On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal tulevikus esile kerkida võivaid uusi probleeme. Heino Liiimets nimetas kasvatusteaduse vältimatuteks komponentideks filosoofiat, üldpsühholoogiat ja sotsioloogiat. PEDAGOOGILISED IDEED JA VAATED Tema töödes on võimalik jälgida, kuidas ideed järkjärgult arenevad ja küpsevad. Mingil juhul polnud Liimetsalik üht head karjamaad leides see tarastada ning siis igaveseks ühele kitsalt piiritletud mõttelapile valvesse jääda. Heino Liimets mõistab kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist. Inimene õpib ja areneb aktiivse tegevuse kaudu!
Elulähedane, lapsepärane ja näitliku õpetuse nõue! Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias - rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust - Kontrolli (check): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori
1715. aasta kirikuvisitatsioon näitas, et enne sõda asutatud koolid enam kusagil ei töötanud. Osad koolimajad olid sõjatules hävinud, mujal puudusid õpetajad. Lääne-Euroopas hakkas levima pietism, mille keskuseks kujunes Halle ülikool. Kogu euroopas sai tuntuks sealne professor A. Hermann Francke ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajalikke teadmisi. Francke esitas oma pedagoogilised seisukohad 1713. aastal. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinuse kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust ja meelelahutust. Pietestlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Francke loodud Halle nn. vaestekoolid võeti eeskujuks ka Eestis. Kogu euroopas puudusid erialaste teadmistega õpetajad. Francke asutas seminari, kus õppetöö tarbeks koostati detailne programm ja instruktsioon
viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. Elulugu Pärast "Ühiskondlikust lepingust" (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Tema romaanid on "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis "Ühiskondlik leping" ja kasvatusprobleeme käsitlev: "Emil ehk kasvatusest" Suri Pariisi lähistel 1778. Pedagoogilised vaated "Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseenesega. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui inimlikkus." Inimene kes ei armasta, ei või olla õnnelik. Õigem kui headus on voorus. Ideaali alus loodus. Loodus on inimesed loonud õnnelikuks. Pedagoogilised vaated Piirdume ainult nende teadmistega, mida sunnib meid otsima instinkt ja jätame üleliigse
JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI Referaat Nimi: Ann Mäekivi Klass 11.B Tallinn 2012 SISUKORD 1. Taastusravi...................................................................................................................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud........................................
Mängus peavad nad elama rõõmsasti ja kõikkülgselt, kõiki jõude harjutades ja harides, tõesti ette valmistuma koolile ja tulevastele eluastmetele. Aga lasteaed ei ole kool, teda ei tohi kooliks muuta ja kooliga vahetada siis kaotab ta oma mõtte. Lasteaias tuleb igaviisi arendada ja äratada lapses peituvaid jõude. Mäng haarab terve lapse elu varasemais aastais. Siin on F. Vaadanud sügavale lapse hinge, mõistnud seda ja saanud aru mängu sügavast ja suurest tähtsusest. Fröbeli pedagoogilised vaated on romantika imbutatud. Lasteaedade asutus, tarvisus Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? F. Vaatas suure tähelepanemisega ja uurija silmaga oma ümbruses oleva elu olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkooli pedagoogikas. See kasvatussaade hakkas juba vara tema sees aset võtma. Ta
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE TEADUSKOND Iseseisev töö "Mida tähendab üldõpetus lasteaias ja kuidas seda rakendada?" TALLINN 2009 Käisi pedagoogilised vaated. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset
SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntult – tundmatule“. Aktiivsus – aktiivne osavõtt treeningutest ja võistlustest, ühisüritustest
kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud. Fröbeli maailmavaade, millesse on raamitud tema pedagoogilised ideed, on kujunenud kaasaegsete filosoofiliste süsteemide taustal. Ta elas ajas, mida õigusega on nimetatud suurte filosoofiliste süsteemide ajastuks. Igal looval inimesel oleks olnud raske vältida idealismi mõju. Tema suhtumine oma ajastu filosoofiasse polnud mitte ainult täiesti poitiivne, vaid mitmeil arenguloolisil andmeil kujunes Fröbeli isiksus isegi väga vastuvõtlikuks sellele filosoofiale. Paljud arenguloolised põhjused, eriti aga noore Fröbeli õnnetud kodused
Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klassilisele algkoolile rajanev kursus kestis 5 aastat. Vanemates klassides võidi süvendatult õpetada humanitaar-, reaal- või rakenduslikke aineid
kasvatustegevuse kohta ühel õppeaastal. Igal rühmal on oma päevik. Õpetaja kannab päevikusse: -andmed lapse kohta, sh lapse nimi, sünniaeg ja elukoht; -andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed) -õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks -andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel
ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 9. Nimetage pedagoogilise taastumise 5 vahendit! 10. Nimetage meditsiini-bioloogilise taastumise 5 vahendit! 11. Nimetage psühholoogilise taastumise 5 vahendit! 12. Mis on akupunktuur (nõelravi)? Kuidas toimib selle ravimehhanism? 13. Millised on taastusravi enamlevinud suunad? 14. Nimetage 5 erinevat massaaziliiki! 15
motiveeriva kirjutatud üles). Seletab, nende ,,ärkamine" olukorra et oskus rääkida riietest - distsipliini ,,tekkimine" (loodetavasti) loomine ja oma välimusest on tähtis, see teema on (materjal erinevad pedagoogilised loengud) · eelteadmiste, populaarne ja vajaduste, teemasõnavara on huvide aktiivne. aktiviseerimine · iseseisvale tööle tagasiside andmine* · sissejuhatus* 2. Õppimine 35 min - individualiseerimisvõimalused, ,,tugevad" · huvi Uus materjal (10 min.) Uus materjal (10 min
Sõnastus on neil kahel autoril küll väga erinev, kuid mõte on neil sama. 3. Esimene teaduse aspekt on kõige tähtsam ja mida üldjhul mõistetakse, kui räägitakse teadusest. Selleks on teaduslik teadmine, siia kuuluvad igasugused teooriad, uurimused, kontrollid jne. Ehk siis uuritakse erinevaid teooriaid ja nende paika pidavust. Teine teaduse aspekt on ühiskondlik organisatsioon, näiteks ülikool. Sinna kuuluvad pedagoogilised ja uurimisalased kohustused, mis kujundavad teadust. Need organisatsioonid peavad täitma erinevaid kohustusi, mis on seotud teadusega, et arendada ja edasi anda teaduse tavasid. Kolmas teaduse aspekt, mida autor käsitleb on idee. See oli kunagi teaduse põhitähendus. Kõik ikkagi saab alguse ideest, kui ei oleks ideed ei oleks meil ka teadust. Tänu ideedele on teadus nii rikkalik nagu ta tänapäeval on. 4
1950-1952 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 asus Eva Lootsar tööle Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Ta oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri aastal 1987. 3 Pedagoogilised põhimõtted Eva Lootsar pidas tähtsaks, et vanemad/ kasvatajad/ õpetajad tunneksid igat last - lapse arengut nii kehalist kui vaimset ja ka tema tervislikku seisundit.Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses tähtsaimaks küsimust "kuidas toetada lapse arengut koolieas." Eva Lootsari arvates oli viljaka kasvatustöö peatingimuseks lapse psüühilise tegevuse õigeks mõistmine
..................................................................................................3 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik.................................................................................................................4 2. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED........................................5 3.1 Kultuurse käitumise kasvatamisest......................................................................5 3.2 Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest.................................................6 3.3 Kasvatustööst segarühmalises lasteaias................................................................7 3.4 Laste töökasvatusest perekonnas...............................................................
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrig...
EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik.................................................................................................................4 2. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED........................................5 3.1 Kultuurse käitumise kasvatamisest......................................................................5 3.2 Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest.................................................6 3.3 Kasvatustööst segarühmalises lasteaias................................................................7 3.4 Laste töökasvatusest perekonnas.......................
Ta pidas eesmärgiks isiksuse kui ühiskonna liikme arendamist. Käis rõhutas, et mida tugevad on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ka ühiskond. (Eisen 1985: 10) J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (Eisner 1985: 11) Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Muidugi pidi ta oma töödes, mis ilmusid tema toimetusel, arvestama kodanlikus koolis kehtivaid õppeplaane ning aineprogrammide sisu. (Eisner 1985: 13) Käis leidis, et iganenud kooli asendamiseks uuega on kõige sobivam töökool. Ta lähtub kindlalt
Rudolf Steiner on ka Üldise Antroposoofilise Seltsi rajaja. Nimetatud seltsi eesmärk oli luua kogukond, mis arendaks vaimu uurimist ja kus arutataks individuaalselt kui ka üheskoos vaimuteadust. Üks tema oluline ja üks viimaseid töid oli koos Dr. Ita Wegmaniga kirjutaud raamat pealkirjaga ,,Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel". See oli tõuge antroposoofilise suunitlusega meditsiini algusele. 2.3 Rudolf Steiner'i pedagoogilised vaated Rudolf Steinerit teatakse eelkõige kui waldorfpedagoogika loojat. Waldorfpedagoogika peamisteks tunnusteks on loodusläheduse olulisus, kunstilisuse arendamine, tundeelu ja meelte areng. Waldorfhariduse põhipunktid on õppimine läbi tegevuste, vastasikuse töö ja abistamise kaudu, lisaks keskendumine sotsiaalsetele oskustele ning võimekusele. Waldorfi õpetusmeetodite keskmes on eelkõige muusika, kunst, aiandus ja käsitöö. Kogu
või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilaste arengut ja arengupotentsiaali, õppimise seaduspärasusi ning õppimiseks vajalike väliste tingimuste kujundamise võimalusi (õppemeetodite ja vormide kasutamine, õppetööks soodsa õhkkonna ja distsipliini loomine jne). 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus. Õpetajatööks vajalikke teadmisi ja oskusi ei paku mitte ainult pedagoogiline psühholoogia, vaid ka teised pedagoogilised ained, mis erinevad pedagoogilisest psühholoogiast nii lähenemisviisi kui ülesehituse poolest. Neist kõige sagedamini esinevateks on üldpedagoogika, didaktika ja kasvatusteooria. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteadus koosnebki tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, pedagoogika
gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema programmilise kõne "Meie sihid ja ülesanded", milles esitas oma pedagoogilised kavatsused ja vaated. Esinemise võtmesõnadeks olid "uuenduspedagoogika" ja "töökool". Võru seminar tekkis tühjale kohale, paljuski tuli alustada nullist. Ometi sündis väheste aastate jooksul omanäoline kool, millest sai kooliuuenduse keskus Eestis, seda tänu oma juhatajale, kellel tuli luua nii uut süsteemi kui ka kooli, kasvatada kaastöötajaid-õpetajaid ja kujundada ühiskondlikku arvamust. Direktori esmaseks ülesandeks oli kindlustada õppeasutus pädeva
Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda. Lühiülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua. Vanuseline periodisatsioon: 0-1,5a ema on kohustatud last toitma ja hooldama
olevat omandanud selle kunsti mida ta ise ülekõige hindas. Konfutsius olevat olnud valmis õpetama igaüht, vaatamata sotsiaalsele positsioonile , peaasi, et õpilased oleksid agarad ja väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn "kuuel kunstil?- tava, muusika, vibulaskmine, sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni. Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema. Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim
Kodu ja lasteasutuse koostöö Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv
Norras. VARAJASE SEKKUMISE TEENUSED NORRAS Norras toimub varajane sekkumine kolme ministeeriumi - justiits-, haridus- ja sotsiaalministeeriumi koostöös kõigepealt regiooni tasandil. Tervishoiu tegevus on detsentraliseeritud ja seda viiakse läbi kohalikus koolis ja/või lasteaias ning pered, kes on kooli piirkonnas on selle tervishoiukeskuse vastutusel. See võimaldab perede ja laste jälgimist alates sünnist ja kogu nende kooliaja jooksul. Samuti töötavad pedagoogilised psühholoogilised teenused kooli piirkonnas. Lapsed käivad ka lasteaias kooli piirkonnas (nii palju kui võimalik). Erivajadustega laste jaoks, kes ei käi lasteaias on kontakt isikuks, kes vastutab lapse ja vastutava grupi eest, medõde. Kui lapsel on vajadus spetsiaalselt kordineeritud teenuste järele, siis koostatakse individuaalne plaan ja luuakse vastutav grupp. Lapse perekond saab kontakteeruda isikuga, kes on vastutav
panustada järgnevasse: kaasav kasvatus, varajane sekkumine ning paindlik ja lapse tugevaid külgi arvestav õpetamine. Kui õpetaja suudab õpilase tugevaid külgi tähele panna ning nende abil arendad lapse nõrkki külgi, siis hakkab seda märkama ka laps, saades aru et vaid oma andeid arendades ei lähe midagi kaotsi. See on aga väga tähtis, kuna lapse usk oma annete ja võimete kestvussesse on nende õppimise üks mõjukamaid faktoreid (Carlsson, 2010). Pedagoogilised lähenemised, mis ei kutsu last pingutama ja ei paku talle väljakutseid, viivad paratamatult lapse motivatsiooni vähenemisele. Arvatakse, et osad andekate lastega seotud probleemid nagu hüperaktiivsus, keskendumisraskused ja impulsiivsus, tulenevadki liiga rutiinsest ja lihtsast õpetamisest ning valest ajastamisest. Seega kui laps ei saa koolis piisavalt väljakutseid ning seal tehtav ei stimuleeri teda piisavalt, hakkab ta puudjääki otsima mujalt (Carlsson, 2010).
Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud. Fröbeli maailmavaade, millesse on raamitud tema pedagoogilised ideed, on kujunenud kaasaegsete filosoofiliste süsteemide taustal. Ta elas ajas, mida õigusega on nimetatud suurte filosoofiliste süsteemide ajastuks. Igal looval inimesel oleks olnud raske vältida idealismi mõju. Tema suhtumine oma ajastu filosoofiasse polnud mitte ainult täiesti poitiivne, vaid mitmeil arenguloolisil andmeil kujunes Fröbeli isiksus isegi väga vastuvõtlikuks sellele filosoofiale. Paljud arenguloolised
vastu ja see mõjus halvalt tema hingele. Genfis põletati juba 19. juunil ,,Ühiskondlik leping" ja ,,Émile" tuleriidal ning anti välja autori arreteerimiskäsk. Tema iseloomustamiseks sobib ta enese kirjeldus. Välimuse kohta: ,,Ta pole tõeliselt sugugi ilus mees, ta on väike, kaldub käies ettepoole, on lühinägija, silmad väikesed, sügaval peas sees, hambad hirmsad, korrapäratud, näojooned vanusest rikutud." Rousseau suri 2. juulil 1778. aastal. Rousseau pedagoogilised vaated Kui peaksime kinni pealkirjast ,,Émile ehk kasvatus", siis oleks meie ees pedagoogika-, kasvatus- ja õpetuskunsti teooria. Ja tõesti, seda ta ongi, seda tahaks ja peakski olema, sellelt seisukohalt on teda sadade arvustajate poolt võetud, hinnatud ja tema üle otsustatud. Aga see vaade on vildak. Mees peab kõrgeimaiks varaks vabadust ja suurimaks paheks nimetab sõltuvust, orjust, aga ,,Émile'i" kirjutamise ajal ei näe Rousseau enam vabadust puhtnaturalistlikult.
Teraspoiss Jüri Parijõgi Autorist: Noorsookirjaniku ja pedagoogina tuntud Jüri Parijõgi (aastani 1935 Parinbach, Parinbak) sündis Siberi (Liiva) külas Kunda Malla vallas Virumaal 2. septembril (vana kalendri järgi 21. augustil) 1892. Õpinguid alustas tulevane kirjamees ja pedagoog 1902. aastal Kunda vallakoolis. Edasi viis koolitee Rakvere linnakooli, kus ta õppis aastatel 1905 kuni 1909. Aastased pedagoogilised kursused sama õppeasutuse juures lõpetas 1910. aastal. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas ta eksternina Tartus 1929. aastal, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas haris end aastatel 1929 kuni 1931. Kooliõpetaja ametisse sai Jüri Parijõgi 1910. aastal Kunda vallakoolis Rakvere lähedal. Ajavahemikul 1915 kuni 1917 katsetas kutsetöö mobilisatsioon. Rindele ta Esimese maailmasõja päevil ometi ei sattunud: peamiselt viibis ta Sise-Venemaal ja õppis Gori lipnike koolis. Naasnud 1917
valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas (Friedebert Mihkelson, kuni 1923) -- (1886-1971) prosaist, kriitik,
oskus puhata treeningust rõõmu tundmine Laste ja noorte treeningu planeerimisel võib kasutada järgmisi soovitusi: püstitage reaalsed eesmärgid iga inimene on individuaalsus planeerige tegevust olge planeerimisel paindlik parem olla alatreenitud kui ületreenitud Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoogilised printsiibid – teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus ja individualiseerimine. Olles aga üldised, ei ava need printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeningu spetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda
inimesi, keda karastada sünnist alates. Rõhutati isamaa-armastust ja lasteaias tehti sõjalisi tegevusi, nt lennukite voolimine, liivakastis lennuvälja ehitamine jne. 40-ndail lasteaedade järsk kasv Lasteaedade kasv on seotud sellega, et naised leidsid järjest rohkem töökohti. Suvel viljakoristuse ajal rakendati ajutisi lasteasutusi, mis töötasid kooliruumides, võõrastemajades või tühjades talumajades. 50-ndail lasteaiad kui sotsiaal-pedagoogilised hädaabiasutused Kuna sõjajärgsel ajal oli palju mittetäielikke perekondasid ja üksinda lapsi kasvatavaid emasid, iseloomustab seda aega hädapärase pakkumine. Kasvatajate ettevalmistus oli ebapiisav, puudusid teaduslikud uuringud olukorra parandamiseks, kuid üksikemade vajadus tööl käia ei jätnud neile muud valikud, kui lapsed lasteaedadesse panna. 60-ndail üliõpilasliikumised ja lasteaedade areng
Kinniste vigastuste esmaabis peaks kindlasti järgima soovitusi: 1) väikeste liigeste korral mitte kasutada külmakotte üle 10min, 2) kõige ohtlikumad piirkonnad on põlveliigese ja küünarliigese väline külg, ka seal ei tohiks maksimaalne aeg ületada 10 minutit. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus 1) Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös? Treeningule kui pedagoogilise protsessilne laienevad eelkõige üldises pedagoogilised printsiibid - teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus, individualiseerimine jt. 2) Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil? Teadlikkusel on tegevuse aluseks idee. Teaduslikkusel põhinetakse teaduslikule allikale. Mõlemad peavad olema õpilastele jõukohased. 3) Tooge näiteid variatiivsuse printsiibi rakendatavusest treeningus.
Tahtsime teada: · Lasteaiakasvatus põhineb eelkoolipedagoogika poolt antud teabel lapsepõlve ja kasvamise kohta. · Eelõpetus mudeli sisuks on lapse õppimine, õppimisprotsess ja selle protsessi toetamine. · Õppimispedagoogika tähendab eelõpetuses lapse enda aktiivsuse toetamist lapse isiklike õppimiseesmärkide kohaselt. · Õppimine on alati konteksti põimuv ja toimub vastastikuses mõjus keskkonnaga. · Parimad pedagoogilised meetodid eelõpetuses on sellised, mis panevad lapse innustunult, omaalgatuslikult ja visalt ülesannete kallal tegutsema. · Õpetaja tegevuses on oluline jälgida lapse tegevust ja huvi tekkimist õpitava vastu ja selliselt kaardistada lapse lähiarengu vöönd. · Lapsepõlve õppimise problemaatikast. · Õpimotivatsioonist. · Kvaliteedihindamisest.
7 KOKKUVÕTE Kõigi kolme autori seisukohad on väga sarnased. Vuokko Vienola peab tähtsaks keskkonna väärtustamist. Inge Timostsuk annab põhjaliku ülevaate loodusteadmiste omandamise olulisematest põhimõtetest just eelkooliealistele. Inge Timostsuki raamatutest leiab rohkesti praktilisi soovitusi nende rakendamiseks. Johannes Käisi põhjapanevad pedagoogilised ideed ning õppeviisid on aktuaalsed ka tänapäeval. Johannes Käis seadis algõpetuse keskmesse koduloo, püsiva väärtusega on tema panus loodusõpetuse metoodikasse. Tähtis on kujundada kasvukeskkond, kus laps leiab oma arenguetapile sobiva tegevuse, kus tal oleks võimalik uurida ja avastada. Lubades lastel ise katsetada ning uurida, anname neile võimaluse olla ise avastajad. Vaatluse teel saadud teadmised ja oskused on lapsele edasiseks eluks väga olulised
Peale seda, gümnaasiumi lõpetamisel on lisatud kohustuslikud ained. See on norra keel ja veel üks aine, mis õpilased võivad valida. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 80% õpilastest astuvad siise ülikoolidesse, et edasi õppima, ülejäänud 20% lähevad õppima kolledžisse, mis kõneleb kõrgest koolitaseme haridusest. Kindlasti Norras eksisteerib kutseharidus. Norras on enam kui 100 kolledži, millised on olemas igas suures linnas või igas paikkonnas. Need on inseneersed, majandused, pedagoogilised ja mesitsiinilised kolledžid. On levinud kolledžid Norras, kus õpetatakse tulevasi juhatajaid ja sotsiaaltöötajaid. Tegelikult, need õppeasutused pakkuvad erinevaid programmi, mille järgi peab õppima üks kuni kolm aastat. Kolledži diplom annab võimaluse edasi õppida isegi ülikooli asperantuuris. 3 Kõrghariduse diplomi saavad inimessed nii pärast kolledži, kui ka ülikooli lõpetamist. Erinevus
konkurentsivõime tööjõuturul. Kutseõppeasutusi liigitatakse järgmiselt, lähtudes nende vahekorrast üldharidusasutustega: · põhikoolile tuginevad, ei anna keskharidust; · põhikoolile tuginevad, annavad ka keskhariduse; · keskharidusele tuginevad, õppeaja kestus vähemalt neli aastat, mõnes neist saab ka kutsekõrghariduse (näit Võru Kutsehariduskeskus). Kutsekõrgharidust saab ka rakenduslikes kõrgkoolides. Paljud varasemad kutsekoolid (tehnikumid, pedagoogilised, meditsiinilised, tehnika ja merekoolid) on ümber kujundatud rakenduskõrgkoolideks. Põhikool ja gümnaasium võivad anda valikainete raames ka kutsealast eelkoolitust. Kutsekooli tegevust ja arengut suunab kooli nõukogu. Kooli direktor valitakse avaliku konkursi korras, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Kutsekoolis võib toimuda kutsealane eelkoolitus, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis,
Igapäevakseks eluks on ettevalmistavad tegevused kasvatavad arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust ja enesekindlust, usku iseendasse, vastutustunnet ja abivalmidust, arendavad motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust. Sellised omadused on vajalikud nii kodus, koolis kui ka lasteaias. Väikestele lastele meeldib rollimäng. Montessori-pedagoogika põhimõtetest võiks lähtuda iga õpetaja ja lapsevanem. Montessori pedagoogilised põhimõtted on järgmised: · Ärge õpetage last, laske neil õppida. · Looge lapsele võimalusi, et tema arengu potentsiaal saaks täiel määral avarduda: · Armastage last sellisena nagu ta on. · Andke talle jõukohaseid ülesandeid ja kiitke saavutuste eest. · Kõike mida laps suudab teha, laske tal ise teha. · Analüüsige kuid ärge kritiseerige. · Ärge püüdke teda endasarnaseks muuta, laske tal kasvada iseendaks.
-Osalised - teisejärgulised peamiste suhtes, mis mõjutavad liigutustegevust vähe Vigade põhjused: -Biomehhaanilised – reaktiivjõudude esinemine, vead eelnevates liigutustegevustes, valed keha(osade) asendid ja jõurakendusmomendid jt. -Morfoloogilised – kehaehituslikud iseärasused, närvisüsteemi eripära, kinesteetiline tundlikkus jt. -Füsioloogilised – füsioloogiliste funktsioonide madal tase -Sportlik-pedagoogilised – madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika -Sportlik-psühholoogilised – valmidus, motivatsioon -Keskkonnatingimused – libe pinnas, temperatuur, katkine varustus, tuul jt. 7) Võistlustegevuse analüüs 8) Tehnika ja taktika täiustamine Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt.
ei leidu nende ideedest hädasolijate aitamist ja tõrjutuse takistamist ning leevendamist, mis sotsiaalpedagoogika mõistes on oluline. Nemad ei püüranud sellele tähelepanu. Sotsiaalpedagoogiline mõtlemine sai algusekesk ja uusaja piiril tärganud püüdlustes leida lahendusi hädasolijate probleemidele. Tekkisid poliitilised ja pedagoogilised strateegiad probleemide lahendamiseks. Usupuhastuse ja renessansiga algas vaimne murrang, mis muutis senist ühiskonna, inimese ja ajalookäsitlust. Hakati mõistma ja rõhutama inimese kui indiviidi võimalusi võtta oma saatus enese kätte. Renessanss pööras algselt rohkem tähelepanu kõrgsoo esindajatele aga kaasaja suurpuhastus oli suunatud rohkem rahvakasvatusele
...................................................................................34 Teadus, väärtused ja eetika küsimused..........................................................................................35 Teaduse suhe väärtusega............................................................................................................35 Uurimistöö eetika.......................................................................................................................35 Pedagoogilised suunad ja ajaloolised pealiinid.............................................................................36 Kasvatus ja ühiskonna areng......................................................................................................36 Muutuvad arusaamad lapsepõlvest............................................................................................36 Kasvatuse tuleviku väljavaated.............................................................................................
individuaalsemalt töötada. Paljud õpetajad seda harrastavadki. Nad jagavad rühma veel väiksemateks gruppideks ning vastavalt päevadele tegelevad lisaks rühmategevustele eraviisiliselt ka pisikeste gruppidega. J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos ,,Uusi teid algõpetuses", mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (Eisner 1985: 11) Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Muidugi pidi ta oma töödes, mis ilmusid tema toimetusel, arvestama kodanlikus koolis kehtivaid õppeplaane ning aineprogrammide sisu. (Eisner 1985: 13) Käis leidis, et iganenud kooli asendamiseks uuega on kõige sobivam töökool. Ta lähtub kindlalt
eest, ta viibis aastail 1944 1951 Dzezkazgani vangilaagris ja 1952.aastal saadeti eriasumisele Novosibirski oblastisse. Vabanes II grupi invaliidina asumiselt 1956.aastal, tuli Eestisse ja elas Viljandis oma sugulaste juures. ANNA TÕRVAND TELLMANN (1880 Ülenurme 1953 Kirovi oblast) oli 1924.aastal loodud "Lindade kompanii" esimene esinaine ja asutajaliige ning NKK Tallinna ringkonna esimene esinaine aastail 1928 - 1934. Lõpetas Riias pedagoogilised kursused keskkooliõpetaja kutsega ja Viini ülikooli õigus- ja riigiteaduse osakonna. Oli aastast 1916 Tallinna I Tütarlastegümnaasiumi juhataja kuni 1925.aastani. Asutas 1932.aastal Inglise Erakolledzi, mis oli esimene inglise keele süvaõppega kool Eestis, ja oli kuni 1940.aastani selle juhataja. Kaitsevägede Staabi ülema kindralmajor Juhan Tõrvandi abikaasa. Vabastati NKK Tallinna ringkonna esinaise kohalt peale 12.märtsi 1934.aasta sõjaväelist riigipööret, kuna
1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Tolstoi Tolstoi teoste peakangelaseks oli tõde. Ta püüdles eluaeg elu tõepärase kirjutamise poole. Tolstoi loomingu
et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn. sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele muutujale (nn. sõltuv muutuja). Pedagoogilises uurimistöös on sõltumatuks muutujaks tihtilugu mingi õpetamismeetod näiteks uus kirjaliku korrutamise viis, ja sõltuvaks muutujaks õpitulemuse teatud avaldumistahk näiteks kümne korrutustehte lahendamise peale kuluv aeg. Pedagoogilised eksperimendid on üldjuhul siiski vaid kvaasi-eksperimendid, kuna katse- ja kontrollrühmadena kasutatakse juhuslike valimite asemel tavaliselt 4 olemasolevaid klassikomplekte või õpperühmi. (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid %20uurimists.doc). Eksperimentaalse uurimuse (mõned) miinused pedagoogikas: · Õpilased (on erinevad) · Õpetajad on erinevad
Lisaks rahalisele tasule sai sõdur ka relvad ja toidu. Nende põhitoiduks olid kuivikud. Saadi ka suppi, kuivatatud liha ja searasva. Sõdurite jaoks oli sõda suremise kunst. Ei olnud midagi ilusamat kui suremine lahinguväljal. Kangelase surma kujutati kui põgusa unena või siis kogusid inglid kokku surnute hingi. Õpetajad Algkooliõpetaja õpetas lugemist ja kirjutamist ning tihti ka lihtsamaid arvutisi. Tema pedagoogilised võtted olid algelised ja ta ei arvestanud eriti lapse psüühilise arenguga. Õpetaja sõnu võimendasid regulaarsed kehalised karistused. Grammatik õpetas, kuidas klassikalist kreeka kirjandust lugeda ja sellest aru saada ning kriitliselt hinnata. Loeti ka kirjanduslikke tekste. Eelistati poeesiat. Tuntud olid Homerose teosed. Õpetamine oli suuline. Grammatik dikteeris õpilastele päheõppimiseks lõike ja selgitas siis neid
Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8- klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli. Hariduselus tulid uued mõttevoolud, nt liberalism, anarhism. Uued pedagoogilised suunad, rajati õpetajate ametiühinguid, kasvas üliõpilasliikumine ja selle mõju. Jaapani valitsus püüdis võidelda pahempoolsete dendentside vastu ja säilitada Jaapani rahvuslik ideoloogia. 1930ndatel hakkasid Jaapani hariduselus rohkem domineerima ultranatsionalistlikud ja militaristlikud dendentsid. Elemaantaarkoolide lõpetanuitele tehti 1939 kohustuslikuks täiendav kutse- ja militaarharidus. Rida muutusi sõja aastatel, kus
sellega tutvumine. 11 KOKKUVÕTE Kokkuvõtlikult võib öelda, et Maria Montessori tõestas oma pikkade pedagoogiaastate jooksul, et kui laps saab kasvada soodsates kasvutingimustes, siis avalduvad lapses loomulik headus, armastus ning loomulik vajadus õppida ja tööd teha. Maria Montessori oli suur inimene, kes pühendas kogu oma elu tööle ja arendas välja selgelt efektiivsed pedagoogilised õpetamismeetodid, kuidas arendada lapsi ilma neid sundimata, käskimata, drillimata. Maria Montessori kogus tõendeid/andmeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil - otse lastelt nende loomupärases keskkonnas. Montessori võtmeprintsiibiks võib lugeda õppimist kogemuse kaudu. Montessori õpetamisfilosoofia sai mulle endalegi üsna südamelähedaseks ja samas olen enda üllatuseks märkamatult kasutanud omaenda lapse arendamisel/õpetamisel just Montessori metoodika nippe
+ madal Psühholoogiline kontroll, st Psühholoogiline kontroll, st Autonoomsust mittetoetav Autonoomsust toetav (Eirav) Leebe Soojus, emotsionaalne toetus Võimalikud pedagoogilised teooriad · Konstruktivistliku teooria järgi struktureerivad õpetajad keskkonna õppimist soodustavaks; lapsi julgustatakse uurima ja objektidega manipuleerima ning sel viisil arendama kognitiivset arusaamist. Õpetaja roll sõltub laste tasemest ja huvidest, samas on oluline osa ka sotsiaalsete oskuste toetamisel. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse konstruktivistlikuks ehk lapsekeskseks. · Traditsioonilise õppimisteooria järgi on õpetaja roll väga kontrolliv ja juhtiv
annaabi.ee 
