Titicaca Järv Titicaca Järv Titicaca on suur Lõuna-Ameerika järv , mis asub Andide mäestikus Peruu ja Boliivia vahelisel piiril. Titicaca järv on 8372 km² pindalaga Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel. 1862.aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Pilte Titicaca järvest Titicaca Järv Titicaca kaldad ja saared on koduks Aimaraa rahvale. Nad elatuvad põlluharimisest ja kalapüügist , kasutades pilliroost paate . Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime valitseja järgi .Tähendab
docstxt/134791899696.txt
......5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima...........................................................................................................7 5. VAATAMISVÄÄRSUSED..........................................................................................9 5.1 Titicaca järv.................................................................................................................9 5.2 Huacachina................................................................................................................11 5.3 Chiclayo linn..............................................................................................................11 5.4 Amazonase piirkond...............................................................................................
Peru Location in western South America bordered with Ecuador, Colombia, Bolivia, Brazil and Chile mountainous country General facts Republic of Peru President Alan Garcia 30 million people Capital - Lima 25 regions Spanish Climate Equatorial climate Four seasons Warm weather and much rain 24°C Lima tourist attracions Main Square Museums Cathedrals Tourist attracions Machu Picchu Titicaca Nazca lines Machu Picchu "The Lost City of the Incas" 2,430 metres above sea level Was built around 1450 The Inca Trail to Machu Picchu Traditions, festivals, interesting events Amerindian and Spanish traditions Carnivals Easter Week Interesting facts 19th largest country in the world National sport is football Tomato and potato is from Peru Over 50% is covered with rainforests and jungle References http://www.go2peru
TITICACA Diana Matejuk ANDMED Koordinaadid - 15° 50 S, 69° 20 W Asub Peruu ja Boliivia piiril Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 1011 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve madala hapnikusisaldusega omandanud väga kortsulise naha. Järve Peruu-poolses osas asuvad tehislikud ujuvsaared Urose saared. Neid on umbes 42 ja need on tehtud totora- pilliroost, mis kasvab järve madalikel LEGEND ID ac a põ h ja s le b avad Inkade püha jär ve Titic a ja...
alles 1911. CUSCO kunagine inkade riigi pealinn ning kogu Lõuna-Ameerika vanim pidevalt asustatud linn. NAZCA mõistatuslikud maapinnajoonistused, mis koosnevad tuhandeist kujundeist ja paiknevad 5000 km² suurusel kõrbealal. AREQUIPA lumemütsides vulkaanidest ümbritsetud ,,valge linn", mille koloniaalstiilis vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. MANU UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv rahvuspark Amazonase madaliku vihmametsas. TITICACA 3820 m kõrgusel asuv järv Peruu ja Boliivia piirijärv huvitavate saartega. BALLESTAS saarestik, kus hoolimata ekvaatori lähedusest elutsevad merilõvid ja pingviinid. Machu Picchu Machu Picchu [m'atsu p'iktsu] (ketsua keeles Machu Pikchu [mtu pixtu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil.
*Statistilised andmed: Inkadel ei olnud kindlalt teadaolevatel andmetel märgilist kirjasüsteemi. Põhiliselt statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati nn sõlmkirja ehk quipu’t. Sõlmkirjas andsid informatsiooni edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse tehtud sõlmede arv, kuju, suurus ja järjekord. See oli omaette tehnika, mida valdasid spetsialistid, kes õppisid seda lapsest peale. *Tiwanaku. U 15 km Titicaca järve lõunakaldast. Tseremoniaalne keskus: massiivsed templiplatvormid, monoliitsed kunstiteosed, ümbritses suur veega täidetud vallikraav. Peened kivitunnelid, kanalite ja torude süsteem. Loojajumal Viracocha. Linna maksimumsuurus 100-600pKr. 30-40 tuhat elanikku. *Päikesejumal Inti, Inka kuningasoo jumalik esivanem.
Näiteks ühes Peruu looduspargis Manu on üle 800 liigi linde, üle 200 liigi imetajaid ja üle 100 liigi kahepaikseid. Seal on Andid(6768 m) ja Amazonase nism., lääne nõlvadel asuvad harva põõsad ja kaktused. Idas ja põhjas on troopilised stepid ning lõuna ja ida on pool-kõrbes. Andi nõlvadel idas on ka niisked igihaljad metsad. Suurim jõgi - Amazon, suurim järv - Lake Titicaca Loomas tik ja linnud Loomastik & Linnud Peruus on kümneid tuhandeid erinevaid liike kalu, linde, ahve Nad jaotuvad 3-me tsooni On ranniku tsoon, kus Vaikses ookeanis elutsevad paljud krabid, haid ja muud kalad Peruu on eriline koht nii külmavee, kui ka-soojavee kaladele Põhjapoolses rannikus on kuuma ning troopilise kliima veestik, kus elutsevad: Black Marlin, Sea Bass ja Yellow Fin Tuna Lõunas on 75% Vaiksest ookeanist mis piiritleb Peruud, palju jahedam, seal
Äikese ja lume jumal Kunu vihastanud jungi rahva pealikute peale sellepärast, et nad lubasid oma rahval põletada metsi. Kunu otsustas neid karistada. Must tahm kattis mäed ja jumal Kunu lõikas ära tee jungi rahvale pealinna püha Titicaca järve ääres. Näljased ja janused inimesed, jäänud ilma oma pealikutest, olid sunnitud rändama mööda maad. Siis nad avastasid juhuslikult kokapõõsa imelised omadused - oli vaja vaid närida selle põõsa lehti, kui taastus jõud, kadus väsimus. Lõpuks inimesed ületasid mäed ja jõudsid oma linna tagasi." Niisugune on vana indiaanlaste legend. Coquero - kokalehtede närija- segab kokapõõsalehed lubja või taimetuhaga, vormib segust suutäie ja närib seda
temperatuur põhjaosas 17-25, lõunaosas 15-21 C°). Sierra, Peruu mägise siseosa, moodustavad Andide ahelikud, orud, ja ahelikevahelised kõrglavad. Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked seismilised tegevvulkaanidega (Misti, 5821 m) Lääne-Kordiljeerid, kus asub Peruu kõrgeim tipp Huascaran (6768 m). Neist idas asuvad Kesk- ja Ida-Kordiljeerid. Lõunaosas moodustavad liitunud kõrglavamaad sisemaise kiltmaa Puna. Selle serval, Boliivia piiril, paikneb Titicaca järv. Sierras on troopiline kõrgmäestikukliima ( temperatuur põhjaosas 12-16 ja lõunaosas 5-9 C°, sademeid 700-1000 mm/a). Kõrglavamaade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets (sademeid kuni 3000 mm). Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast ja jaguneb niiske ekvatoriaalse kliimaga (24-27 C°) ja paljude jõgedega Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks (Montana), mida katab selva. Peruu
Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest, peamiselt Peruu ja Boliivia vahel asuva kõrgmäestikujärve Titicaca ümbrusest. Arvatakse et kartul avastati 9 sajandil. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskpaiku. Päris hoogsalt hakkas kartul siin levima alles sadakond aastat pärast siiajõudmist. Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk
tolteegi kultuur. Pallimängija. Selliste kivist ketaste abil tähistati pallimänguväljaku piire. u. 600-900. Copan, maaja kultuur. Andide kõrgkultuurid Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid seal järjest esile rahvad, kes rajasid rajasid arenenud ühiskonna ja võimsad riigid. Teise aastatuhande alguses nihkus raskuspunkt rohkem Andide kõrgmäestikku - Titicaca järve ümbrusse. Ahv. Nazca Ämblik. Nazca Nazca väiksemat sorti kõrbejoonis. kõrbejoonis kõrbejoonis lähivaates. Ühed vanimad Lõuna-Ameerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi
Suurimad maardlad asuvad Pärsia lahe rannikul ja lahe põhjas. Kus asub kõige suurem liustik? Liustike nimetatakse ka gletseriteks. Need liiguvad mägedes nagu jõed, ainult aeglasemalt. Selle jäämassi suurus ja liikumise kiirus sõltuvad kliimast ja pinnamoest. Kõige suurem liustik on Lamberti liustik Antarktises ja see on 700 kilomeetrit pikk. Milline järv asub kõige kõrgemal? Tavaliselt on kõrgel asuvad järved väikesed. Kuid see ei kehti Lõuna-Ameerika suurima järve kohta. Titicaca järv laiub Peruu ja Boliivia piiril Kesk-Andides 3800 meetri kõrgusel. Selle kõige sügavam koht on 280 meetrit. Järve veetemperatuur on nullilähedane. Kus asub maailma kõrgeim juga? Maailma kõrgeil juga asub Lõuna-Ameerikas Venezuelas Caroni lisajõel Chrunil. See on 979 meetrit kõrge. Sinna on väga raske pääseda. Selle joa avastas USA lendur James Angel 1933. aastal. Tema auks kannabki see juga Angeli joa nime. Milline jõgi on kõige veerikkam?
kulukaks. Väikeste kogukondade, farmide ja turgude vahel on endiselt kasutuses kariloomade jaoks tehtud teed. Palju kasutatakse hobuseid, eesleid, Colombias ka härgi ja Peruus ja Boliivias on ka laama tähtis veoloom. Enamus raudteesid on ehitatud kaevandusproduktide ekspordiks või on vähe arendatud. Tšiili ja Argentiina vahel on 2 rahvusvahelist raudteed, Boliivia pealinn La Paz on ühendatud Buenos Airese, Tšiili ja Titicaca järve kaudu Peruuga. Peruus on 2 olulist siseraudteed, Ecuadoris läheb põhiline raudtee Quitost Guayaquili ja Colombias ühendab peamine liin Bogotat Kariibi mere rannikuga. Teed sobivad paremini Andide põllumajanduslikele regioonidele, sest väikesed ja teineteisest eraldatud keskused teevad raudtee ehitamise ja toimimise liiga kalliks. Alates teisest maailmasõjast on kõik riigid 14
väikeseid küttide-korilaste külasid umbes aastal 6000 eKr. Nomaadide hõimud käisid loomade migratsiooni jälgedes, vahetades mägised talved pehmema ranniku vastu välja. Aasta 2900 eKr paiku hakkasid nad istutama nt. maniokki, maisi, Tsiili hanemaltsa, liima aeduba ning puuvilla, seega pannes alguse Peruu pikaajalisele põllumajanduslikule traditsioonile. Teadlased usuvad, et kartulit, Peruu peamist toiduainet, kasvatati esmakordselt umbes 8000 aastat tagasi farmerite poolt, kes elasid Titicaca järve lähedal. Kalastamine, põlluharimine ning kaubandus moodustas majandusliku aluse keraamikaeelsel perioodil (2700-1800 eKr). Puuvilla kasutati kalavõrkude punumiseks ning rituaalsete esemete tegemiseks. Väikeseid koguseid obsidiaani (klaasjas vulkaaniline kivim, mida kasutati kivitööriistade tegemisel ning mis tekib looduslikult üle 4000 m (13 000 jalga) kõrgustel aladel) on leitud rannikult, mis viitab kauba aktiivsele vahetamisele ranniku ja mägismaa kogukondade vahel
(mägismaa), mis hõlmab umbes 30% riigist. Sierra taga, kus Andide nõlvad laskuvad Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist. Sierrast algavad ja Vaikses ookeanis lõppevad jõed on lühikesed, kuid tähtsad, sest varustavad veega kõige tihedamini rahvastatud ja tööstuslikult arenenud piirkonda. Suuremad ja isegi laevatatavad jõed Maranon ja Ucayali suubuvad Amazonasesse. Peruu lõunaosas, piiril Boliiviaga, asub imeilus Titicaca järv, kuhu suubuvad mõned olulised jõed, nagu Coata ja Huenque. Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketsua keel. Peale ketsuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador, Columbia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. Riik piirneb 2000 km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline
Indoneesia (86,7). 5 2 KARTUL Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. 2.1 Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. Arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kultiveeritud Tšiili lõunaosas juba 14 000[1] ja Titicaca järve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat[2]. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale ja mujale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. 2.2 Kasvatamine Tänapäeval kasvatatakse kartulit laialdaselt üle maailma (välja arvatud kõrbe, arktiline kliimavöönd ja kõrgmäestikud). Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige
Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac. Tahuantinsuyu (Nelja Ilmakaare riik) oli jaotatud neljaks suurprovintsiks (suyu), mille piiride lõikepunktis paiknes pealinn Cuzco: Chinchaysuyu (Peruu loodeosa kuni Ecuadorini), Antisuyu (kirdeosa, põhiliselt Andide idanõlv ja vihmametsade madalmaa), Collasuyu (kagupoolne kõrgmaa, Titicaca järv, Boliivia, Argentina loodeosa ja Tsiili põhjaosa) ning Cuntisuyu (Peruu lõuna- ja lääneosa kuni Vaikse ookeani rannikuni). Suurprovintsid koosnesid omakorda väiksematest piirkondadest. Riigisüsteem ja ühiskondlik korraldus Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. Usuti, et ta on Intilt saanud
puugraveeringuid. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 4.ANDIDE KÕRGKULTUURID: Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid seal järjest esile rahvad, kes rajasid arenenud ühiskonna ja võimsad riigid. Teise aastatuhande alguses nihkus raskuspunkt rohkem Andide kõrgmäestikku - Titicaca järve ümbrusse. Ühed vanimad Lõuna-Ameerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suure-joonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi. Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst
värviline. Samuti oli neil levinud nagu olmeekidelgi nefriidi töötlemine. Kunstirikas oli tolteekide pealinn Tula , kus tempelpüramiidi ees seisis suur karüatiid inimene liblikas. Skulptuur kaldus neil tugevasti fantastilisusse ja tinglikusse. Templi katust kandsid tolteegi sõjamehi kujutavad sambad. Ehituse baasi ümbritses hiilivatest leopardidest ja südant nokkivatest kotkastest friis. Tiahuanaco kultuuri tähtsamaks mälestiseks on laiaulatuslikud varemed Titicaca järve lähedal. Siin on säilinud 3m kõrgune monoliitne ´´Päikesevärav´´ , mille pind on kaetud antropomorfsete lindude profiilikujutisega, keskel seisab otsevaates olend, käes maopealine sau. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed.Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. steel VanaAmeerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli kõigi alamate elu. Usundis
Seal eristub kaks piirkonda. Esiteks kitsas rannikuvöönd (Peruu), kus sai tsivilisatsioon alguse. Sellele alale on iseloomulik väga väike sademete hulk. Jõed kannavad rannikule vett, mis võimaldab põlluharimist, mis põhines irrigatsioonisüsteemidel. Perioodiliselt toimuvad sellel alal hoovuste muudatustest põhjustatud kliimamuutused (nn El Nino), mis tõenäoliselt põhjustasid kriise ja ka riikide langust. Teiseks Andide platood (nt Titicaca järve piirkond ja teised sarnased alad), kus oli samuti oluline niisutuspõllundus. Rannikualal oli 3 aastatuhandel kindlasti juba põlluharimine. Oluline oli ka kalastus, isegi on arvatud, et tsivilisatsioon võis esile kerkida eelkõige kalastuspõhiselt. Kultuure on selles piirkonnas olnud palju. Esimene keskus on Caral (umbes 2700 eKr). See oli rituaalkeskus, kus elas tõenäoliselt paar tuhat inimest
Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega Asteekide kalender kaunistatud kolp Andide kõrgkultuurid Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid seal järjest esile rahvad, kes rajasid rajasid arenenud ühiskonna ja võimsad riigid. Teise aastatuhande alguses nihkus raskuspunkt rohkem Andide kõrgmäestikku Titicaca järve ümbrusse. Tallinn 6 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Ühed vanimad LõunaAmeerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi.
Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega Asteekide kalender kaunistatud kolp Andide kõrgkultuurid Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid seal järjest esile rahvad, kes rajasid rajasid arenenud ühiskonna ja võimsad riigid. Teise aastatuhande alguses nihkus raskuspunkt rohkem Andide kõrgmäestikku Titicaca järve ümbrusse. Juuru 6 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Ühed vanimad LõunaAmeerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi.
Tähtsaim on muidugi pikkuselt Lõuna-Ameerika kolmas jõgi Orinoco. Orinoco jõgi on tuntud oma massiivse, 37-harulise delta poolest. See delta on maailma suurim ja kannab nime Amacuro. Orinoco jõgi on Lõuna-Ameerikas pikkuselt kolmas jõgi. Riigis asub maailma kõrgeim juga Angeli juga (979 m). (1) 7 Riigi suurim järv on Maracaibo järv. See on üks Lõuna-Ameerika suurimatest järvedest. Järve pindala on vaid veidi väiksem Titicaca järve pindalast. Maracaibo järv on eriline, sest tema peal kõrgub enam kui 4000 puurtorni ning pidevalt võetakse kasutusele uusi nafta leiukohti. (5) Maracaibo järve ümbrus ning Orinoco delta peidavad maapõues hiigelsuuri naftavarusid. Riik on väga rikas ka maagaasi-, rauamaagi-, teemantide- ning boksiidivarude poolest. Oluline osa Venezuela ekspordiartiklitest kuulub naftale ja selle saadustele. Tööstuses on arenenumaks suunaks rasketööstus (raua- ja
13 Google.com 11 Wari kultuur võttis üle mitmeid asju teistest kultuuridest, näiteks Nascast ja Tiwanakust. Tiwanaku kultuurist omaks võetud ja kõikjal Andide äärses levitatud kujutiste seast on kõige kuulsam nõndanimetatud Sauakandja- lõriseva kaslase näoga inimene. Teda on kujutatud Wari kultuuris erinevatel savinõudel. TIWANAKU KULTUUR 100-900 a pKr Tiwanaku kultuur sai alguse jõeäärsest linnakust Titicaca järve lähedalt. Tiwanaku tsivilsatsioon kehastas ja sümboliseeris Andide-äärse elu kahte võtmeelementi: kivi ja vett. Sealsed elanikud pöörasid tähelepanu suuresti veega seotud asjadele. Nad ehitasid vee kanaleid, et nähtavasti kontrollida vee rituaalset ja tegelikku voolu. Linna keskmeks oli veega täidetud vallikraav, mida ümbritsesid templid. Tiwanaku monumentaalkunstis domineerib nõndanimetatud Päikesevärav, monoliidne andesiidist
vähemal määral mõjustas kõiki järgnevaid Peruu piirkonna tsivilisatsioone. Chavin on arvatavasti üldse esimene Peruu piirkonna kõrgkultuur, või vähemalt puuduvad praegusel hetkel andmed, mis seda ümber lükkaksid. Ekspansioonieelsel perioodil allusid inkad Colla valitsejaile või vähemalt sõltusid neist tugevalt. Nad võisid kuuluda nende hõimude hulka, kes hävitasid Tiahuanaco kultuuri. Samas ei ole nad keeleliselt seal (Titicaca järve ümbruses) elanud (ja ka praegu elavate) aimaraade lähedased sugulased. Hiljem, ekspansiooniperioodil (1400...1533), võtsid nad üle palju kultuurielemente vallutatud aladelt, Colla, aga eriti Chimu riigilt. Isegi oma keele (ketua) võtsid inkad üle teiselt hõimult. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et inkad olid oma vallutuste algul madalamal arengutasemel, kui nende poolt vallutatud piirkonnad (Colla, Chimu). Oma maailmanägemuse (religiooni) poolest sarnanevad nad Tiahuancole, st
Levis Põhja kesk ja Lõuna Peruus kultus mille austamis objektiks oli üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast. Esimene oli jaaguar , kellel oli inimese kuju, teist nimetati kepijumalaks-suur inimkehaga kaslane kellel on nelinurkne pea. Mochica kultuur - 1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud. Tiahuanaco Tiahuanaco linna varemed asuvad Titicaca järve ida poolsel kaldal ,praeguses Boliivias. Enamikud sealsetest ehitistest on kultuslikud.Tiahuanaco jumalat kujutas peamiselt kivist raiutud vravat ehtiv seisev figuur.Ilmselt kujutas see jumal Viracochat, kes oli inkade müütides jumal-looja. Chimu- Chimu kuningriik oli Põhja-Peruu rannikul aastasil 1200-1460 .Selle vallutasid inkas.Riigi suuurim ja tähtsaim jumalus oli Kuu. Oluliseks peeti ka Merd.Selleks ajaks lõppes senilevinud kaslaskultus.
LõunaAmeerika Liisi Marks Anabell Kinkar Marian Kübar Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania
Ragnarõk maailma lõpu lahing, jumalate hämarus, jumalad ja koletised tapavad teineteist, tulemaailmas tulehiid Üks inimpaar säilib maailmatulekahjus, sünnib uus roheline maailm, Baldr ja muud valitsevad uut maailma, ja pääsenud inimpaarist sünnivad uued inimesed. XII LOENG 23.04.12 Peruu inkade riik (Materjal ÕIS-is) Inka Ketsuakeelne sõna (Sapa Inka - Ainus) 1438-1532 valitsesid inkad. Inkadeks nimetas ennast ketsuakeelt rääkiv aristokraatia kiht Titicaca- kuni 2 km sügavune järv, asub Peruu ja Boliivia piiri peal 10. saj lõpul rändasid ketsua-indiaani hõmud, titicaca järvest põhja poole, 13. saj jõudsid Cuzco (maailma naba) lähedale. Ketsua hõimupealikud nimetasid ennast inkadeks (õilis, suursugune) Aimaarid Tsankad Patchacutek Yupanqui Maailma ühendaja, mõjutas teiste linnriikide pealikke ja ülemus 1438 a. saavutas PY otsustava võidu ja sai oma võimu alla Ketsuad, siis Peruu ja veel suuremaid piirkondi.
(omas mahlas), - veini. 26. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kartulit peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tiilis ja Peruus. Palju metsikuid kartulivorme, mida Tsiilis söödi juba 13 000 aastat tagasi, esineb ka Mehhikos ja Kesk-Ameerikas (ei saa lugeda kultuurkartuli esivanemateks). Kartuli kultuuristamine ulatub üle 7000 aasta tagusesse aega (Boliivias ja Peruus Titicaca järve piirkonnas). Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli: - pika kasvuajaga, - varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades: - dekoratiiv- ja - ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul 17. sajandi algul Tiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse
Inimasustus mägedes on hõre. Mägirahvastel tuleb elatist hankida väga äärmuslikes tingimustes. Sellistes oludes on maaharimine raske ja liiklus takistatud. Põlluharimine on võimalik kuni 2 kilomeetri kõrgusel. Inimeste elatusallikateks on põhiliselt karjakasvatus, maavarade kaevandamine ja väikepõllundus. Peruus elab Andides veerand Peruu elanikkonnast. Põliselanikud kannavad rahvariideid. Seal kasvatatakse tubakat, maisi, kohvi ja puuvilla. Riigi lõunaosas Titicaca järve ääres elavad rahvad püüavad kala, kasvatavad kartulit ja karjatavad laamasid. Karjakasvatus on levinud 2-4 kilomeetri kõrgusel. Põliselanikud püüavad teenida ka turismiga ja käsitöötoodete müügiga. 2. Aafrika, Austraalia ja Antarktise reljeef. PILET 13 1. Maailmameri: selle elustik, kasutamine inimtegevuses, keskkonnaprobleemid. MAAILMAMERE PÕHI : · Mandrilava ehk self on mere või ookeaniveega üleujutatud mandriääreala. Kuni 200 m.
maailma suurima vooluhulgaga jõgi Amazonas (220 000 m³/s) maailma kõrgeim juga Angel Venezuelas (1054m) maailma kõrgeim tegevvulkaan Llullaillacao (6739m) maailma suurim veetaim amazonase viktooria (lehe diameeter 1,22 m) maailma pikim mäeahelik Andid (u. 7000 km) maailma kõige kuivem koht, Atacama kõrbes maailma suurim vihmamets, Amazonase madalikul maailma kõrgeim pealinn La Paz, Boliivias (3660 m merepinnast) maailma kõrgeim laevatatav järv Titicaca (3811 m merepinnast) maailma lõunapoolseim alaliselt asustatud asula Puerto Toro, Tsiilis maailma suurim soolak Uyuni (10 582 km²) Väike loetelu Lõuna-Ameerika vaatamisväärsustest: Manaus Brasiilias. Mugavaim juurdepääs Amazonase jõele ja vihmametsale, võimalus sõita paadiga Amazonase jõel, püüda piraajasid, jalutada vihmametsas ja külastada indiaani hõime. Galapagose saared Ekuadoris. Unikaalse loodusega saarestik, kus võib näha paljude
annaabi.ee 
