Uue aja seitse maailmaimet (0)

Uue aja seitse maailmaimet.

7 juuli 2007 õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused.
Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli šveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma.
Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus , maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos , Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum , Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis.

Hiina müür.

Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni , eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest.
Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada.
Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat.
Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).

Inkade iidne linn Machu Pichu Peruus

Machu Picchu on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil. Machu Picchu asub 2430 meetri kõrgusel troopiliste mägimetsade keskel Urubamba oru kohal.  Machu Picchu nimetus tuleneb ketšua keelest, mis tähendab 'vana mägi' või 'vana tipp'. Arvatakse, et tegemist on kunagise kuningliku inkade linnaga ja ümberkaudsetest istandustest kogutavate kokade keskusega. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet ning alates 1983. aastast kuulub kultuuri- ja loodusmälestis UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid .Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada.
Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist.

Maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos

Yucatani poolsaarel Piste lähedal asuv maiade linn, mis asutati 514. aastal preester Lakin Chani ehk Itzamna poolt, kelle järgi linnaelanikke itsadeks kutsuma hakati. Chichen Itza tähendab maiade keeles: “ Itsa hõimu kaevusuu”. Uskumuste järgi visati inimesi ohverduseks sügavasse kaevu ja kes ellu jäi, pidi olema prohvet.
Maiad asustasid linna 9. sajandini ja jätsid selle siis näljahäda tõttu maha. 10. sajandil asustasid linna tolteegid , kelle kultuur segunes maiade omaga. Tolteegid arendasid ka inimohverdamise kõrgtasemele. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid.
Maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised matemaatikas, astroloogias ja geograafias, kuid see on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Ratast maiad ei tundnud .
Linna süda on taevatrepina kõrguv Kukulcani püramiid (25 m), mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on nagu kalender, sellel on eriline astronoomiline ülesehitus, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist. Püramiidi sisse pärast ühe ameeriklanna surnukskukkumist enam ei lasta.
Teisteks ehitisteks linnas on Tuhande samba saal, Jaaguari tempel, Ohvriallikas, Sõdalaste tempel, palliplatsid jne.

Kristuse kuju Brasiilias

Rio de Janeiros Corcovado mäetipus asub väljasirutatud kätega Jeesus Kristuse kuju, mis on üks tuntumaid ja enim külastatud monumente/skulptuure maailmas. Raudbetoonist ja voolukivist valmistatud kuju on koos alusega 39,6 m pikk (ilma aluseta 30,1 m) ja 30 meetrit lai. Tema kaaluks on 635 tonni, Corcovado mäe kõrguseks 700 meetrit.
Kristluse ja Rio de Janeiro sümboliks kujunenud skulptuuri kujundas brasiillane Heitor da Silva Cosa ja selle teostas prantuse skulptor Paul Landowski. Skulptuuri püstitamiseks kulus viis aastat (1926- 1931 ) ja seda rahastati peamiselt annetustest. Ametlikult pühitseti Jeesuse kuju 12. oktoobril 1931.
Üle linna kõrguvat valgustatud kuju võib näha ka pimedas . Mäetippu sõidab rong .

Rooma kolosseum

Rooma kesklinnas asuv Colosseum pühitseti sisse 80. aastal sada päeva kestnud pidustustega. Kuni 405. aastani toimusid seal gladiaatorite võistlused, hiljem olid populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati ca 526. aastani.
Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse (270 000) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 000) järel, kuid suurim neist, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Circus Maximuses toimus kaarikute, Konstantinoopoli hipodroomil hobuste võidusõit.
Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline, mõõtudega 188x156 meetrit. Areeni mõõtmed olid 86x54 meetrit.
Neljakorruselise hoone kõrgus oli 48,5 meetrit. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed, mida sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid.
Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised , mille paikaladumisel ei kasutatud mörti. Kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist.

Petra kaljulinn Jordaanias

Tänapäeva Jordaanias asuva Petra kaljulinna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased . Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Šveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. 1985. aastast kuulub Petra ajalooline linn oma amfiteatri , sammastike ja ehitistega UNESCO kaitse alla.
Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument , kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad.
Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranžiks.

Taj Mahal Indias

Taj Mahal on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogul Džahan lasi ehitada oma kolmanda abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Ehitist peetakse üheks maailma kõige ilusamaks ehitiseks ja igavese armastuse sümboliks.
Naist tuntakse Mumtaz Mahal`i nime all, mis tähendab pärsia keeles “ palee valgus”. Naine suri 1630. aastal neljateistkümnenda lapse sünnitamisel.
Taj Mahali ehitus algas 1632. ja lõppes 1653. aastal. Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa (Ustad Ahmad) Lahore `ist.
Nime Taj Mahal algupära pole selge. Džahani valitsemise aegsed õukonnaajalood nimetavad seda lihtsalt Mumtaz Mahali hauaks (rauza). Arvatakse, et Taj Mahal ehk “kroonpalee” või “palee kroon” on lühend Mumtaz Mahali nimest.
Taj Mahali ehitamisel kasutati materjale kogu Indiast ja muust Aasiast. Ehitusmaterjalide veoks kasutati üle 1000 elevandi. Valge marmor toodi Rajasthanist, jaspis Pandžabist ning nefriit ja mäekristall Hiinast. Türkiis oli pärit Tiibetist, lasuriit Afganistanist, safiir Sri Lankalt ja karneool Araabiast. Kokku inkrusteeriti valgesse marmorisse 28 tüüpi vääris- ja poolvääriskive.
Taj Mahal on Mughali arhitektuuri ilusaim näide, see on stiil, milles on sulandunud pärsia, islami ja India arhitektuuristiilid .