VARAJANE SEKKUMINE NORRAS (0)

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
VARAJASE SEKKUMISE TEENUSED NORRAS 4
VÕRGUSTIKUTÖÖ KEELEÕPPEMUDELINA NORRAS 5
KASUTATUD KIRJANDUS 6

SISSEJUHATUS

Varajase märkamise ja sekkumise korraldus Euroopa riikides on erinev. Erinevustele vaatamata pakuvad kõik riigid imikutele ja väikelastele (alates sünnist kuni 5-6 eluaastani) ja nende peredele mitmesuguseid teenuseid/võimalusi ja tuge.
Mõnedes Põhjamaades näiteks külastab meditsiiniõde kõiki lapsi regulaarselt kodus maksimaalselt ühe aasta jooksul ning nõustab ja toetab vanemaid uute ülesannete täitmisel. Kui varakult tehakse kindlaks probleeme, võidakse seda tüüpi jälgimist jätkata lapse kahe ja poole aastaseks saamiseni . Teistes riikides külastavad õed kodusid üksnes juhul, kui vastsündinul on avastatud riskitegureid.
Probleemide varajase kindlakstegemise järel pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi. Mõnel pool tegeleb varajase sekkumisega spetsialistide rühm haiglas, aga enamasti kaasatakse siis sotsiaal- ja haridusasutused .
Varajase sekkumise eesmärgiks on kõikjal põhimõte, et sekkumine peaks jõudma kõikide tuge vajavate laste ja peredeni võimalikult varakult.
Selle referaadi eesmärgik on tuua välja, kuidas tegeletakse erivajadustega laste arendamisega Norras.

VARAJASE SEKKUMISE TEENUSED NORRAS

Norras toimub varajane sekkumine kolme ministeeriumi - justiits -, haridus - ja sotsiaalministeeriumi koostöös kõigepealt regiooni tasandil.
Tervishoiu tegevus on detsentraliseeritud ja seda viiakse läbi kohalikus koolis ja/või lasteaias ning pered, kes on kooli piirkonnas on selle tervishoiukeskuse vastutusel. See võimaldab perede ja laste jälgimist alates sünnist ja kogu nende kooliaja jooksul. Samuti töötavad pedagoogilised – psühholoogilised teenused kooli piirkonnas. Lapsed käivad ka lasteaias kooli piirkonnas (nii palju kui võimalik). Erivajadustega laste jaoks, kes ei käi lasteaias on kontakt isikuks , kes vastutab lapse ja vastutava grupi eest, medõde.
Kui lapsel on vajadus spetsiaalselt kordineeritud teenuste järele, siis koostatakse individuaalne plaan ja luuakse vastutav grupp. Lapse perekond saab kontakteeruda isikuga, kes on vastutav kogu vajamineva informatsiooni eest ja vastutab ka töö eest, mis lapsega tehakse. Ta peab tagama, et laps saaks vajaminevat järeleaitamist ja et koostöö partnerid , sealhulgas lapsevanem ja lapsehoidja , saaksid kogu vajamineva informatsiooni
Norras on kohalikel omavalistustel kohustus tagada professionaalne abi ja majandusressursid erivajadustega lastele ja nende peredele ning samuti kordineerida toetust ja ressursse, mis neile peredele antakse.
Lasteaiad / sõimed kuuluvad Laste – ja Pereasjade ministeeriumi alla ja eripedagoogika kuulub Haridus – ja Teadusministeeriumi alla.
Erivajadustega lapsed saavad lasteaeda / sõime eelisjärjekorras. Kõigil erivajadustega lastel on õigus minna tavalisse lasteaeda, kus nad saavad erinevat tuge. Vähem kui 0,5 protsenti erivajadustega lastest lähevad erilasteaeda või erirühma tavalises lasteaias (v.a kurdidlapsed ja sügava puudega ning mitme õpiraskusega lapsed). Selliseid lasteaedu on Norras ainult mõned, enamasti suurlinnades.
Kõigil erivajadustega lastel on seaduse järgi õigus individuaalsele plaanile . Vallas on ametiasutus , kes peab väljatöötama individuaalse plaani ja sealhulgas ka individuaalse õppekava, mis on mõeldud erivajadustega lapsele. Seda tehakse koostöös lapsevanematega.
Iga omavalistus pakub hariduslikku ja psühholoogilist teenust. See teenus kindlustab ekspertiisi läbiviimise kui on vajalik. Teenus aitab lasteaedu / sõimesid organiseerimis ja teadmiste arendamises, et parandada iga erivajadusega lapse areguvõimalusi neis asutustes.
Arenguhälbega lastel on õigus saada eriharidust alates sünnist. Erivajadustele vastav õpe on planeeritud ja koostatud koostöös lapsevanematega ja selle koostamisel peetakse eriti tähtsaks just vanemate vaateid ja arvamusi . Enne kui omavalitsus teeb otsuse eriõppe kohta, on vajalik eksperthinnang lapse erivajaduste hindamiseks. See hinnang kinnitab lapse erivajadused ja annab soovitused, milline sekkumine oleks lapsel parim. Lapsevanematel on õigus teha kaebus ja otsus vaidlustada. Eriõpetuse kasutamine ja kogu toetussüsteem erivajadustega lastele on omavalitsuseti suhteliselt erinev.
Eriharidust antakse põhiliselt lasteaedades / sõimedes, kuid seda tehakse ka kodus, nt kui laps ei ole veel lasteaias käima hakanud. Lapsed saavad eriõpet paarist tunnist kuni 25 tunnini nädalas. Lisaks on paljudel lastel tugiisik (mõnest tunnist nädalas kuni täisajaga abini). Mõnedes lasteaedades / sõimedes on eraldi töötja, et aidata erivajadustega last ja ühendada teda rühmaga. Tugiisik ja eriharidus on tasuta.
Kui omavalitsuse kompetentsus ei ole piisav, võivad nad toetust küsida maakonna tasandilt

VÕRGUSTIKUTÖÖ KEELEÕPPEMUDELINA NORRAS

Võrgustikutöö võeti väga spetsiifilise keeleõppemudelina kasutusele Sørlandeti tugikeskuses (SRC) Norras 1999. aastal. Mudeli käivitas ja seda tutvustas peredele professor Irene Johansson (Karlstadi ülikool, Rootsi), SRC nõukogu liige, kes on välja töötanud Karlstadi keeleõppemudeli, mida kasutatakse kogu Skandinaavias.
Mudeli aluseks on jõustamisfilosoofia, mille puhul keskkond aitab kaasa vanemate pädevuse suurenemisele, et nad saaksid teha otsuseid ja valikuid oma laste hariduskäigu ja õppimisviiside osas. Mudelit on mõjutanud ka “ökoloogilise süsteemi” teooriad, mille järgi lapse arengu jälgimine ei tähenda ainult lapse vaatlemist , vaid tähelepanu tuleb pöörata ka laste suhetele ümbritseva keskkonnaga.
Mudeli kasutuselevõtust alates on SRC muutunud pädevamaks ning kasutab seda nüüd varajase sekkumise vahendina laste puhul, kellel on keelelised raskused või tõsised/ komplekssed õpiraskused.
Vanemad on alati oma lapse elu ja arenguga väga tihedalt seotud; samas on nad ka haavatavad. Neil on vaja kedagi, kellega jagada oma rõõme ja muresid , aga ka vastutust oma lapse arengu eest.
SRC võrgustikurühmades töötavad spetsialistid, pered ja teised partnerid koos, et toetada lapse kõne ja keele arengut. Lapse keele arengut edendatakse suhtluses inimestega, kes täidavad erinevaid rolle: võrgustiku funktsioon on luua selleks võimalusi. Sekkumine toimub igapäevaselt lapse tavategevuste käigus. Kõik võrgustikurühma liikmed järgivad samu strateegiaid, aga igaüks annab lapsele võimaluse omandada oma igapäevaelus teadmisi ja oskusi eri viisil ja eri kohas. Kõigi ülesanne on olla lapsele heaks “vestluspartneriks”.
Võrgustikutöö algab, kui vanemad otsustavad, kes on nende lapse jaoks olulised inimesed. Need võivad olla õpetajad, vanavanemad, tädid, onud , naabrid, hobitegevuste tugiisikud või teised. Vanemad kutsuvad väljaselgitatud inimesi võrgustikurühmas osalema. Rühm kohtub regulaarselt, et arutada ja otsustada, mida lapsel nende arust oleks vaja õppida. Koos otsustatakse ka, kuidas laps õpib, ning määratakse kindlaks, kuidas otsustatut igapäevaelus ellu viia. Nõnda on iga võrgustikurühm iga lapse puhul ainulaadne.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.european-agency.org/publications/ereports/early-childhood-intervention/eci_et.pdf
Early Childhood Intervention ; Project update ; Country Report – Norway 2009; Lise Helgevold
http://www.european-agency.org/news/euronews/euronews-15/euronews15_ettext.pdf
http://www.kuivaks.ee/index.php?article_id=316&page=177&action=article &