EPK 1 607.5 7740.0 4.33 3.63 sorditu EPK 1 581.4 7753.6 4.18 3.81 sorditu Olulisuse tõenäosuse väärtus p EPK 1 457.6 5607.1 4.46 3.67 kõrgem keskmine kehamass erineb tei EPK 1 484.1 12105.2 3.62 3.42 esimene eksiksime 32, 42%-lise tõenäo EPK 1 543.2 6055.7 4.41 3.45 esimene laktatsiooni piimatoondangud EPK 1 496.7 7476.3 3.99 3.50 sorditu piimatoodangu erinevus, nagu EPK 1 508.9 8454.5 3.91 3.35 sorditu Et see tõenäosus ei ole väike ( EPK 1 502.2 7493.4 3.18 3.44 esimene nullhüpoteesi kehamasside võr EPK 1 549.1 7642.4 3.44 3.51 esimene EPK 1 530.5 8748.9 4.06 3.67 kõrgem Esimese laktatsiooni ja teise la EPK 1 496.7 9608.9 3.25 3.50 kõrgem oluliselt erinevad (p > 0,05). EPK 1 574.7 11274.6 3.91 3
oluliselt vatsa pH-d, kuid odrajahu asendamine toorglütserooliga mõjutas täisratsioonilises segasöödas lenduvate rasvhapete vahekorda vatsavedelikus. Glütserooli suurendamine ratsioonis tõstis vatsavedeliku propioon- ja võihappe osakaalu äädikhappe arvelt. Antud uurimistöö katsest võid järeldada, et odrajahu osaline asendamine täisratsioonilises segasöödas toorglütserooliga suurendab ratsiooni kuivaine söömust. Odrajahu asendamine toorglütserooliga ei toonud kaasa piimatoodangu suurenemist, kuid samas kasvas piima valgusisaldus. Samuti ei mõjutanud toorglütserooli asendamine täisratsioonilises segasöödas valgu pH-d, kuid suurenes propioon- kui võihappe osakaal vatsavedelikus. Kokkuvõtvalt saab öelda, et odrajahu osaline asendamine täisratsioonilises segasöödas toorglütserooliga ei mõjuta lüpsilehmade piima koostist ega vatsa keskkonda. Kuid enne toorglütserooli kasutusele võtmist tuleb arvesse võtta nii teravilja kui toorglütserooli hinda.
rasvasisaldusest 47 korda kõrgem. · Valgusisaldus on eriti suur nende imetajate piimas, kelle järglased peavad kiiresti kasvama · Seetõttu sõltuvad imetajate piima kogus, koostis ja laktatsioonikõver paljuski liigist, kehamassist ja pesakonda sündivate poegade arvust. · Laktatsiooni kestus ja toodang on seotud looma kehamassiga. · Väikese kehamassiga loomade (hiired, küülikud jne) laktatsioon on suhteliselt lühike ja piimatoodangu maksimum langeb selle keskossa. · Suurte loomade (kits, lehm jne) laktatsioon kestab kaua, kusjuures piimatoodang on kõige suurem laktatsiooni algul. · Loomaliigi laktatsioonitoodang on seda suurem, mida suurema on selle kehamass. · Veised toodavad kehamassi ühiku kohta piima enam kui ükski teine imetaja. · Aretuse tagajärjel on lehma piimaloome pidevalt suurenenud ning ületab mitmekordselt vasikate loomupärase imetamise vajaduse.
Üldiselt hea tervisega (2005.a. Õõda 32.a.) Piima-, piimarasva- ja piimavalgutoodang on tagasihoidlik, kuid piima rasvasisaldus ületab teisi eesti veisetõuge (eesti punane, eesti holstein) 0,25-0,5%. Ei sobi suurtootmisse 1920.a.- 500- 1000 kg 2010.a.- 4850 kg Simmental Üks vanimaid Euroopa veisetõuge Nimetus Simmeni oru järgi Kiirelt arenev loomakasvatusvaldkond 2003.a.- 8176 looma, 2010.a.- 44321 looma Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega Aretatud piimatoodangu suurendamise suunas Tapasaagis 49-65 % Sviits Aretatud Sveitsis Aastane piimatoodang 4000 kg Kehamass 550-620 kg, pullidel 850 kg Sviitsi tõuga on püütud parandada Eesti punast tõugu Värvus helepruun, iseloolulikud jahumokad Väga tugev kehaehitus, hea udar Hea piima ja valgutoodang Soti mägiveis Sotimaalt Highlandi piirkonnast Vanim tõuraamatusse võetud tõug Väga vastupidavad ilmastikutingimustele
kui ka alkohoolseid jooke. Joogitööstuse arvele läks 2011. aastal 13 protsenti toiduainetööstuse todangust, mis teeb sellest toodangu mahult kolmanda toiduaunetööstuse haru Eestis. Eesti toiduainetööstus Toiduainetööstuses võib eristada palju allharusid. 2011. aastal andis umbes kolmandiu kogu Eesti toiduainetööstuse toodangust piimatööstus, mis ongi Eesti tugevaim toiduainetööstuse allharu. 38 protsenti Eesti piimatoodetest veetakse välja. Piimatoodangu mahult ühel elaniku kohta on Eesti aga Euroopas koguni viiendal kohal. Piimatööstus annab koos lihatööstusega poole Eesti toiduainetööstustus toodangust. Eesti lihatoodetest eksporditakse 18 protsenti. Eesti Piim Kala Eesti kalatööstus paikneb peamiselt sartel ja põhjaranniku asulates. Nõukogude ajal käisid Eesti kalurid põhiliselt Atlandi ookeanil, nüüd aga on kalamüük koondunud Läänemerele. 2012. aastal moodustas Läänemerest püütud kala 79 protsenti
LKS loomade poolt karjamaal kasutatud sööt, MJ LS - loomadele söödetud lisasööt, MJ NK - niiteliselt koristatud karjamaarohi, MJ Zootehniline saak on niiteliselt määratud saagist 10-25% väiksem tallatud rohu, rammutukkade, väheväärtuslike liikide jms tõttu. 2 Lehmadele arvestatakse söödanõudlus elatuseks nende eluskaalu järgi ja toodanguks nende eluskaalu juurdekasvu ning piimatoodangu järgi. Noorveistele arvestatakse söödanõudlus elatuseks ja juurdekasvuks koos. Hobustele arvestataks söödanõudlus eluskaalu ja töö järgi, lammastele nende eluskaalu ja laktatsioonikuude järgi. Päevased elatustarbe ja seeduva proteiini normid veistele on toodud tabelis 1. Seeduvat proteiini arvestatakse 6 g 1 MJ kohta. Töös on kasutatud abimaterjalina põllumajandusloomade söötmisnorme koos söötade tabelitega (Tartu, 1995) ja Söötade
Iga toitaine kontsentratsioon ratsioonis sõltub sellest kui palju sööda kuivainet loom on võimeline sööma. Keskmiselt on piimalehm võimeline tarbima sõltuvalt kehakaalust ja toodangust 34 kg sööda kuivainet iga 100 kg kehamassi kohta. Ratsiooni koostamisel tuleks arvestada loomagrupi keskmise kaalu ja oletatava kuivaine söömusega. Kui lehma kuivaine söömus tõuseb 20 kilolt 22 kilole, võib sööda energiasisaldus olla ~10% madalam, selleks et looma energiatarve sama piimatoodangu korral oleks kaetud. Kui kuivaine söömus jääb arvestatust madalamaks siis sel juhul ei saa loomad toitaineid neile vajalikus koguses, nende toodang langeb, nad hakkavad kasutama kehavarusid ning kõhnuvad. Lühidalt tähendab see, et lehmad ei lüpsa enam loodetud tasemel. Selline toodangulangus ei pruugi ilmneda mitte käesoleval laktatsioonil, vaid alles järgmisel, kui loomadel ei jätku enam kehavarusid, et toetada kõrget toodangut laktatsiooni alguses.
Loomade karjatamine Loengu konspekt Lehmade karjatamine Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites.
kindlamini päranduvad loomade liigilised omadused, siis tõulised ja alles seejärel individuaalsed omadused. Järelikult mõjutab suguloomade omaduste pärilikkust kõigepealt tõug. Seda kinnitab J.A. Novikov (1962), kes võrdles kolme tõugu lehmade järglaste piima keskmise rasvasisalduse kujunemist. Kõigi kolme vanem lehma piima rasvasisaldus oli 3,6%, nende järglastel aga kõigil erinev, see tuleneb tõulisest erinevusest. Paljude autorite andmeil on emade ja tütarde piimatoodangu korrelatsioonikoefitsent 0,2..0,3, seega suhteliselt väike, see eest rasvasisalduse korrelatsioon on veidi suurem 0,38.Tunduvalt väiksem on korrelatsioon veiste vanaema ja tütretütarde piimajõudluse vahel -0,1....0,2.Seega ei ole piimajõudluse määramine eellaste andmete alusel kuigi täpne, parem tulemus saadakse külgsugulaste andmeid kasutades. Näiteks pulli tütarde ja poolõdede piimatoodangu korrelatsioonikoefitsent on 0,5...0,6.See annab võimaluse kasutada pulli poolõdede
koguste tarbimisel (Fink-Gremmels, 2008). Suuremaks, kuigi raskesti dokumenteeritavaks probleemiks on väikeste toksiinikoguste krooniline tarbimine. Riskialtimad on kõrgetoodangulised või varajases laktatsioonis olevad piimalehmad, eriti konsentreeritud söötade rohke ratsiooni korral, sest suureneb saastunud sööda tarbimine ja langeb vatsabarjääri efektiivsus. Kirjeldatakse vähenenud söödatarbimist, piimatoodangu langust, nakkuste suurt levikut karjas ning vähenenud sigivust (Whitlow et al, 2006). On leitud, et IgA konsentratsioon vereseerumis langeb juba väga väikeste toksiinikoguste toimel (Wright, 2011). Ebakvaliteetset silo on seostatud sagedate mastiidijuhtude ja sõrahaigustega, aga mõju ulatus ei ole selge. Teatud mükotoksiinid modifitseerivad tänu antimikroobsetele omadustele vatsa mikrofloorat,
200-300 kg Palju mune muneb munakana aastas umbes? 300 Mitu kg kulutavad kanabroilerid 1 kg massi-iibele segajõusööta? 1,6...1,8 Seebu eellane? Tarvas Eesti holsteini mullika kehamass esmakordsel seemendamisel? 400 kg Mis Eesti piimatõul on suurim piimatootlikus? Eesti holsteinil Mis tõugu veistele on kõige iseloomulikum flegmaatiline iseloom? Lihaveistel Millal algab veise majanduslik kasutamisperiood? Esimese poegimisega Milline laktatsioonikõver annab suurima piimatoodangu? Sujuvalt langev laktatsioonikõver Kes/mis väljastab kõrvamärke? Jõudluskontrolli Keskus Kuidas leitakse orgaanilise aine hulk? Matemaatiliselt- toortuhk lahutatakse kuivainest Millistes söötades on rohkelt kuivainet? Taimsetes söötades Millised söödaseemned on rasvarikkaimad? Rapsiseemed Kas brutoenergiasisaldus on suurem või väiksem metaboliseeruvast energiasisaldusest? Suurem Mis mineraalelementidest leidub organismis kõige rohkem? Kaltsiumi Milline vitamiin on rasvlahustuv
võimaldab erinevaid loomi omavahel võrrelda. Kui lehma laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv (Näit. 290 päeva jne.). Lehma aborteerumisel , s.o. tiinuse katkemisel, 210. või varasemal tiinuspäeval laktatsioon ei katke. Pärast aborti saadud piim kuni kinnijätmiseni arvestatakse selle laktatsiooni piimatoodangu hulka, mis algas viimasel poegimisel enne aborti. Lehma enneaegne sünnitus ,s.o. alates 211 tiinuspäevast, loetakse uue laktatsiooni alguseks. Enneaegsele sünnitusele eelnenud laktatsioon loetakse lõppenuks ja selle kohta tehakse kokkuvõte. 3) tegeliku laktatsiooni toodang. Arvest. tegelik piimatoodang tegeliku laktatsiooniperioodi kohta. 4) kontrollaasta toodang.- toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.-31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang
pikkus. võimaldab erinevaid loomi omavahel võrrelda. Kui lehma laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv (Näit. 290 päeva jne.). Lehma aborteerumisel , s.o. tiinuse katkemisel, 210. või varasemal tiinuspäeval laktatsioon ei katke. Pärast aborti saadud piim kuni kinnijätmiseni arvestatakse selle laktatsiooni piimatoodangu hulka, mis algas viimasel poegimisel enne aborti. Lehma enneaegne sünnitus ,s.o. alates 211 tiinuspäevast, loetakse uue laktatsiooni alguseks. Enneaegsele sünnitusele eelnenud laktatsioon loetakse lõppenuks ja selle kohta tehakse kokkuvõte. 3) tegeliku laktatsiooni toodang. Arvest. tegelik piimatoodang tegeliku laktatsiooniperioodi kohta. 4) kontrollaasta toodang.- toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.- 31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang
Toodud normides on arvestatud, et tiine kitse enda kehamass suureneb kahel viimasel tiinuskuul keskmiselt 25 g ööpäevas. Sellest tulenevalt suureneb sel perioodil kitse kehamass (viljastusprodukte arvestamata) keskmiselt 3...3,5 kg. Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel. Nende normide juures on silmas peetud ka seda, et suuremate toodangute (3...4 kg ) puhul kasutab kits kehavarusid ka piima tootmiseks. 3 kg piimatoodangu korral on arvestatud kehamassi vähenemist 25 g, 4 kg juures 50 g ööpäevas. Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini, 4 kg korral vastavalt 1,5 MJ ja 7,5 g. Normid on ära toodud 40, 50 ja 60 kg kehamassiga ja kuni neli kilogrammi 4% rasvasisaldusega piima andvatele kitsedele. Kui piima rasvaprotsent erineb 4%-st, siis iga 0,1% piima rasvasisalduse muutuse kohta, mis erineb sellest, tuleks iga piima kilogrammi
Värvus varieerub helekollasest ja beezist valgeni. Shorthorni tõug ... - vana Inglismaalt pärinev kuulus universaalne lihatõug (shorthorn täh. inglise keeles lühisarviline). Sellest pärinevad paljud kaasaegsed lihaveisetõud vanad tõud enne lühisarvelisi olid pikasarvelised. Liha on väga rasvane - majanduslik tasuvus on vähenenud. Tapasaagis 70 %. Lehmad lüpsavad 3005-4000 kg piima aastas. Tänapäeval on eraldatud tõurühm, keda aretatakse piimatoodangu suurendamise suunas, et luua uut piima-lihatõugude hulka kuuluvat tõugu. Longhorni tõug Limousine'i tõug ... laudjas ebaharilikult kõrge võrreldes turja kõrgusega suured singid Belgian Blue ... silmapaistvalt arenenud lihastikuga, geenimutatsiooni tulemusena kahekordne lihastik Mahuka lihastiku tõttu on vasikad nii suured, et tavapäraselt tulevad ilmale keisrilõike abil. Soti mägiveised Väga maitsva, kõrge kulinaarse väärtusega, metslooma liha meenutava lihaga
TRSS söötmise puudused/vead · Täiendavad kulutused segisti muretsemiseks · Vajadus loomi grupeerida, sarnase jõudlusega loomad kokku jne. · Sageli vaja hooneid modifitseerida, vaja sissepääs tagada masinale. · Söödaratsiooni koostamine vajab enam teadmisi, põhimõtteliselt vaja väga kogenud söödaratsiooni koostajat. · Loomade paigutamine ühest grupist teise põhjustab üldjuhul piimatoodangu langust. Põhjusteks on siis: · Ratsiooni muutus ja · Stress · Soovitakse korraga vahetada enam lehmi. Söötmisgruppide moodustamine · Mida rohkem gruppe on, seda täpsemini saame loomade vajadusi arvestada, piiranguks on farmi ehituslik struktuur, selle suurus, kuid samas on nii odavam sööta. Edu saladuse reeglid · Koresööt peab olema hea kvaliteediga
2005. aasta andmete järgi oli Eestis lihalehmi 10 000. 2005.aasta andmete järgi on kõike rohkem lihalehmi Prantsusmaal, 4 029 000. (2009) Piima kg on kõige suurem Taanis 8 438 000 kg, Rootsis 8 248 000 kg, Ungaris 8 150 000 kg, Soomes 8 128 000 kg ja Eestis 7 136 000 kg. 4. Veisekasvatuse areng Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad. Noored talumehed pidasid õigeks minna üle puhaslautadele. Lähtepositsioon 1940
Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja C-vitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Suurt valget ja peekonitõugu emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8 kg piima ööpäevas. Piimatoodangu maksimum saabub emistel 4. laktatsiooninädalal ja hakkab seejärel aeglaselt langema. Heade emiste päevatoodangud võivad ulatuda 10 kg-ni ja rohkem. 1 Kolmandal ja neljandal poegimisel on emised kõige viljakamad, sel ajal saavutavad nad ka maksimaalse piimatoodangu. Emise piimatoodangut mõjutavad tegurid: Põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda)
positiivne korrelatsioon negatiivne korrelatsioon Joonis 5.1 Positiivne (A) ja negatiivne (B) korrelatsioon kahe tunnuse vahel Korrelatsiooni tihedust hinnatakse järgmiselt: 17 r = <0,3 = nõrk seos r = 0,3...0,6 = keskmise tihedusega seos r = >0,6 = tugev (tihe) seos Kui näiteks piimatoodangu ja rasvatoodangu vahel r=0,7, siis tähendab see seda, et tegemist on tugeva seosega nende tunnuste vahel. Kui piimatoodang suureneb , siis suureneb ka piima rasvatoodang ja vastupidi- ühe tunnuse vähenemisel väheneb ka teine tunnus. Kui r=-0,5, siis ühe tunnuse suurenemisel teine tunnus väheneb ja vastupidi. Korrelatsioonikordaja olulisust kontrollitakse tabeli andmete vastu. Kui korrelatsioonikordaja on oluline, siis tehakse ka regressioonanalüüs
Kui on nähtavad üle kahe roide, siis on lehmal probleeme tiinestumisega 9. Lehma seedekulgla kliiniline uurimine Seedimatus- Vatsa võrmiku motoorika häired/ vatsaseina haigused- innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta trantsportida. Vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired-mikrobiaalsed ja biokeemilised TUNNUSED Vatsa töö häirumine (vatsa hüpotoonia või atoonia), mäletsemise puudumine Isu langus, piimatoodangu langus Lehma ,,väliskuju muutused" Roojamise ja rooja muutused 10. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena
millises situatsioonis on mõistlik kasutada? BLUP‐loomamudel – lineaarne statistiline mudel, mille kasutamisel hinnatakse loomade aretusväärtused laktatsioonitoodangute ja kogu teadaoleva põlvnemis‐informatsiooni alusel. Looma mudeli abil hinnatakse vaadeldud loomade endi aretusväärusi. Loomadevahelist sugulust arvesse võttes saame leida aretusväärtused ka ilma vaatlustulemusteta isendeile (näiteks pullidele piimatoodangu või jääradele poegimisraskuse osas). BLUP‐kontrollpäeva loomamudel – loomamudeli modifikatsioon, kus laktatsioonitoodangute asemel kasutatakse vahetult kontrollpäeva toodanguid. Emapoolse efektiga mudelid? Millal kasutatakse? Noorloomadel mõõdetavad tunnused sõltuvad aga üsna palju nende emast ja/või neid ümbritsevast keskkonnast (pesakonna mõju). Emapoolselt mõjutatud tunnuste hulka kuuluvad näiteks lihaveiste võõrutusmass, põrsaste pesakonnamass jne.
a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu mõju keskkonnale; f) mõjutab soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust, või g) omab koktsidiostaatilist ja histomonostaatilist (antibiootilist) mõju. Ülesanded lähemalt · Piimatoodangu suurendamiseks eeskätt laktatsiooni tipp-perioodil. · Piimatoodangu languse ära hoidmiseks laktatsiooni teisel poolel. · Piima koostisosade suurendamiseks (proteiin ja/või rasv). · Söömuse suurendamiseks. · Vatsas proteiini sünteesi stimuleerimiseks. · Lenduvate rasvhapete sünteesi stimuleerimiseks ja modifitseerimiseks. · Toitainete seede stimuleerimiseks seedekanalis. · Vatsa pH stabiliseerimiseks.
Lehmapiima keemiline koostis: vesi(87,2-88,5%),kuivaine(11,5-12,8%), rasv (3,8-40%), valk(3,0-3,5%),laktoos(4-4,5%),mineraalained(0,7-0,8). Piimajõudlust mõjutavad tegurid:poegimisvahemik:laktatsiooniperiood ja kinnisperiood. Laktatsioonikõver nim laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut. Poegimisvahemik 320-365päeva, laktatsiooniperiood 260-305 p, uuslüpsi p 40-82p,tiineltlüpsip, kinnisp 50-60p,tiinusperiood 283 p. Piimajõudluse arvestus: hinnatakse piimatoodangu,piima rasva- ja vaalgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll.,lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil, lüpsirobotiga. Veiste märgistamine ja nudistamine. Vasikas märgistatakse 20.päeva jooksul. Vajalik:registr jõudlusandmeid,eristada looma tesistest,tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete
siseorganite töö, mistõttu toitaineid kulub rohkem. Et imetavad emised kasutavad piima tootmiseks ka kehaaineid, on nende otsese toitainetarbe määramine praktikas raske. Vaatamata kehavarude kasutamisele sõltub emise piimaand eelkõige tema söötmisest imetamisperioodil. Emiste madal söötmistase imetamisperioodil vähendab eelkõige nende kehamassi. Emiste piimaandi on praktikas raske määrata. Et põrsad imevad väga tihti (imemiste vahe on 11,5 tundi), siis emise piimatoodangu määramiseks tuleb pesakond kaaluda enne ja pärast imemist. Piimaejektsiooni esilekutsumiseks süstitakse emistele eelnevalt oksütotsiini. 4. Põrsaste sünnimass Sigade viljakuse kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kui suured on vastsündinud põrsad ja kas põrsapesakond on ühtlane. Ei ole mingit kasu suurest pesakonnast, kui põrsad on väikesed ja nõrgad ning lõpevad esimestel päevadel või jäävad kasvus kängu. 5. Põrsapesakonna mass võõrutamisel
1) Piimatoodang suureneb koos vanusega. 1. laktatsiooni lehmadel väiksem toodang. 2) Piimajõudlust mõjutab ka lüpsirežiim, tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel. LEHMADEL TEKIVAD REFLEKSID. 3) Kolmekordse lüpsi korral piimatoodang 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. 4) Piimatoodangut mõjutavad ka söötmine, pidamistingimused. 5) Poegimisvahemik. PIIMAJÕUDLUSE ANDMED ON VAJALIKUD: 1) Tõuaretuseks 2) Looma tervise hindamiseks 3) Piimatoodangu tasuvuse hindamiseks 4) Teaduslikuks uurimistööks PIIMAJÕUDLUSE HINDAMISEL VÕETAKSE ALUSEKS JÄRGMISED PERIOODID: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva piimatoodang, et saada inffi pulli tütarde piimajõudluste kohta 2) 305 või lühemalt lõppenud laktatsiooniperioodi piimajõudlus 3) Tegeliku laktatsiooniperioodi piimatoodang 4) Kontrollaasta toodang (365 päeva) 5) Eluaja toodang Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s
arvuga - aastalehmade arv = lehmade söötmisepäevade summa: 365 arvesuslik lehmade arv - söötmispäev on karjas olemise päev - keskmine piimatoodang lehma kohta- kogupiimatoodang aastas jagatud aastalehmade arvuga. Piimajõudlust mõjutavad tegurid - lemast tulenevad tegurid- 30% - keskonna tegurid- 70% - lehmadest tulenevad tegurid on kindlaks määratud vanematelt saadud geenidega.Geenidega määratakse väga palju erinevaid omadusi, milledel on ka erinev päritavus. Piimatoodangu päritavuse koefitsient h(ruudus)= 0,3, kuid piima rasvasisalduse päritavuse h(ruudus)= 0,6 Lehmast tulenevad tegurid: - geneetiline potentsiaal - Esmaspoegimise iga- mõjutab elupäevatoodangut - vanus- mõjutab laktatsioonitoodangut - poegimisvahemiku ja selle alaosade pikkus- mõjutab laktatsiooni-, aasta- ja eluajatoodangut - tervis, haigusresistentsus - Udaraomadused, lüpstavus
Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos. Diagnoosimine: elusloomadelt - äiged silmasidekestalt, ninalimaskestalt, tupelimaskestalt,
Rohumaade kasutamine ja silo Loengu konspekt Heinategemine Rohumaade kasutamine Peab olema reeglipärane. Varase arengukiirusega rohustuid tuleb suve jooksul karjatada 5-7 korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva. Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva. Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjusta...
· Jõusööt peab sisaldama 16-18% toorproteiini (peaaegu sama mis talledele) ja järelikult võib uttedele anda sama jõusöödasegu, mis talledele · Viimase aja uuringud on näidanud, et sama energia taseme juures aga madalama proteiini sisalduse puhul toodavad uted vähem piima ja kaotavad rohkem kehamassi · Vatsa võtavad mäletsejalistel seedimisest osa mikroorganismid, mis lõhustavad tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70% ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet,
Piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus (kui laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv ) 3) tegeliku laktatsiooni toodang 4) kontrollaasta toodang 5) eluaja toodang Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi(sööt), bakterite ja somaatiliste rakkude arv(põletikud). 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks
60 kg raskune utt vajab vabal algtiinuse perioodil 9,4 MJ, lõpptiinuse ajal 14,7 MJ ja imetamisperioodi alguses juba 19 MJ. Imetamisperioodil: Vahetult peale poegimist eraldatakse utt koos sündinud talledega individuaalsulgu, mil utele antakse vabalt kõrge kvaliteediga heina ligikaudu 5-7 päeva jooksul. Poegimisjärgselt on vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist. Talviste söötade kulu aastas: Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Heina-silotüübilise söötmise puhul vajatakse ute kohta aastas 800 kg silo, 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Lammaste karjatamine Kultuurrohumaade rohi. Utt sööb päevas 7-8 kg karjamaarohtu.
Näiteks jaotatakse kari kahte erinevasse vanusegruppi, kus noorem grupp (6-12 kuud vanad) eelneb karjamaal vanemale (18-24 kuud vanad) grupile. Karjatamise kestvus, mille vältel kaks gruppi viibivad üksteise järgi rohumaal, ei tohiks ületada nelja kuni viit päeva, vastasel korral hakkavad loomad kärpima uut ädalakasvu, nõrgestades sellega arenevat karjamaataimikut. Järelkarjatamist on proovitud ka eritoodanguga lüpsilehmade korral, kus lüpsilehmad jaotatakse gruppidesse piimatoodangu järgi. Järelkarjatamise rakendamisega kaasnevad lisatööd on saanud peamisteks takistuseks selle karjatamisviisi edenemisel. Ühes tootmisüksuses on otstarbekas kasutada erinevaid karjatamisviise, et kasutada rohumaade saagipotentsiaali efektiivselt. Samas tuleb meeles pidada, et karjatamisviis on vaid üks mitmest rohumaade efektiivse kasutamise faktorist, millega me ei saa kompenseerida karjamaataimiku võimalike puudujääke, näiteks madalakvaliteetsest rohumaast tulenevaid puudusi.
17. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa „stressis“ ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus – vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta transportida; vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired - mikrobiaalsed ja biokeemilised. Tunnused: vatsa töö häirumine, isu langus, piimatoodangu langus, roojamise ja roosa muutused, lehma väliskuju muutused. 18. Subkliinilise vatsaatsidoosi tekkepõhjused ja areng Atsidoos – vatsa pH langemine alla füsioloogilise normi pärast kergesti seeduvate süsivesikute söötmist, sest: Vatsalimaskest koos mikrofloora ja keskkonnaga ei ole kohanenud. Suurenenud piimhappe kogust ei ole võimelised vatsamikroobid fermenteerima. Vatsa puhverdusvõime on puudulik.
Taani punane tõug suurendas eesti punast tõugu lehmade piimajõudlusnäitajaid märgatavalt. Suurenes ka lehmade kehamass. 20 aastaks loobuti taani punase tõu impordist, kuna arvati, et taani veised levitavad leukoosi (verevähk). Uueks aretuskomponendiks valiti angli tõug. Esimesed pullid toodi Tartu seemendusjaama 1972. aastal. Erinevalt taani punasest tõust on angli tõug suurema piimarasvasisaldusega, kuid väiksema piimatoodangu ja kehamassiga. 1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni sviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärsiri tõugu. Senised uurimused on näidanud, et eelistada tuleks lehmi, kes kannavad kolme erineva tõu geene: eesti punase, ameerika sviitsi ja punasekirju holsteini oma
Uttede söötmine imetamisperioodil: Vahetult peale poegimist eraldatakse utt koos sündinud talledega individuaalsulgu, mil utele antakse vabalt kõrge kvaliteediga heina ligikaudu 5-7 päeva jooksul. Poegimisjärgselt on vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Alles ligikaudu nädala möödudes viiakse utt üle imetavatele uttedele ettenähtud ratsioonile. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist. Sobivad söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, porgand, mida võib sööta 1...3 kg päevas. 9) Lammaste karjatamine Karjamaarohi on lammaste peamiseks söödaks, mida lambad tarbivad pika perioodi jooksul (7-8 kuud) aastas. Poollooduslike rohumaade saagikus jääb alla kultuurrohumaade saagikusele ning ka rohu toiteväärtus on madalam (9,59,7 MJ/kg/ka) kui kultuurrohumaade karjamaadel.
erinevatele uuringutele prognoositakse lähiaastateks piimatoodete tarbimisele kasvu. Arengumaades kasvab kõigi piimatoodete tarbimine 2021. aastaks ligi 30%. Suurenenud tarbimise taga on suurenev rahvastik, ning kasvavad sissetulekud. Arengumaade piimatoodete tootmine kasvab pidevalt ja seda peamiselt Hiina ja India toodangu kasvu arvelt. Aastaks 2021 peaks olema arengumaade piimatootmise osakaal 10 koguni 70% maailma piimatoodangust. Maailma piimatoodangu kasvuks aastaks 2021 prognoositakse 2%. (TNS Emor 2014) 6. Esitage arengualternatiivi valik (koos põhjendusega) ja prognoosige ettevõtte (majandusharu) edasist arengut. Kuna Eestis toodetakse piima rohkem kui me ise tarbida suudame, siis ligikaudu 40% piimatoodetest eksporditakse. Seetõttu on Eesti piimatööstuse areng tihedalt seotud EL ja kogu maailmaturul toimuvaga. Selleks, et tihedas rahvusvahelises konkurentsis ellu
Veel tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid: kõlvikute paiknemine, asula asukoht, teedevõrk, vee saamine, heitevee ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime, pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk. 5]. Veisefarmide edukaks kasutamiseks ja kvaliteetse piimatoodangu saamiseks on vaja head projektlahendust, mis eeldab tehnoloogiaalaseid teadmisi ja juhiseid. Ainetöö eesmärgiks on projekteerida kolmesajale tingloomale farm. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on lahendatud järgmised ülesanded: 1. Karja struktuuri ja pidamisviisi määramine. 2. Materjalide vajaduse ja varu arvutamine. 3. Sööda-, allapanu- ja sõnnikuhoidlate valimine. 4. Töötehnoloogiaarvutuste läbiviimine ning tööaja graafikute koostamine. 5
Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretustöö korraldamiseks; 2) loomade tervise (eriti udara ja jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks; 3) piimatootmise tasuvusest ülevaate saamiseks; 4) tulemuslikuks teaduslikuks uurimistööks; 5) Lihajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 11. Milliste näitajate kaudu hinnatakse piima ja lihajõudlust? Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva ja valgusisalduse ning rasva ja valgutoodangu alusel. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass: kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Tapamass: lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha: mass, kuhu hulka rasva massi ei arvata. 12. Lehma piimatoodang aastas millest see sõltub?
[2] 7.2 Majanduslikud eeldused Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport. Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega. [7] 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport Loodusolud on eriti soodsad loomakasvatuseks. Karjamaid on 14 mln ha(52% territooriumist, 2003).[1] Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust. Traditsoonilised piimatoodangu alad Wetteri piirkonnas: Waikato, Taranaki, Horowhenua, Manawatu ja Westland. Suurimad piimatootjad on Fonterra, Tatua ja Synlaid. Peetakse veiseid ja lambaid, 2007 aastal oli 38,5 miljonit lammast ja 4.39 million veist Uus-Meremaal. 2006 aasta juunis toodeti 573 tonni lambaliha ja 164 tuhat tonni puhast 10 villa. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese
Undi veehoidla ja Savikoja paisjärv rajati Sootaga sovhoosi karjamaade vihmutussüsteemi tarvis varuvee kogumiseks (vihmutussüsteemi Volzanka toiteveena - Sootaga suurfarmi kultuurkarjamaade vihmutussüsteemide 1 ja 2 veega varustamiseks). Paisjärved rajati Pupastvere peakraavile, mis saab alguse Pupastvere järvest ja suubub Amme jõkke. Rajamine toimus Sootaga sovhoosi juhtkonna algatusel, mitte käsukorras, kultuurkarjamaade söödabaasi paremustamiseks ja majandi piimatoodangu tõstmiseks. Kaasajal järved (kunstlikud veehoidlad) ei täida enam esialgset funktsiooni. Kuna vihmutussüsteemi häireteta töötamiseks vegetatsiooniperioodil ( mai august) ei piisanud 30 mm kastmisnormi korral järvede veemahust kolmeks kastmisringiks, siis ehitati 1978.a Sootaga sovhoosi initsiatiivil koos vihmutussüsteemiga Savikoja tehisjärve täitmiseks ca 1 km pikkune torustik Vasula õunaaia vihmutuse
Berg ostis Poolast Klementsovo hobusekasvandusest norfolk-roadsteri täku Hetmani, kes osutus sobiva tüübiga tori hobusetõu alustajaks. Hobuste aretuses oli suuri teeneid ka Mihkel Ilmjärvel, Otto Nuudil ja Harri Mauringul. Veisekasvatus Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad. Noored talumehed pidasid õigeks minna üle
Esmalt mõtleb loomapidaja sellele, et kui palju peab tegema kulutusi lehma ostmiseks ning kui palju annaks uus lehm tulu. Kui lehma piimatoodang sõltub karjamaal söödud rohu kogusest, siis ühises omanduses karjamaale soovib iga loomapidaja saata rohkem loomi. Mis sellest, et iga lehm nüüd vähem piima annab aga kui sinul on lehmi rohkem kui naabril, siis on piimatoodang ikkagi suurem. Tulemuseks on negatiivne välismõju ehk piimatoodangu vähenemine kõigil. Kui karjamaa oleks eravalduses, siis maatüki omanik ei lubaks teistel loomapidajatel oma lehmi seal karjatada. Ise ta teaks täpselt kui suur oleks lehmade optimaalne arv, et lehmapidamine oleks kasulik. Loomulikult ei ole eraomand ainukene vahend, mis soodustaks ressursside efektiivset kasutamist. Võimalik on kehtestada reeglid, mis määraksid ära kui palju lehmi tohib keegi sellele karjamaale saata. Selliste reeglite
läga. Aga need vähendavad rohu söödavust(eriti lehmad) ja teiseks need sügisel antuna muudavad mitme-aastasedd heintaimed külmanõrgaks. 74) Lehmade karjatamine Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites.
Sümptomid · Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. · Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina "tiigersüda". · SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Hobused ei nakatu SST. · Palavik Lonkamine · Anoreksia · Depressioon Sekundaarne bakteriaalne · Piimatoodangu langus nakkus · Stomatiit, matsutamine · Salivatsioon Kõrge haigestumus (kuni · Vesivillid (aftid) lõhkevad 24 tunni jooksul100%) · Erosioonid (narmendav serv) Täiskasvanud loomade · madal suremus Viirus satub organismi: · Hingamisteede · Suu · Naha kaudu
toodanguühiku omahind suureneb. Ressursside optimum Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piimatoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemetega. 2.3. Efektiivsuse hindamise üldalused, enamtoodang, enamsaak 2.4. Efektiivsuse väljundid: tehnoloogia-, mastaabi- ja struktuuriefekt 2.5. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb taset mõõta. Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid: 1. otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate kasutamine 2. tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3. tegevusalternatiivide valimine
teravad esemed läbi võrkmiku seina. Perforeerunud võrkmikust võib edasi areneda peritoniit või perikardiit. Haiguse tunnused on suuresti varieeruvad ja sõltuvad anatoomilisest kohast, kus võõrkeha läbi võrkmiku torkub. Mitteperforeerunud võõrkehad om tavaliselt väikesed, alla 2,5 cm. Näiteks liiva, kivide jms allaneelamisel ei teki ägedat haiguskulgu, pigem krooniline retikuliit või libedikupõletik. Klassikalised "naelalehma" tunnused on: 1) äkki tekkiv isutus ning järsk piimatoodangu langus 1-2 kiloni päevas; 2) palavik 39,5-40,5 C, limaskestad hüpereemilised; 3) vatsakontraktsioonid on alanenud või puuduvad; 4) roojahulk väheneb ja lehma kõht on kinni; 5) loom seisab küünarliigestest jalad laiali, ei taha lamada; 6) eelistab lamada paremal küljel ja tõusmisel või lamamise ajal oigab. 25. Hüpokapnia- Apnoe hingamise seiskumine. Põhjuseks hüpokapnia, mille toimel hingamiskeskuse toonus langeb. Seisund, kus veres on alanenud süsinikdioksiidi tase
· Jõusööt peab sisaldama 16-18% toorproteiini (peaaegu sama mis talledele) ja järelikult võib uttedele anda sama jõusöödasegu, mis talledele · Viimase aja uuringud on näidanud, et sama energia taseme juures aga madalama proteiini sisalduse puhul toodavad uted vähem piima ja kaotavad rohkem kehamassi · Vatsa võtavad mäletsejalistel seedimisest osa mikroorganismid , mis lõhustavad tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70 % ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid
KALAKASVATUSE ERIALA Aretusõpetus 1. Eri tootmistüübile omane kehaehitus Kulesovi klassifikatsioon: Piimaveis kuiva kolmnurkse kehaehitusega, õhukese nahaga, vähese nahaaluse rasvkoega ja hõreda karvkattega. Lihastik on tagasihoidlikult arenenud. Hästi on välja kujunenud seede-, vereinge- ja hingamisorganid, mis võimaldavad kiiret ainevahetust. Ka sigimis- ja piimaorganid on väljapaistvalt arenenud ning tagavad suure piimatoodangu paljude aastate jooksul. Lihaveis toore kehaehitusega, paksu tihke nahaga, massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga, suure pea ning jämeate jalgadega. Nahk on kaetud tiheda pika karvaga. Kohati on see karv villa meenutav. Luustik on peen, roidekaar kumer. Kere sügav ja lai. Seede-, hingamis- ja vereingeorganid on keskmiselt arenenud ning ainevahetus aeglane. See võimaldab koguda rasva naha alla ning siseorganite ja lihaste vehle. Piimaorganid on vähe arenenud.
vastandamisele. Sellist võtet nimetatakse võrreldava ja suhtelise tasuvuse printsiibiks. Mainitud põhimõtte järgi toimub toomisharude tasuvuse uurimine matemaatiliste meetoditega. Võrreldava ja suhtelise tasuvuse põhimõte: uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega: 3. võrreldav tasuvus - kõrvutatakse oma üht toodet teiste majandite sama liiki toodanguga (majandi X piimatoodangu rentaablust võrreldakse majandi Y piimatoodangu rentaablus näitajaga) 4. suhteline tasuvus- kõrvutades oma üht toodet teiste harude toodete suhtes samas majandis (majandi X piimatoodangu rentaablust võrreldakse sama majandi seakasvatustoodangu rentaablus näitajaga). Kasutades kahekordset võrdlusmeetodit on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu- alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus tuludes. 40. Investeeringute mõisted, liigitus.
annaabi.ee 
