Õpiku konspekt. (0)

AJALUGU
24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal
Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid ). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelesid vöörmündrid(maarahva hulgast valitud).
Võitlus väärusuga. 17. Saj jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642. Aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas (Pühajõe mäss). Hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse.
Rahvahariduse edendamine. Maalaste lugema õpetamisel pandi lootusi köstritele. Lugemisoskus levi vaevaliselt , sest köstreid oli väha ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius . Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684. Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsak õpetajaks oli seal Forselius. 1686. Aastast kasutati tema enda koostatud, trükis ilmunud aabitsat. Ta määrati Eesti-ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. 1687. Aastal oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada koolis ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa ka koduõpetus.
Eestikeelne kirjasõna. Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde. Selle käigus toimus uute sõnade tuletamine ja loomine. Alles 1637. Aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel. Selle vaidluse alusel avaldas Johan Hornung 1693 aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Konsensuse puudumise tõttu anti välja ainult lõunaeestikeelne Uus Testament , mille tõlkisid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Rootsi aja trükised olid peamiselt vaimuliku sisuga. Sai alguse ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse areng.
Gümnaasiumid ja Tartu ülikool. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa Johan Skytte. Tema eestvõttel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium (lähedane kõrgkoolile). Avati gümnaasium ka Tallinnas. Tartu ülikool avati 15. Oktoobril 1632 aastal. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656 aastal. 1699 aastal taasavati, kuid koliti ümber Pärnusse, sest linna seisund ei olnud kiita. Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees lõpetas töö ka ülikool.
Kujutav kunst ja arhitektuur . Peamiseks kunstistiiliks tõusis barokk . Kõige kuulsam ja produktiivsem puunikerdaja Tallinnas oli Christian Ackermann. Kiviraidurid peale hoonete dekoreerimisele püstitasid ka hauamonumente (eriti populaarne päikesevalguse sümbol rõngasrist). Rootsi ajal säilitasid Eesti linnad enamjaolt keskaegse väljanägemise. Rootsi võimud püüdsid linnade ehitustegevust korraldada sihipäraselt ( ehituspoliitika Narvas kõige edukam ). Rootsi aja arhitektuuris võimutses barokk. Kõrgemad ehitised said omale uhked tornikiivrid. Rootsi võimud alustasid bastionide (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused) püstitamist. Kõige mahukamad ehitustööd oli kavandatud Tallinnas.
Talupojakultuur . Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina . Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist (populaarsed talupoegade hulgas). Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu . Riietuse kujunemisel oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung (peamiselt Rootsi). Talurahvakultuuri juurde kuulus ka lahutamatult torupill.
26. Põhjasõda 1700-1721
Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli 17 saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ja nad sõlmisid liidu Rootsi vastu.Raskustest hoolimata (näljahäda, kuningas Karl XI suri, uus kuningas Karl XII oli kogenematu) säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse.
Sõja algus. Põhjasõda algas ööl vastu 12. Veebruari 1700 aastal, mil Saksi väed ründasid Riia linna (edutu piiramine). Suvel vallutasid Taani väed osa rootsi valdusi Saksamaal. Rootsi kiire tegutsemine sundis aga Taanit rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, samal ajal tungis Boriss šeremetjev Virumaale. Maad laastati armutult. Noor kuningas Karl XII tegutses oskuslikult olukorras.
Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi sõjavägi Tallinna kaudu Rakverre. Teel kohtasid rootslased Pühajõel šeremetjevi sõjaväge, nad löödi kerge vaevaga põgenema. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000-lise Vene väe vastu. 19 novembril rünnati ja võitsid Rootsi väed (lumetorm oli Vene vägedele vastu). Rootsi väed jäid talvituma Laiusele. 1710 aastal lahkusid Rootsi väed Eestist (Leetu ja Poola). Liivimaa jäeti kaitsta väikestele vägedele.
Venelased saavutavad edu. Venelased koondasid Pihkvasse uued väed Pihkvasse. Nad tungisid üle piiri, kuid rootslased sundisid neid taganema. Paari kuu pärast ületasid nad uuesti piiri, see oli rootslastele ootamatu. Erastvere mõisa juures saavutasid Vene väed esimese olulise võidu Põhjasõjas. Sealt alates algas Rootsi vägede kaotuste rida Põhjasõjas. Venelased rüüstasid armutult kogu idapoolset Eestit. 1704 aastal sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Peeter I alustas uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist. Tartu kapituleerus, vabanenud väed koondati narva alla ja Narva vallutati samuti.
Eesti talurahvas sõja-aastatel. Eesti talurahvale tõi sõda kõige rängemaid kannatusi. Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine, koormised kasvasid (sõjakulud pidi katma maa, kus sõda peeti). Eesti talupeogi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksus. Umbes 15 000 eestlast oli Põhjasõja ajal Rootsi vägedes.
Sõda jätkub Aktiivsem võitlus algas uuesti 1708 aastal. Olulisim lahing tiomus Vinni mõisa väljadel (rootslased kaotasid). Talvel küüditati Venemaale tartlased ja narvalased ja lasti õhku praktiliselt terve Tartu. Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustas Peeter I rootslaste väe täielikult. Kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. 29. Septembril 1710 kirjutati kapitulatsioonile alla (Rootsi vägi alistus, Vene ülemvõimu tunnistati).
Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga. Rootsi sõjaväes levima hakanud katkuepideemia hävitas enam kui poole sõjas ellujäänud talurahvast. Rahvaarv langes 120 000-140 000 inimeseni. Peale Tallinna langemist kestis Põhjasõda veel kümmekond aastat. Rootsi maavägi oli purustatud , kuid merelaevastik ole veel kaunis tugev.Karl XII oli valmis loobuma oma Baltikumi valdustest. 1721 aastal Soomessõlmiti Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
27. Eesti pärast Põhjasõda
Sõjast laastatud maa. Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Rahvast tühjaks jäänud maa pakkus kurba pilti. Kasin toit ja lihtne riietus kõnelevad vaesusest. Põhjasõja-aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu (sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv poole miljoni piiri).
Baltik erikord. Venemaa jaoks oli tähtis baltisaksa aadli toetus, selle saamiseks teostati restitutsioon (Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagamisega nende endistele omanikele). Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus . Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti-ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse määratu kindralkubernerid. Valitsusohjad jäid enamjaolt kahe valitsusmõisniku kätte. Koostati rpptelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid (kaitses siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest). Omavalitsus säilis linnadel. Poliitilisi õigusi omasid üksnes linnakodanikud (kodanikuõigust jagas raad ). Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes sai teostuda üksnes siinse põlisrahva õiguste allasurumise hinnaga. Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas kolonisatsiooni, võimaldas tihedaid sidemeid Lääne-Euroopaga.
Põllumajandus Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus (põhiosa sissetulekust ). Peamisek väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin . Nuumati härgi, keda viidi samuti Peterburi turule. Sellega pandi alus ulatuslikule loomakasvatusele(parandas saagikust).