Läänerindel muutuseta - Erich Maria Remarque (0)

Läänerindel muutuseta   Erich Maria Remarque
 Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline  Albert   Kropp , õpihimuline  Müller  V, tüdrukutest huvituv Leer , “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer  ,  lukksepp  Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus,  talupoeg   Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus  Katczinsky  (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli  leitnant  ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv . Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. I Maailmasõjaga ja läänerindel Saksa poolel, prantslaste ja inglaste vastu sõdivate sõdurite elust.Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematudsaksa rindel) 7 klassivenda koos. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri, Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, pidi saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat  pesema  jne. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid nad komistamist ning valasid osa väljakeidetest talle jala peale. Ülesandeid täites jooksid mehed aeglaselt nii, et allohvitseri hääl enne kähedaks jäi kui mehed ära väsisid Kasarmusse naastes saab teada et Kemmerich(vana klassivend) on raskelt vigastatud, lohutab tead et ta pääseb koju kuigi ta teab et nii ei ole. Teine klassivend Müller ilmub palatisse ja saab vigastatu saapad endale(algul vigastatu ei lubanud) Meeste sekka saadeti juurde 25 noort sõdurit ja ka hulgaliselt vanemaid mehi. Majutamishooneks oli väike vabrikuhoone. Kat toob hobuseliha ja leiba. Ta oskab alati toitu leida. . Katcinzky ja Paul lähevad öösel tallu hanesi varastama kuna kasarmus ei anta süüa, P saab 2 hane kuid koer hüppab talle peale, annab koerale nuga ja saavad hanedega üle aia. Lähevad laohoonesse, praevad haned Poisid saadetakse lahingusse, istuvad kaevikus, nekrut oli ennast täis lasknud, soovitasid püksid ära võttta,et ei külmetaks, ta suri ära. Järgmine päev kasarmus antakse neile palju süüa ja suitsu( sellep . Arvavad et saavad surma). Lahingus läheneb neile udu( gaasirünnak )kõik tõmbavad gaasimaskid pähe, nekrutid kaevikus ka,nad märkavad et nende peakohal käiakse juba ilma maskideta,võtavad ka ära ja surevad, sest madalalam püsib gaas kauem.poisid märkavad üle jõu tüdrukuid kes kutsuvad neid endale külla, jõge ületada aga ei tohi.Kat ütleb et salala öösel üle jõe ujuda ja neidudele külla minna, Paul, Kat ja Krop  joodavad Tjadeni täis ja jätavad ta maha magama, kuna tpdrukuid oli ainult 3.võtavad kaasa pätsi sõdurileiba ja tüki suitsuvorsti, leiavad tüdrukute maja.tüdrukud on toidu üle õnnelikud, kuna pole ammu söönud.P kutsutakse jaoülema jutule et ta saab 2 nädalat puhkst.sõbrad saadavad ta vaksalisse, kodus ootab trepi peal õde, P saab teada et emal on vähk, ema teeb talle lemmikuid kartulikotlette vaevaliselt .räägib tänaval õpetajatega,talle ei meeldi kodus, tahab tagasi rindele.  tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega.  Kodus saab Paul paljude mälestuste ohvriks, ta hakkab kahetsema, et üldse puhkusevõttis, sest see teeb asjad veel raskemaks. Ta tunneb, et ta ei suuda enam kohaneda tavaliseeluga, sest ta on näinud nii palju õudusi.Inimesed, kes pole sõjas käinud targutavad, kuidasseda võita, see ajab Pauli närvipeale puhkust sõidab P treeninglaagrissekus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale , sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud, näeb enda õpetajat. Ta annab neile isegi enda emaküpsetatud toitu. Paul on mures, et ta muretseb nende pärast isegi liiga palju, kuna nad onikkagi tema vastased, samas ta saab aru, et ka nemad on inimesed ja ilma sõjata võiksid nadsõbrad olla Paljud venelased on kõhnad, neile ei anta süüa.mõned vahetavad asju/ riideid toidu vastu valvuritelt, ronivad öösel üle aia et prügikastist süüa otsida.P saadetakse rindele tagasi ja ta ei tunne kedagi.ta l’heb vabatahtlikut luurele, eba]nnestub sest lahing hakkab uuesti istub mürsulehtris ja ei julge edasi minna kuid läheb siiski.paul eileia enam tagasiteed ja kõnnib vales suunas, ei leia omasi, ootab valgenemist. kuuleb same ja mängib surnut, kui siiski võtab pussi ja pussitab siiski prantslast, kes ei sure veel.3 päeva istub P prantslasega seal, siis too sureb .P lubab endale prantslase naise ja lapse üles, kuigi ta teab et seda ei juhtu tal oli n’rvivapustus, see l’ks talle liiga hinge, kat paneb aru p’he.kuuleb lähenevaid sakslasi ja karjub et on oma, näeb Kati, ta jutustab et Pauli otsiti ja arvati et too on srunud. Mõne päevapärast anti Katile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon . Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. talus oli uhke tugitool, 2 põrsast ja kotte kartuleid , nad hakkasid süüa tegema.Tulistamine hakkas, aga P tegi viimased 4 kartulikotletti lõpuni ja nad olid mitu päeva keldris, sõid toitu. veoauto tuli neile järgi ja nad vütsid toidu ja tugitooli kaasa, kasarmus lubasid 10 min kaupa teistel seal istuda.nad saadeti tagasi lahingusse,  Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada. Nad viidakse sanitaarrongiga haiglasse. Paul ja Albert tahavad kindla pealekokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära. Mehed kardavad laatsaretis nö.surituba. Keegi ei taha sinna minna, sest tavaliselt ei tule sealt kedagi enam tagas.Kui nad jõudsid haiglasse, mis tegelikult oli kirik , viidi Albert kohe palatisse. Haiglas oli väga puhas.samas palatis oli Albert ja veel 5 meest. Kõikidel oli midagi katki. Ühel käsi otsast, teasel vaagnaluu puruks.musta peaga poisil oli käsi otsast, tundus koras aga üks öö hakkas veritsema, kõik kutsusid arste kuid need ei tulnud(helistasid kella) siis visati midagi vastu seina ja nad tulid.poiss suri, Albert viidi vastu tahtmist opile, tal oli pärast halve, ka P viidi opile, tal oli parem ja saadeti rindele.P ja Kat olid kompaniist ainukesena elus. Bertinckil oli rinna haav ja veel pärast seda rebis mürsukild tal lõua ära. Sellel samal killul oli veel jõudu ka Leeri puusa lõhki rebimiseks. Nüüd sai ka Kat killu tükiga jalga. Kat oli väga tusane, et just nüüd pidi viga saama. Paul lohutas teda ja tassis ta kasarmusse. Kat oli saanud surma läbi mürsukillu pähe. P oli ainukesena klassivendadest elus. Paul langes 1918. aasta oktoobris, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta.Paul oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta sellili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud – Ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.poisid muutusid süjas valvsaks ja ükskõikseks, hoolisid vaid elus püsumisest, sõprus aitas seda kõike üle elada.poisid said aru et isamaa eest võitlemine ja aus suremine pole üldse nii heaKui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud  plahvatustega nende ümber. Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile.Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elushoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks . . Mehed teevad nalja, sest muidu nad ei peaks enam vastu. Aga huumor muutub iga kuuga sapisemaks
TEGELASED:Paul Bäumer - peategelane Albert Kropp - väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V - kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist - isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden - kõhn lukksepp , samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles - paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus - vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering - talupoeg , kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich - ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas  Heinrich -  kokk Himmelstof - allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja