leidis?
  • Mis maakonnas toimusid kirjeldatud sündmused?
  • Miks sekkusid saarlase sündmustesse mis otseselt neisse ei puutunud?
  • Milline oli tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta?
  • Mis kelles oli allikas kirja pandud?
  • Mis on pildil kujutatud ja kus see asub?
  • Missugust kultuuri näide esindab?
Eesti muinasaeg ja ristisõda
1. kiviaeg (16p)
a)miks ei ole Eestist avastatud paleoliitilisi leide?
Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus.
b) nimeta 2 kohta, kust on leitud vanimad jäljed elust Eesti aladel:
Kunda Lammasmägi, Pulli
c) loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras:
Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur
d)loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti:
seoses tööriistadega: kivist tööriistad
seoses elatusaladega: kalapüük, korilus , küttimine
seoses asulakohtadega: veekogu ääres, elati püstkodades.
e)too 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel:
surnuid maeti asula aladele .
keraamika kaunistati kammitaolise riista abil
kunstitase- väikeloomade ja inimeste kujutised.
f) too 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika oli mõlemast eesnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel:
surnuid maeti asulast välja kägarasendisse?
keraamika kaeotud nööri jäljenditega
algeline loomakasvatus ja põllundus
2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p
Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega , kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi. Ja et neil ühelt poolt oli Liivimaa ja teiselt poolt taanlased , kuna nad ise asetsesid keskel, siiis hakkasid nad paganate vastu vähem hirmu tundma. Ja juhtus ühel päeval, kui esimene aovalge paistma hakkas, et tulid saarlased merelt suure sõjaväega ja piirates need rootslased ümber, võitlesid nendega ja panid nende linnusele tule otsa. Ja rootslased tulid välja nende vastu, võideldes nendega ega suutnud nii suurele hulgale vastu panna. ja rootslased langesid nendest tapetuna ja linnus vallutati /-/tapetuid oli aga peaaaegu viissada, kellest vähesed pääsesid põgenemise teel ja jõudsid taanlaste linnusesse.
a) millist ajaloosündmust allikas kajastab? millal see aset leidis?
1220 rootslaste alistamine Lihula linnuses
b) Mis maakonnas toimusid kirjeldatud sündmused?- läänemaal
c) koostage allika põhjal kava teemal "rootslaste vallutusretk eestisse"
1.rootsi vägede saabumine eestisse. 2. saarlased maabuvad mandrile ja löövad rootslasi lahingus. 3. rootslaste lahkumine eestist.
d)miks sekkusid saarlase sündmustesse, mis otseselt neisse ei puutunud?
sest taanlased olid kord juba Saaremaad rünnanud ja saarlased kartsid , et ka roostlased võivad neid rünnata, seepärast otsustasid sekkuda.
e)kuidas sobis rootslaste minemakihutamine kokku Taani ja Saksa ristisõdijate plaanidega, põhjendage.
sobis hästi, kui rootslased olid ära aetud said ristisõdijad rahulikult oma asjadega tegeleda ja samuti jäid eesti alad neile, mitte rootslastele.
3. kirjelda muistset vabadusvõitlust järgmiste aastate alusel(8p)
Aasta- sündmus-kirjeldus
1208- sõjategevuse algus- ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse.
1210 -Ümera lahing- eestlased taandusid, Võnnu lähedale metsa kus alistati vastased. lähing Ümera jõe ääres
1217 veebruar- võit Otepää aal- eestlased koos venelastega sundisid sakslased linnusest lahkuma .
1217 21.sept- Madisepäeva lahing- eestlaste 600 meheline vägi kaotas vastastele ja eestlaser väejuht Lembitu hukkus.
4. vasta küsimustele .
a) milline oli tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta?
Henriku Liivimaa kroonika
b) kas selle autor oli sündmustega hästi kursis? põhjenda.
oli, ta käis kaasas suuremates lahingutes ja tutvus eesti rahva kommete ja keelega.
c) kas autor on oma hinnangutes subjektiivne v objektiivne? põhjenda-
subjektiivne, ta ülistas ristisõdijaid ja nende sõda paganate vastu.
d)mis kelles oli allikas kirja pandud?-ladina
5. töö allikatega .=pildid
a) I pilt- mis on pildil kujutatud ja kus see asub? Kivikristlalmed Jõelähtmel??
sesoses ajastuga: pronksiaeg ( poolpunkti)
nimetage üks üildil kujutatu iseloomulik tunnus: kalmed on laotud ümmarguselt.
b) II pilt: seostage pildil kujutatu ajastuga: neoliitikum
missugust kultuuri näide esindab? nöörkammkeraamika kultuuri
nimetage üks märksõna, millega see näide seostub! - vene-paadikujuline kivikirves. ( venekirves )
Eesti muinasaeg ja ristisõda #1 Eesti muinasaeg ja ristisõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tero Pero Õppematerjali autor
Levinumad küsimused koos vastustega selle teema kohta

Sarnased õppematerjalid

Eestimaa muinasaeg
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f

Ajalugu
Keskmine kiviaeg Eestis
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

1.MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur ­ u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks.

Ajalugu
Eesti muinasajal
5
docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted

Ajalugu
10 klassi ajalugu terve aasta peale
22
docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

aasta 843 pKr- sõlmiti Verduni leping, millega jagati Frangi riik kolmeks (Ida/Lääne/Lõuna) OLULINE TÄNAPÄEVAL, sest tänu sellele tekivad 3 olulist Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) vasall- läänimees senjöör- isand lään ehk feood- annetatav maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- inimene, kes annetab maad või võtab annetatud maa vastu II OSA I EESTI MUINASAEG (9000eKr - 1227 pKr) Eesti kiviaeg, rauaaeg ja pronksiaeg Viited ÕPIK: lk 10 ja alapelkiri ,,Jääaeg" (kaart lk 11), ptk 3, ptk 4, ptk 5, ptk 6, ptk 7 ja ptk 8 (ainult lk 47 alapealkiri ,,Keskmine ja noorem rauaaeg") Atlas: lk 4-6 Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Eesti maastiku kujunemine. Kuidas on võimalik uurida Eesti muinasaega? Muinasaja perioodid ja dateeritud ajavahemikud

Ajalugu
Ajaloo üleminekueksam 10 klass
50
docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

majordoomus- Karl Martell, tänu temale peatati araablaste sissetung Euroopasse, kuniga kojaülem. aasta 800pKr- paavst kroonis Karl Suure keisriks, sellega taastati keisrivõim. aasta 843 pKr- Sõlmiti Verduni kokkulepe, millega jagati frangi riik kolmeks. vasall- maaomanik. senjöör- see,kes annetab vasallile feoodi, isand. lään ehk feood- maaisanda poolt annetatud maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- see, kellele on maa annetatud I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr) Eesti kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg Õpiku viited: ptk 1-6. Atlas: lk 4-6. Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla

Ajalugu
Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 ­ 5000 eKr ­ KUNDA KULTUUR ­ Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 ­ 1800 eKr - NARVA KULTUUR ­ keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR ­ algelise maaviljeluse

Ajalugu
Eesti ajalugu
24
doc

Eesti ajalugu

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted

Ajalugu
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. ­ 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 ­ 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp ­ tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr ­ "aestid" Keskmine rauaaeg (5. ­ 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl),

Eesti ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun