Rooma impeeriumi lühikonspekt/spikker (2)

Apeniini poolsaarel elasid - Kesk- ja Lõunaosa asutasid peamiselt itaalikud ( indoeuroopa hõimud) Kesk-Itaalias elasid latiinid , merepoolsetel aladel foiniiklased ja kreeklased .Itaalia loodealadel etruskid . Etruskid - võtsid üle
kreeka tähestiku, nendel kujunes 12 suuremat linnriiki, neil oli palju erinevaid jumalaid, religioonis oli tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu, väga oluline oli ennustuskunst ,nende pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimeste ning
jumalate vahekordi reguleerivadi eeskirju. Rooma linnade tekkimine - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksu vasakule kaldale.Sellel jõetasandikul kõrgus seitse küngast,millest rajati kõige esimesena asula Platiumi künkale,hiljem asustati ka teised.Kujunemine kestis mitu sajandit.Moodustus ühtne asula ja seda võis nim. juba linnaks.Peagi piirati linn müüridega,hakati ehitama tempelid jt. Müüt - müüdi järgi oli Rooma rajaja Romulus , sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Tütarlapse isa käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse
korviga Tiberisse.Vool aga uhtus poisid kaldale,kus nad sattusid emahundi hoole alla,ja kui see oli neid mõnda aega imetanud,kasvatas nad üles kohalik karjus.Suureks saades kukutasid vennad oma vanaisa võimult ja asusid endale
uut linna rajama.Töö käigus toimunud tülis tappis Romulus Remuse ja ehitas linna ise lõpuni.Tema järgi saigi linn nimeks Rooma. Ajalooperioodid: Kuningate aeg(753-510ekr)-kokku 7 kuningat, allutati etruskide võimu alla, muutus
tugevaimaks linnaks Latiumi maakonnas Vabariigi periood(510-30ekr)-riigi eesotsas seisis senat , kaks konsulit . kogu itaalia ala alistati roomale, loodi rahvatribuunid, 450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago , gallia , suurenes
orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik (30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid – juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada . Tsensorid- ametiaeg kestis 5 aastat, korraldasid kodanike loendust ja koostas semaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed , kui riiki ähvardas oht määrati ametisse piiramatu võimuga diktaator . Senat- valitsev riigi-
nõukogu, koosnes nii tegutsevatest kui ka endistest magistraatidest. Olid ametis eluaeg . Roomast sai Itaalia valitseja: Rooma vabariik kehtestati 510.a eKr,mis oli tugev riik aastani 387.eKr, kui gallid tungisid Rooma aladele . Nendest vaba-
nemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha . Peale seda pidasid nad samiitidega 3 sõda.Samiidid ja etruskid alistati Rooma võimule.280.a eKr kutsusid kreeka linnad endale appi kuningas Pyrrhose , kuid roomlased võitsid neid
ikka.265.a eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma sai suurimpeeriumiks. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks vahemere ääres.Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva
Kartaago, võimsa mereriigi, mis oli endale alistanud nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid Vahemere lääneosas. Rooma ja kartaago pidasid omavahel kolm Puunia soda, mille käigus Rooma Kartaago hävitas ja vallutas aastal 146 er.
Võtlus Kartaagoga kestis alles , kui Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole.Esimesena langes tema löögi alla Makedoonia , mille üle saavutas Rooma võidu aastal 149 eKr. Rooma liidendas nii Makedoonia kui ka Kreeka. Aastal
133. eKr pärisid Roomlased Pergamoni kuningalt tema Väike-Aasias asunud riigi.Nii jõudis Rooma võim Aasiasse . Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Rooma vabariigi languse põhjused:talupojad laostusid, sõjavägi nõrgenes
( pidevad sõjad ei võimaldanud põldu harida,jäädi võlgadesse);suurmaa valdustes hakati rakendama orjade tööd;sõjaväes viidi läbi reform , mindi üle palgasõjaväele. Tähtsamad keisrid ja nende saavutused: Crasus-Valitses koos Caesari ja
Pompeiusega Rooma riiki. Pompeius-Vallutas Väike- Aasia ja Süüria Rooma võimu alla. Caesar -alistas Rooma võimule Gallia(tänapäeva Prantsusmaa). Peale Pompeiuse ja Crasuse surma sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Octavius (Augustus)-
Hõivas 30ekr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas sellega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. Traianus-Vallutas Daakia(tänapäeva Rumeenia ) ja Mesopotaamia.Tema ajal sõlmiti Rooma rahu.Viis Rooma valitsemise tippu. Nero -Põletas Rooma linna ja luges selle valgel Homerose eepost " Iilias ". Rooma õigus-olid võrdsed seadused,inimesi ei tohtinud ilma kohuta süüdi mõista;hakati koguulatuslikku õigusalast materjali süstematiseerima ja ühtlustama; kõik said kodaniku staatuse; kujunes selge juriidiline terminoloogia, millega pandi alus õigusteadusele Keisririigi languse põhjused:3.saj sattus Rooma
riik sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia , sõdurkeisrite aeg.Rooma sõjavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform ,et takistada liigkasuvõtmist, kehtestati kaupadele piirhinnad,mis tõi kaasa inflatsiooni.Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle
kõige tagajärjeks oli linnaelu allakäik,linnad allutati keisri kontrollile ,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaaomanikest,orjade töö polnud
enam efektiivne ning levisid haigused, epideemiad. Ristiusu kiriku kujunemine- keiser Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Peamine sruktuuriüksus piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korraldas kristlaste usuelu , et ei leviks väärõppust.
metropoliidid - kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Neil oli suur otsutamisõigus ristiusku puudutavates küsimustes. Esialgsed peapiiskopkonad: Jeruusalem , Aleksandria, Antiookia , Rooma, hiljem Konstantinoopol . Kõige tähtsamate asjade
otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid üleriigilistele kirikukogudele-sinoditele. Kirik sai peagi sai Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks oranisatsiooniks. Kasvas ristiusu populaarsus riigis. Piiskopid muutusid peamisteks kohtu-
mõistjateks- kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone.