Toorglütserooli söötmise mõju lehmade söömusele, piimajõudlusele ja vatsakeskkonnale (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

52

ppt

Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis

s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i  Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu mõju keskkonnale; f) mõjutab soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust, või g) omab koktsidiostaatilist ja histomonostaatilist (antibiootilist) mõju.  Ülesanded lähemalt · Piimatoodangu suurendamiseks eeskätt laktatsiooni tipp-perioodil. · Piimatoodangu languse ära hoidmiseks laktatsiooni teisel poolel. · Piima koostisosade suurendamiseks (proteiin ja/või rasv).

Metabolism

26

doc

Söömust mõjutavad tegurid

1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi 10 2.6 Sööda kvaliteet ja puhtus 10 2.7 Keskond 11 2.8 Lehmast endast tulenevad tegurid 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2

Söötmisõpetus

22

docx

Söötmisõpetus

liitlipiidid Glükolipiidid fosfolipidid Lipiidide omadusi määrab esiteks glütserooliga liitunud rasvhapete süsinikuahela pikkus. Rasvade hüdrolüüs Rasvade hüdrolüüs on universaalne taimedes, bakterites, loomorganismides. Lihtmaolistel loomadel algab rasvade hüdrolüüs kaksteistsõrmiksooles, kuhu liigub kõhunäärme-pankrease ensüüm lipaas. Lipaas lagundab triglütseriidi 2-monoglütseriidiks. Glütserool imendub verre kas lühikese ahelaga rasvhapped C4-C10 imenduvad otse verre ning lagundatakse kiiresti ATP- tootmise eesmärgil, seetõttu mete kõhu peal neid rasvhappeid ei ole. 2-monoglütseriidi ja sapphapped moodustavad veeslahustuvad mitsellid, mis tungivad soole-epiteeli rakkudesse ehk enterotsüütidesse, kus mitsellid lagunevad, mis muudavad need monoglütseriidid veeslahustuvateks. Enterotsüütides triglütseriidid re-sünteesitakse. Re-sünteesitud

Söötmisõpetus

42

docx

Veisekasvatuse vastused

Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved. Kasvukiirus on aeglane. Nende poegimisiga on üle kolme aasta. Võivad poegida veel 18 aastaseltki. Sööda suhtes vähenõudlikud. Sotimaal kogu aeg vabas looduses, seega puudub vajadus lautade järele Aktiveene hele (blonde d` aquitaine) *Pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. Tõuraamatu pidamist alustati alles 1962. aastal. On suurekasvuline tõug- lehmad 850...1200 kg, pullid 1300...1600 kg. Lehmade kasutusaeg on 10...12 aastat, isegi kuni 18 aastat. Selle tõuga sobib ristata ka teisi tõuge. Värvus kollakasvalgest pruunini, silmade ja suu ümber tumedad rõngad. Välimuselt meenutavad limusiini tõugu veiseid, aga lihastiku poolest veel võimsamad. Nii sarvedega kui ka nudid. Poegimine on kerge, samas vasikas on raske, kuid seejuures pikk jua sihvakas. Hea kohanemisvõime igasugustes klimaatilistes tingimustes. Taluvad palavust hästiarenenud higinäärmete tõttu

Veisekasvatus

29

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

Eestis on veiseid 235 000 ja piimalehmi 96 000. 2005. aasta andmete järgi oli Eestis lihalehmi 10 000. 2005.aasta andmete järgi on kõike rohkem lihalehmi Prantsusmaal, 4 029 000. (2009) Piima kg on kõige suurem Taanis 8 438 000 kg, Rootsis 8 248 000 kg, Ungaris 8 150 000 kg, Soomes 8 128 000 kg ja Eestis 7 136 000 kg. 4. Veisekasvatuse areng Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 ­ 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad

Veisekasvatus

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Üldiselt jaguneb sööt vastsete söömaõpetamiseks ja noorkala söötmiseks kasutatavaks puruks ja graanuliteks (pellets). Vastsete sööma õpetamiseks ja väikeste maimude söötmiseks kasutatavat peeneteralist sööta nimeta takse startersöödaks, suuremate kalade söötmiseks kasutatavat sööta kasvusöödaks. 6. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. a. Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR). Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Söödakoefitsient muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,6­0,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad,

Kalakaubandus

74

docx

Lambakasvatuse konspekt

Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 1­2 k

Lambakasvatus

Kommentaarid (0)