TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Alushariduse osakond AP2KÕ Anni Rikker FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa
Lapsel on tung Jumala tunnetuse järele. Fröbeli unustamatuks saavutuseks jääb kindlasti Tunnetus, et laps juba enne ratsionaalset suhtumist maailmasse omab vaimsust, mis kunstilist laadi ja mis end avaldab mängus ning mis ainult mängus kasvada saab. Mäng rahuldab väikelapseeas korraga kõiki neid lapse tunge, mida alles koolieas eraldi saab arendada. Materjal peab olema selline, et teda saab pidevalt keerulisemaks teha, vastavalt lapse hingelisele kasvamisele. Fröbel toonitas palli kui ideaalse mängumaterjali tähtsust. Fröbeli lasteaia- pedagoogikale, eriti selle mängude osale on korduvalt ette heidetud asjaolu, et siin liigselt kaldutakse sümbolismi ja lapsi liialt kaua kinni hoitakse fantaasiamaailmas. Rudolf Steiner väidab, et lapse põhitegevus on mäng. Igasugune õpetamine, mis ei ole Seotud matkimise ja mänguga, on tulutu ja toob oodatud käsu asemel edasisele arengule kahju
tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders. Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd. Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F. Fröbel Aktiivsuspedagoogika esindaha Pestalozzi ideeline järglane saksamaal Rõhutas sotsiaalseid aspekte pedagoogikas Otsis sotsiaalsetele probleemidele pedagoogilisi lahendusi Temaga seoses on tulnud nimetus lasteaed Kasvatuse põhiülesanne: lapse loomis- ja kujundamistungide rahuldamine, arendamine, väärmõjude eest kaitsmine. A.Diesterweg (1790-1866) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedagoogika.
Kõiki kolme gruppi tuleb võrdselt arendada, kõk on olulised. Aga kõige olulisemad on südamega seonduvad asjada. Ta oli ka isiklikult eeskujuks, tema olemus oli eeskujuks. EESKUJU ON LAPSELE OLULINE. (Pestalozzi seos Eestiga: kutsuti Tartu Ülikooli õpetama). Lauamängude tegemine: emotsioonide õppimine - kõigepealt näidata materjali pealt lapsele, et millise emotsiooniga on tegu? Ta vastab. Teine tase, et joonistada ise nägusid, vastavalt emotsioonidele. F Fröbel - aktiivsuspedagoogika esindaja, rõhutas sotsiaalseid aspekte kasvatuses. A.Diesterweg (ja Karl Mager võtsid sotsiaalpedagoogiaka mõiste kasutusele) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedadoodika. Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga. Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu. Pestalozzi ideeline järglane. Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda
1.Kuidas määravad inimesega seonduvad põhiküsimused ära kasvatuse sihid ja eesmärgid? Kui inimene teeb eneseanalüüsi, siis ta saab areneda. Igaüks peab mõtlema ja vastama nende küsimustele selleks, et “kujutada enda iseloomustust”: inimene määrab enda nagu olendid, määrab tähtsad ja vajalikud inimese küljed, määrab enda rolli ühiskonnas, oma ideaalid ja eesmärgid. Eneseanalüüsiga inimene määrab kasvatuse sihid ja eesmärgid, mis loob jätkusuutliku keskkonda. Küsimused inimese olemusest ja olemisest: 1. Kes inimene on? - inimene nagu olend (füüsiline olend, sotsiaalne olend, religioosne olend, emotsionaalne olend, jne.) 2. Milline inimene peaks olema? - sotsiaalne, kultuuriline, moraalne, kontseptuaalne, lojaalne, jne. 3. Missugune on inimese roll? - Vaateviis inimesest, inimese rolli kujunemine, inimese ideaalide ja kujutluste loomine, inimese eesmärkide määramine. 4. Missugune on inimese roll ühiskonnas? - inimene, kui ühiskonna arenemise ressur
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Kõik kommentaarid