Karl Ernst von Baer - referaat (0)

Keskkonnakaitse teaduskond
KODUNE TÖÖ
Üliõpilane:
Keskkonnakaitse esimene kursus
„KARL ERNST VON BAER “
juhendaja: Prof .
2013

Sisukord

Sisukord 2
Karl Ernst von Baer (1792 – 1876) 3
Sissejuhatus ja elulugu 3
Tähtsaimad saavutused 3
Baer Peterburis 4
Karl Ernst von Baeri austus 5
Baeri Muuseum 5
Karl Erns von Baeri medal 5
Baeri preemia 6
Baeri tänav 6
Baeri monument 6
Kasutatud infokanalid 7

Karl Ernst von Baer (1792 – 1876)

Foto: K.E von Baer portree http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer

Sissejuhatus ja elulugu

Üks silmapaistvamaid teadlasi Eesti ajaloos. Ta on Eestis sündinud. Tema oli see kes avastas imetajatel munaraku. Ta oli Venemaa Geograafiaseltsi üks asutajatest. Kogu elu elas ta mujal, aga viimased aastad elas ta Tartus, kus ta oli Eesti Loodusuurijate Seltsi esimeheks. Ta on maetud Tartusse , seal asub ka tema auks püstitatud mälestussammas ning tema portreed kujutati ka Eesti 2 kroonisel rahatähel.
Karl Ernst von Baer sündis 17 veebruar 1792 aastal Piibe mõisas Järvamaal kolmanda lapsena. Isa oli tal Eestimaa rüütelkonna peamees Johann von Baer ja ema oli Juliane von Baer. Karlil oli kokku kuus õde-venda. Alghariduse sai ta koduõppes, kuid hiljem 15 aastasena läks ta õppima Tallinna Toomkooli. Lõpetades Tallinna Toomkooli 1810 aastal, suundus ta Tartusse ning läks seal ülikooli arstiteadust õppima. Tartu Ülikooli lõpetas Baer 1814 aastal ning läks Saksamaale. Ta täiendas end Saksamaal Berliini, Viini ja Würtzburgi ülikoolides. 1819. aastal kolis Baer Königsbergi ( Kaliningradi ), seal abiellus ta 1.jaanuaril 1820 Auguste von Medemiga.
Neil oli kokku 6 last, viis poega ja üks tütar:
Karl Julius Friedrich von Baer (1822–1843)
August Emmerich von Baer (1824– 1891 ), Venemaa kindralmajor
Alexander Andreas Ernst von Baer (1826–1914), maanõunik, Kihlevere ja hiljem Piibe mõisnik
Marie Juliane von Baer (1828–1900), abiellus meditsiini doktor Karl von Lingeniga [3]
Hermann Theodor von Baer (1829–1866), Piibe ja Selli mõisnik
Samal aastal valiti ta ka Königsbergi Ülikooli erakorraliseks professoriks, paar aastat hiljem sai temast juba zooloogia korraline professor ning viis aastat hiljem sai ta ka anatoomia professoriks. Baer kolis Königsbergist ära Peterburgi 1834 aastal.

Tähtsaimad saavutused

Tema suurim avastus, ka inimkonna bioloogia ja anatoomia jaoks suurima avastuse tegi Baer aga aastal 1826 kui avastas imetajaid uurides munaraku.  See avastus pani aluse võrdlevale embrüoloogiale teadusharuna ja samuti sai selgeks, kuidas imetajad , sealhulgas inimesed, täpselt viljastuvad. 
Foto: Inimese munarakk ( http://lt.wikipedia.org/wiki/Kiau%C5%A1ial%C4%85st%C4%97 )
Niisamuti nagu munarakk oli esmaskirjeldatud just Baeri poolt, oli ka esmakirjeldatud tema poolt samal aastal rõnguss.

Baer Peterburis

Kui Baer kolis Peterburgi, siis sai temast seal Peterburi ülikooli zooloogia professor. Alates 1846 aastast tegutses ta anatoomia ja füsioloogia professorina. Temast sai 1862 aastal haridusministeeriumi nõunik, kuni ta aastal 1867 Peterburist lahkus.
1845. aastal osales Karl Ernst von Baer koos Fjodor Petrovitš Lütke, Ferdinand von Wrangeli, Vladimir Ivanovitš Dali, Vladimir Fjodorovitsch Odojevski ja Friedrich Georg Wilhelm Struvega Venemaa Geograafia Seltsi asutamisel. Ehkki seltsi ametlikuks presidendiks sai Nikolai I poeg Konstantin Nikolajevitš ja asepresidendiks Lütke, oli Baeril just selle tegevuse algusaegadel täita väga oluline roll.
Baer viibis ka mitmetel geograafiaekspeditsioonidel, mille käigus ta tegi muuhulgas kindlaks ka jõekallaste uhutuse sõltuvuse maakera pöörlemisest ja Siberi igikeltsa. Baeri auks on nimetatud seitse geograafilist objekti.
Tagasi Tartusse
Baer kolis Tartusse elama 1867 aastal, kus tahtsi rahu ja vaikust . Teadustöös tegutses aktiivselt edasi. Ta oli alates 1869 aastast ELUSi president kuni 16.november 1876 aastani, mil ta oma kodus Tartus suri. Tema auks avas skulptor Aleksandr Opekušin aastal 1886 Tartus Raadi surnuaial monumendi, sinna samasse surnuaeda on maetud ka Baer ise.
Foto: Karl Ernst von Baeri monument Raadi surnuaial Tartus ( http://en.wikipedia.org/wiki/User:RaBOTnik/test/case75 )

Karl Ernst von Baeri austus

Baeri Muuseum

See muuseum asub Tartus Veski tn 4.kus Baer elas oma elu viimastel aastatel. Muuseum loodi Maie Remmeli ja teiste bioloogide initsiatiivil, samasse majja on loodud ka Eesti Loodus toimetus . Muuseumis on eksponeeritud Baeri elu ja teadustööga seotud materjalid. Baeri Muuseum kuulub Eesti Maaülikoolile.

Karl Erns von Baeri medal

Medal loodi K.E von Baeri auks, see asutati 1864 aastal tähistamaks Baweri 50.teadusliku tegevuse juubelit. Medalit vermiti pronksist , kullast ja hõbedast. Pronksmedaleid tehti kokku 1020, selle said kõik kes annetasid preemia jaoks 3 või enam rubla . Baeri kuldmedalit peeti kõrgeimaks autasuks Venemaal bioloogia alal, seda anti välja kord kolme aasta tagant (enne I MS). Selle said kokku 27 teadlast.
Karl Ernst von Baeri medal (Karl Ernst von Baeri mälestusmedal) on 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia poolt asutatud tunnustusmedal. Kokku tehti 150 medalit, väljaandmiseks aastatel 1976–1992.
2006. aastal otsustas Teaduste Akadeemia Baeri medali taaselustada. Karl Ernst von Baeri nimelise medali uus statuut, mille töötasid välja Erast Parmasto, Hans-Voldemar Trass ja Loit Reintam , kinnitati 14. märtsil 2006.

Baeri preemia

See on Eesti Teaduste Akadeemia poolt välja antav auhind/tunnustus, mille eesmärgiks on esile tõsta Eestis saadud uurimustulemusi bioloogia, geograafia ja geoloogia erialal, mille arendamisel oli Baer silmapaistvamaid saavutusi. Seda preemiat antakse välja iga nelja aasta tagant ning tehakse teatavaks 28.veebruariks, mil oli Baeri sünnipäev. Praegu on teadaolevalt selle auhinna saanud 12 nimest.

Baeri tänav

Baeri auks loodi Tartu kesklinna ka tema nimeline tänav. See on umbes 620 meetrit pikk, selle keskel avaneb ühes kohas vaade Tartu Toomkirikule. Varem kandis see tänav Vallikraavi tävana nime.

Baeri monument

Monument loodi Baeri austuseks tema 10.suurma-aastapäevaks. Püstitati tema matmispaika Raadi kalmistule Tartus 28.november 1886 aastal.

Kasutatud infokanalid

http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=4&do=2 (19.01.2014)

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1940&layer=109&lang=est#1973 (19.01.2014)

http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer (19.01.2014)

http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer#Looming (19.01.2014)