Eva Lootsar (0)

TIITELLEHT
Sissejuhatus
Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele
Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse .Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste

Elu- ja töökäik

Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid.
Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda . Sealseteks põhiaineteks olid inglise keel ja pedagoogika. Paralleelselt Tartu Ülikooliga õppis ta ka veel Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis Fröbeli põhimõtteid. Seoses inglise keele õppimisega sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse. Seal asus ta kaheks aastaks tööle jõukas inglise peres lastekasvataja - koduabilisena.
Tulles tagasi Eestisse, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel asus tööle H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias juhataja-kasvatajana.
Aastail 1935-1936 juhatas ta oma eramänguringi. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik -instruktorina, hiljem aga selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana
1950-1952 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis.
1952-1981 asus Eva Lootsar tööle Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana.
1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Ta oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud.
Eva Lootsar suri aastal 1987.

Pedagoogilised põhimõtted

Eva Lootsar pidas tähtsaks, et vanemad/ kasvatajad / õpetajad tunneksid igat last - lapse arengut nii kehalist kui vaimset ja ka tema tervislikku seisundit .Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses tähtsaimaks küsimust ”kuidas toetada lapse arengut koolieas.”
Eva Lootsari arvates oli viljaka kasvatustöö peatingimuseks lapse psüühilise tegevuse õigeks mõistmine. Kõik peab algama lihtsatest asjadest: last peab ümbritsema kord, puhtus , ilu ja hubasus, esiplaanil peaks olema ka loovuse arendamine eelkoolieas - siis tekib ka lapsel endal soov midagi ilusat luua.
Lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. See jäävat tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta laste enda tehtud mänguasju. Samuti arvas ta, et laste mäng ja töö on tihedalt seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest.

Tuntumad teosed

Eva Lootsari poole sajandi pikkune pedagoogiline tegevus on andnud talle rohkesti võimalusi jagada ka järeltulevatele põlvedele nii oma teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi ja nõuandeid.
1949-1985. aastail andis ta välja üle 80 artikli, brosüüri, albumi ja raamatu. Pärandi põhiosa on ilmunud artiklitena tolleaegses pedagoogilises perioodikas.
Eva Lootsar on avaldanud ka hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid. Valdkondi, millest ta kirjutas oli kolm: laste mäng ja töö, esteetiline kasvatus ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine.
Eva Lootsar oli väga hinnatud ja oodatud lektor kasvatajate/õpetajate täienduskoolitus-kursustel, kui ka teistel korraldatud avalikel loengutel. Ta oli ka üks lasteaedade õppekavade koostajaid aastal 1968 ning õppefilmi ”Rõõmupäevade meistrid” idee autor ja üks stsenariste aastal 1976.
Koos Meeta Terriga (1955. aastal) kirjutas Eva Lootsar raamatu "Kasvatustöö segarühmalises lasteaias". 1960. aastatel alustas ta albumite koostamist, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama. Ilmusid albumid “Rebime ja lõikame”, “Voldime” jt.

Kokkuvõte

Eva Lootsari panus Eesti koolieelsesse kasvatusse on siiani väga väärikas. Tema pedagoogilise pärandi keskmes asus mõistmine, et lapse kasvatamisel tuleb arvesse võtta tema individuaalset eripära, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu, toetada tema loovvõime-te arengut, teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli.

Kasutatud kirjandus

http://www.koolielu.ee/pages.php/011006,18042
http://www.tlu.ee/?LangID=1&action=ShowEvents&subAction=new&NewsID=820
7