Referaat Peruust (0)

Peruu
Sisukord:

• Asend
  
• Rahvastik
  
• Linnad
  
• Majandus
  
• Põllumajandus
  
• Kasutatud kirjandus
  

Asend
Peruu on Lõuna-Ameerika lääneosas asuv riik, mis iseseisvus Hispaania ülemvõimu alt 1821 .aastal. Maa nimi tähendab guaranii indiaanlaste keeles “jõgi, vesi”. Peruu Vabariik on unikaalne mitmeparteiline vabariik, kus on üksainus koda, mida nimetatakse Kongressiks. President on ühtlasi nii riigipea kui ka valitsusjuht.
Peruu territoorium jaguneb kolmeks piirkonnaks. Kõigepealt kitsas, kuni 160 kilomeetrit lai, Vaikse ookeani hoovuste tõttu äärmiselt kuiv rannariba Costa. Selle taga kerkib neli vägevate Andide ahelikku. Orud ja kiltmaad nende vahel moodustavad Sierra (mägismaa), mis hõlmab umbes 30% riigist. Sierra taga, kus Andide nõlvad laskuvad Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist.
Sierrast algavad ja Vaikses ookeanis lõppevad jõed on lühikesed, kuid tähtsad, sest varustavad veega kõige tihedamini rahvastatud ja tööstuslikult arenenud piirkonda. Suuremad ja isegi laevatatavad jõed Maranon ja Ucayali suubuvad Amazonasesse. Peruu lõunaosas, piiril Boliiviaga, asub imeilus Titicaca järv, kuhu suubuvad mõned olulised jõed, nagu Coata ja Huenque.
Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketšua keel. Peale ketšuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador , Columbia , Brasiilia, Boliivia ja Tšiili.
Riik piirneb 2000 km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku (Ranniku-, Lääne-, Ida-Kordiljeeride ) vahel on sügavad orud, maa lõunaosas Lääne- ning Ida-Kordiljeeride vahel 3000-4000 m
kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran (6769 m). Maa põhja- ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad .
Rahvastik
Peruu pealinnaks on Lima, kus on 5 706 100 elanikku, terves Peruus aga elab
26 624 000 inimest. Sealseks rahvastiku tiheduseks on 20,7 inimest/ km².
Peruus elab mitmesugust rahvast 45% kogu Peruu rahvast on indiaanlased , 37% on mestiitse, 15% on valgeid ning 3% on mud rahvast.
Peruus elavast rahvast 92,4% inimesi on katoliku usku, 3% on protestante ja 4,6% inimesi on muud usku. Seal elava rahvastiku keskmiseks elueaks on 68 aastat.
RAHVASTIKU TIHEDUS VÕRRELDES NAABERRIIKIDEGA
Inimesi/ km² inimesi pealinnas inimesi kokku
Peruu 20,7 5 706 100 26 624 000
Ecuador 48,4 1 404 400 13 710 234
Columbia 34,4 6 004 800 39 309 000
Brasiilia 22 1 822 000 190 011 000
Boliivia 7,8 145 000 8 586 443
Tšiili 20,7 5 076 800 15 665 216
Peruu lõunaosa asub troopilises kliimavöötmes, kus valitsevad poolkõrbed ja kõrbed ning seega on Lõuna-Peruu hõredalt asustatud. Peruu keskosa on mänine ning seetõttu on ka sealsed alad suhteliselt hõredalt asustatud.
Peruus esineb ka ekvatoriaalset kliimat, mis ei ole inimestele eriti tervislik, sealne pidev lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on ka igasuguseid parasite ja haigusetekitajaid.
Ekvatoriaalse kliima vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse. Tavalist kasvu inimesed on vihmametsa elama asunud üpris hiljuti, kuid sellegi poolest elab vihmametsades vähe inimesi. Vihmametsades elavad inimesed on rajanud oma külad jõgede või rannikude äärde, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada.
Linnad pindala rahvaarv Asukoht
Arequipa 63 km² 860 000 Misti vulkaani jalamil
Iquitos - 400 000 Amazonase jõe ääres
Lima 804.3 km² 7 819 000 Peruu lääneosas
Tacna - - Peruu lõunaosas
Peruu majandus
Maavaradest leidub vase-. Plii-, tsingi-, molübdeeni- ja rauamaaki, samuti hõbedat, kulda, naftat ning fosfriiti. Tööstusharudest on olulisemad värviliste metallida ning rauamaagi tootmine, keemia-ning masinatööstus, samuti ka kalatööstus.
Peruu on suurimaid põllumajandussaaduste eksportijaid Ladina-Ameerikas. Kõige tähtsamad ekspordiartiklid on kohviuba , suhkur, puuvill ja kakaouba. Oluline on ka kokalehtede illegaalne eksport. Troopilistest vihmametsadest saadakse väärtuslikku puitu. Andide karjamaadel on levinud alpaca -, laama- ning vaisekasvatus. Kalapüügi maht on aastati erinev, kuid tähendab riigile olulist sissetulekuallikat.
Peruu majandust iseloomustab selle riigi varieeruv pinnamood. Mägialad on rikkad oma loodusressursside poolest ning Vaikne Ookean pakub suurepäraseid kalastamisvoimalusi. Samas on liigne soltumine loodusressurssidest viinud Peruu majanduse ebastabiilsesse olukorda. Infrastruktuuri kehv seis peletab välisinvestoreid. Pollumajandussektor toob riigile sisse umbes 8% kogu aastatulust. 1996. aastani oli Peruu maailma suurim kokapoosa kasvataja. Praegugi on Kolumbiasse transporditava kokalehtede noudlus maailmas ülisuur. Rahaühikuna on Peruus käibel nuevo sol (PEN).
Põllumajandus
Põllumajanduse tekkekoldeid on Ameerikas kaks: Mesoameerika ja Peruu kolle. Põllumajandus tekkis neis mõlemas küllaltki üheaegselt.
Lõunakolde (Peruu) esimesteks kultuurtaimedeks olid kõrvitsad, pipar , hiljem lisandusid kartul, kinoa , uba ja lõpuks ka mais. Põhjakoldes kasvatati maisi ka varem , kuid seal puudus pikka aega kartul (kartuli eelane, metsik kartul, kasvab ainult Peruu piirkonna Andides). Hiljem lisandus kultuurtaimi veel: tubakas, koka, tomat jpm. Samas jäi põllumajanduse kõrval veel väga tähtsale kohale küttimine ja kalapüük (Peruu rannikukultuurid).
Koduloomi tundsid juba esimesed ameeriklased - koer tuli tõenäoliselt Ameerikasse koos nendega. Samas ei saa koera pidada traditsiooniliseks koduloomaks, pigem võiks inimese ja koera (hundi, ðaakali) suhet pidada sübioosiks, täpsemalt koera(karja) ja inimese(karja) sümbioosiks.
Hiljem kodustati Peruu koldes laama, alpaka , merisiga ja Mesoameerikas kalkun. Laama oli veo-, liha- ja villaloom, alpaka liha- ja villaloom, merisiga lihaloom ja kalkun lihaloom. Siiski ei tekkinud Ameerikas kultuure, kes oleks spetsialiseerund karjakasvatusele, erinevalt Euraasiast ja Aafrikast. Põhjuseks võib pidada põllumajandus ja karjaksvatuspiirkondade kattumist (Peruu, Boliivia ja Ecuadori Andid ), mis viib selleni, et peale jääb taimekasvatus , kui suurema kasuteguriga toiduallikas antud piirkonnas, loomakasvatus jääb lihtsalt kõrvalharuks (valgurikka produkti tootmiseks). Euraasias ja Aafrikas eksisteerisid piirkonnad, kus karjakasvatus ja taimekasvatuspiirkonnad ei kattunud (stepid, savannid , poolkõrbed) ja loomakasvatus oli seal suurema kasuteguriga, kui taimekasvatus (eeldusel loomulikult, et ei tunta või ei ole võimalik melioratsioon) ning seal tekkisid karjakasvatuskultuurid.
Lihtne melioratsoon tekkis Ameerikas tõenäoliselt koos põllumajandusega (või isegi enne seda - algelist melioratsiooni tundsid juba paljud lõikuskultuurid). Peruu koldes on leitud algelise melioratsiooni märke kõrbelist rannikut läbivates jõeorgudes. Melioratsiooniehitiste tipp-periood oli siiski Peruus ja Mesoameerikas kõrgkultuuride õitsengu ajal, sest suured melioratsooniehitised (kanalid, tammid , veejuhtmaed jne.) nõudsid ehitamiseks palju tööjõudu, tsentraliseeritud juhtimist ja tööjõumahukat pidevat hooldamist.
Kuna Peruu on suhteliselt mägine ala siis kõige soodsamad põlluharimise võimalused on Peruu põhja osas ning Peruu idapoolsel alal. Peruu hõlmab kahte kliimavöödet, milleks on läisekvatoriaalne- ja troopiline kliimavööde.
Kuna lähisekvatoriaalele kliimale on iseloomulik kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi on see kliimavööde igati sobilik tegelemiseks paljude põllukultuuride kasvatamiseks. Troopikavööde, mis paikneb Peruu lõuna osas on kõrgete õhutemperatuuridega ja peamiselt niiskete sademetega. Aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala ning päike on aasta läbi kõrgel ja sellepärast on päikesekiirguse hulk ka suur. Troopilise kliimavöötme õhutemperatuur on suvel peamiselt +30°...+40 °C, talvel aga madalamad, kuna seal valitsevad kõrbed ja poolkõrbed ei toimu seal ka põlluharimist.
Põliselanikud, kes elavad vihmametsades tegelevad peamiselt alepõllundusega. Nad kasvatavad omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit ja teisi kultuure. Sealne soe kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike.
Kasutatud kirjandus:

• Maailma äri ja kultuuri käsiraamat / Tea kirjastus, Tallinn 2002 / lk159-161
  
• Maailma riigid / kirjastus Topp graf 2001 / lk 247-251
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Amazonase_piirkond
  
• http://www.physic.ut.ee/~andi/inka.html
  
• Ene kaardid / Tallinn kirjastus „Valgus” 1989 / lk 88 ja 95
  
• Ene 1 / Tallinn kirjastus „Valgus” 1989 / lk 172