Peruu (0)

Lipp ja vapp
Asukoht
Peruu asub Lõuna-
Ameerikas Tsiili ja
Equadori vahel
Tema naaberriikideks
on ka Brasiilia, Boliivia
ja Kolumbia
Seal asuvad Andid ja
üks osa Amazonase
dzunglist
Kliima
Peruu kliima on väga erinev
Seal on 2 aastaaega: külm ja
kuum
Külm aastaaeg kestab 15.
novembrist kuni märtsi lõpuni
Kuum aastaaeg kestab aprillist
novembrini
Rannikutel peaaegu ei sajagi
Mägedes ja dzunglites
vihmahooaegade ajal on väga
kuum
Faktid
Räägitakse põhiliselt
hispaania, ketsua, aimara
keelt
Pindala on 1.285.220 km²
Peruu jaguneb 25
regiooniks
Pealinn on Lima
President on Alan García
Pérez
Iseseisvumispäev on
28.07.1821
Seal elab ligikaudu 28
miljonit inimest
Kultuur
Seal on levinud skulpturism,
keraamika ning arhitektuur
Machu picchu on kuulus linn,
milles on palju Peruu
arhitektuuri
See linn kuulutati aastal 2007
üheks 7-st maailmaimest
Usk on rooma-katoliku
Peruu toit on vürtsikas ning
seal leidub üle 2000 kartuli liigi
Marinera on tuntud tants
Ajalugu
Peruu oli hispaania impeeriumi
võimu all(seal leidus kulda ja
hõbedat)
Iseseisvumine oli 28 .07.1821
Esimeseks presidendiks sai
Manuel Pardo, ta oli edukas
sõjas Hispaania vastu
1879 aastal toimus Boliivia ja
Peruu vaheline sõda, Peruu
kaotas ning pidi loobuma oma
aladest: Tarapacá, Arica,
Tacna.
Inimtegevus
Peamised majandustegevused on
põllumajandus, kalandus, kaevandamine ja
tektstiiltööstus.
Peruu majandus põhineb hõbeda , vase,
tsingi ja tina kaevandamisel.
Kasvatatakse ka roosuhkrut, puuvilla, kohvi
ning nisu. Elatustalupidamise aluseks on
mais ja kartul,mida kasvatatakse peamiselt
mägedes.
Seal rannikuäärne kalapüük(Peruu on
kalade suurtootja).
Peruu osaleb rahvusvahelises lepingus
APECis(Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna
riikide majanduskoostöö), mille eesmärk on
muuta regioone vabakaubanduspiirkonda,
mis hõlmaks Aasia majandused, Ameerikas
ja Okeaanias.
Taimestik
Peruu loodus on väga
mitmekesine, leidub palju
erinevaid taimi,linde ja loomi.
Näiteks ühes Peruu
looduspargis Manu on üle 800
liigi linde, üle 200 liigi imetajaid
ja üle 100 liigi kahepaikseid.
Seal on Andid(6768 m) ja
Amazonase nism., lääne
nõlvadel asuvad harva põõsad
ja kaktused. Idas ja põhjas on
troopilised stepid ning lõuna ja
ida on pool-kõrbes. Andi
nõlvadel idas on ka niisked
igihaljad metsad.
Suurim jõgi - Amazon, suurim
järv - Lake Titicaca
Loomas tik ja linnud
Loomastik & Linnud
Peruus on kümneid tuhandeid erinevaid liike kalu, linde, ahve
Nad jaotuvad 3-me tsooni
On ranniku tsoon, kus Vaikses ookeanis elutsevad paljud krabid, haid ja
muud kalad
Peruu on eriline koht nii külmavee, kui ka-soojavee kaladele
Põhjapoolses rannikus on kuuma ning troopilise kliima veestik, kus
elutsevad: Black Marlin, Sea Bass ja Yellow Fin Tuna
Lõunas on 75% Vaiksest ookeanist mis piiritleb Peruud, palju jahedam, seal
elutsevad: Flounder, Sea Bass ja Chita
Teine tsoon jaoutub mäestike ja mägismaa aladele
Forell on kõige levinum kala läheduses olevates järvedes ja jõgedes, kuid
nede kõrval on palju rohkem loomi: Alpacas (laama), Condors (suured
röövlinnud), tsintsiljad, Laamad ja Vikunja (omamoodi segu alpakast ja
kaamelist)
Antud tsoonis elab kõige rohkem peruu rahvast, kus temperatuur vaheldub
kõige enam suveks ja talveks, selles piirkonnas on keskkond palju rahulikum
kui järgmises tsoonis
Kolmas Peruu loomade tsoon on ilmselt kõige kuulsam maailmas, samuti on
ka suurim kaitseala Peruus. See tsoon on kutsutud lihtsalt dzungel
vööndiks, mis ulatub põhja Peruust kuni Peruu keskosani.
Seal elavad krokodillid, piraajad, püütonid ja ahvid
Sellistel aladel on kõik looduskaitse all, vaheldub kuiv ja niiske aastaaeg
Peruu Pildid