Toiduainetööstus (0)

Toiduainetööstus
Toiduainetööstu
s jaguneb :
* Piimatööstus
* 
Konservitööstus
* Joogitööstus 
* Lihatööstus 
* Kalatööstus 
*Teraviljatööstus
Tähtis toiduainetöööstuse haru on 
veel teraviljatööstus , mis jaguneb 
omakorda jahu ja 
tangainetööstuseks, 
pagaritööstuseks ja kondiitri-
tööstuseks . Suurim 
kondiitritööstuse ettevõte on Eestis 
juba sadakond aastat olnud kalev , 
mis toodab laia valikut maiustusi. 
Suur osa kondiitritööstuse  toorainest  
suhkur, kakaooad jmt tuleb siiski 
teistest riikidest sisse osta.
Konservitööstus valmistab kala ja 
lihakonservide kõrval ka mitmesuguseid 
puu ja aedviljahoidiseid ning valmistoite. 
Toiduainetööstuse hulka kulub veel 
joogitööstus , mis toodab nii karastusjooke 
kui ka alkohoolseid jooke. Joogitööstuse 
arvele läks 2011. aastal 13 protsenti 
toiduainetööstuse todangust, mis teeb 
sellest toodangu mahult kolmanda 
toiduaunetööstuse haru Eestis.
Eesti toiduainetööstus
Toiduainetööstuses võib 
eristada palju allharusid. 2011. 
aastal andis umbes kolmandiu 
kogu Eesti toiduainetööstuse 
toodangust piimatööstus, mis 
ongi Eesti tugevaim 
toiduainetööstuse allharu. 38 
protsenti Eesti piimatoodetest 
veetakse välja. Piimatoodangu 
mahult ühel elaniku kohta on 
Eesti aga Euroopas koguni 
viiendal kohal. Piimatööstus 
annab koos lihatööstusega 
poole Eesti 
toiduainetööstustus 
toodangust. Eesti lihatoodetest 
eksporditakse 18 protsenti.
Eesti Piim
Kala
Eesti kalatööstus paikneb 
peamiselt sartel ja 
põhjaranniku asulates. 
Nõukogude ajal käisid 
Eesti kalurid põhiliselt 
Atlandi ookeanil, nüüd aga 
on kalamüük koondunud 
Läänemerele. 2012. aastal 
moodustas Läänemerest 
püütud kala 79 protsenti 
kogu kalasaagist, 
siseveekogude osa oli 3 
protsenti . Läänemerest 
püütakse eelkõige räime ja 
kilu
Euroopa toiduainetööstus
Euroopa üks suurim tööstusharusid on 
toiduainetööstus, mis andis 2011. aastal 15 
protsenti kogu Euroopa Liidu töötleva tööstuse 
toodangust. Samuti on toiduainetööstuses 
hõivatud suur osa Euroopa Lidu tööjõust 15 
protsenti. Euroopa Liidus toodetakse 16,5 
protsenti kogu maailma toiduainetest. See 
osatähtsus on aga vähenemas, eriti just teiste 
maailmajagude rahvaarvu ja majanduse kiirema 
kasvu tõttu.
Euroopas on pikad toidutotmise traditsioonid 
ning riigid on keskendunud kindlatele 
toiduainetele. Kogu maailm teab  Sveitsi  ja Belgia 
sokoladi , Hollandi juustu, Saksa ja  Tsehhi  õlut, 
Prantsuse veine,  Hispaania  ja Kreeka oliiviõli 
,Norra lõhet aga veel teisigi Euroopast pärit toite 
ja toiduaineid. Selline ajalooliselt kujunenud 
tuntus on Euroopa toidiainetööstuse eksporti 
alati soodistanud. Euroopa Liidu riikidest 
eksporditav  toidukaup  moodistab 18 protsenti 
kogu maailma toidukaupade väljaveost. 
Eksporditavast toidukaubast moodustasid joogid 
29 protsenti. Joogikaupadele järgnesid liha ja 
piimatooded, kumbki 12 protsendiga.
Euroopa Liit on toiduainetööstuses maailma 
juhtiv tootearendaja ja novaator, mis 
tähendab , et Euroopas  luuakse  kõige rohkem 
uusi  retsepte  ja uusi toiduvalmistusviise . 
Ajavahemikul 1998-2008 anti 42 protsenti kogu 
maailma põllumajanduse ja toiduainetöstuse 
patendides Euroopa Liidu liikmesriikidele. 
Patendiga antakse mingi uuenduse ehk uue 
toote või tootmismeetodi loonud ettevõttele 
ainuõigus seda kasutada. Kui teised soovivad 
samuti seda uut toodet valmistada ja müüa, 
tuleb neil osta patenti omavalt ettevõttelt 
selleks õigused. Patendiõiguse mõte on 
premeerida neid totjaid õigused. Patendiõiguse 
mõte on parmerida neid tootjaid , kes on 
kulutanud ressursse  uurimis  ja arendustööle.
küsimused
1. Mitmeks jaguneb teraviljatööstus ja nende nimetused?
2. Mida toodab joogitööstus?
3. Mitmendal kohal on eesti euroopas piima toodangu mahul 
ühe elaniku kohta?
4. Mis on Euroopa üks suurim tööstusharusid?
5. Mida tähendab novaator?

Document Outline

• Slide 1
• Toiduainetööstus jaguneb :
• Slide 3
• Slide 4
• Eesti toiduainetööstus
• Eesti Piim
• Slide 7
• Kala
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13