MOZART JA HAYDN (0)

MOZART JA HAYDN
Reekviem
Reekviem on surnutele pühendatud missa , mille nimi tuleneb esimese osa ( introitus ) algustekstist “ Requiem aeternam dona eis Domine” (Igavene rahu anna neile, Issand). Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie , Sanctus/ Benedictus , Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Credo , lisatud on Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa – Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose õpilane Süssmayr. Reekviem on Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos.
Sonaadivorm
Ekspositsioon
Töötlus
Repriis
Pea-
partii
Side-partii
Kõrval-partii
Lõpu-partii
Pea-partii
Side-partii
Kõrval-partii
Lõpu-partii
T
TD
D
D
Ebapüsiv
T
T
T
T
(T – toonika ; D – dominant)
FRANZ JOSEPH HAYDN
(1732-1809)
Lapsepõlv ja õpingud
Sündis Austrias. . Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Püha Stefani katedraali kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Pärast häälemurret lahkus Haydn Toomkoolist. Õppis katedraalikoolis laulukunsti, klaverimängu, viiulit .
Tööaastad, loominguperioodid
Aastaid teenis ta raha klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites ja ansamblites. Eszterhazys kapellmeister ligi 30 a. Kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat. Sel perioodil lõi palju minoorseid teoseid.
Isiklik elu

• Elas vabakutselise muusikuna
  
• 1795 naaseb Viini
  
• 1795- 1803 Londonis, 12 Londoni sümfooniat
  
• 1803-1809 elab Viinis , kuid muusikat enam ei kirjuta
  
• Suri Napoleoni sõjakäigu ajal 1809 a
  

Vokaalmuusika (žanrid ja näited)

• Oli eeskujuks 19. sajandi heliloojatel
  
• 24 ooperit nt. “Apteeker”, “Kuu maailm”
  
• 14 missat
  
• Oratooriumid nt. “Loomine”, “ Aastaajad ”
  

Instrumentaalmuusika
(žanrid ja näited)

• Klassikaline kontsertsümfoonia
  
• Keelpillikvartett (üle 70)
  
• 104 Londoni sümfooniat
  
• “Hommik”, “Keskpäev”, “Õhtu”
  

Uuendused muusikas

juhtiv osa orkestril

kujuneb välja sonaat -allegro vorm

keelpillikvartetis areneb minisümfoonia

sümfoonia muutub tõsiseltvõetavaks
Muusika üldiseloomustus

• kujunesid välja klassikalised instrumentaalmuusika žanrid – sümfoonia ja keelpillikvartett
  
• Rõõmsameelne, humoorikas ning tantsuline
  

Huvitavaid fakte elust ja loomingust

• Beethoven on talle kui oma õpetajale teoseid pühendanud
  
• Haydn alustas heliloojana alles 30. eluaasta paiku
  

WOLFGANG AMADEUS MOZART
(1756-1791)
Lapsepõlv ja õpingud, kontsertreisid
Sündis Salzburgis. Ta isa õpetas ise Mozartit erinevaid pille mängima. Nooruses liikus ta pere tihti Euroopas ringi ja Mozart ja ta õde esinesid noorte muusikageeniustena. Nendel reisidel tundis ta õppima paljude muusikute palasid ja komponeeris ka enda palad.
Tööaastad, loominguperioodid

• 1773 – 1777 töötas Salzburgi õukonnas.
  
• 1781 – 1791 töötas Viinis ja selle ümbruses, mängides klaverit ja luues mitmeid muusikateoseid, sh ka oopereid.
  

Salzburgis kirjutas Mozart teoseid paljudes žanrites (nt sümfooniaid, sonaate, keelpillikvartette).
Viinis alustas Mozart pianistina ja kogus samas ka heliloojana palju kuulsust (andis soolokontserte, kuid kirjutas ka oopereid).
Isiklik elu
Sai tunnustust klaverimängijana ja heliloojana. Ta läks tülli Salzburgi piiskopiga. Põhjusteks olid madal palk ja see, et teda koheldi nagu lihtsat teenrit. Olukord lõppes sellega, et Mozart kolis Viini elama. Viinis teenis ta raha vabakunstnikuna ja oli väga edukas. Viinis leidis ta ka endale naise.
Muusikalised eeskujud ja mõjutajad (lk 302, 305, 306, 310)
J.C. Bach , J.S. Bach , G.F.Händel
Looming (žanrid ja näited)
vokaalmuusika: Enamasti pühalik muusika , mitmed missad nagu Missa Brevis nr. 1, Missa Brevis nr. 9, Varblase missa
Instrumentaalmuusika: Nii klaverile, viiulile kui ka teistele keelpillidele, erinevad kontserdid, sonettid (nt 35. Sümfoonia, 36. Sümfoonia)
Loomingu üldiseloomustus

• pani kõik enda teosed omapäraselt kõlama
  
• geniaalne komponeerimisoskus
  

Huvitavaid fakte elust ja loomingust

• esimene missa 12-aastaselt
  
• oli vabamüürlane
  
• komponeeris juba 6-aastaselt
  
• absoluutne kuulmine
  

Millised olid kaasaegsete hinnangud W. A. Mozarti muusika kohta?
Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud. Seda võeti vastu kui midagi väga ebatavalist, sageli tugeva võõrastusega.
Iseloomusta W. A. Mozarti oopereid (stiil, sisu lühikokkuvõte, peategelased, kuulsamad aariad ja ansamblid ).
Figaro pulm – Koomilise ooperi kohta ebatavaliselt ulatuslik, kus peamiseks pingestatud ansamblistseenid. Peategelased: Figaro ja Almaviva. Sisu lühikokkuvõte: kõrvutamine inimlikus armastusdraamas.