Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis näitab et eestlased ei olnud pärisorjad?
  • Mida piirati keelati?
  • Millised piirangud seati peale muistset vabadusvõitlust talupoegadele?
  • Millised muudatused toimusid talupoegade jaoks 14 15 sajandil?

Lõik failist

Kord
pärast muistset vabadusvõitlust.

Eesti aladel kujunes
välja 4 erinevat haldusjaotust.1) Taani valdus(P-Eestis)13-20 saj
sõna eestimaa ainult põhja valduste kohta.
2) Ordu alad- Kõige
suurem sõjaline ja ilmalik võim siin aladel..
3) Tartu piiskopkond -kuulus Riia peapiiskopile. Riias oli peapiiskop , kellele
kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop
läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele .
4) Saare-lääne
peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile
Maahärrad-
need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop,
Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister
Selline haldusjaotus
oli 13-16 saj keskpaik , võib nim ka Eesti alade poliitiliselt
killustatuse ajajärguks
. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG.
Omavahel 4 maahärra
vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes
sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see
peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodusõda lõpetada saatis Rooma paavst oma legaati e saadiku siia aladele ja 1238 Stensby
leping, millega otsustati, et järvamaa läks Ordule. Kinnistati, et Taanile kuulub endine Virumaa ja Harjumaa .
Ordualad olid omakorda
jaotatud 1) kontuurkondadeks, mida juhtis kontuur 2)
Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust #1 Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust #2 Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust #3 Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust #4 Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust #5 Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lillikas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Vana Liivimaa

VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa ­ Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sakslastele, Rävala ja Harju taanlastele, Lääne, Järva- ja Virumaast kui vaidlusaslusest territooriumist moodustati paavstile alluv puhverriik (likvideeriti 1227). Kasutades ära Taani nõrkust vallutas ordu 1227.a taanlastelt Toompea, paavsti uus katse tüli lepitada, lõppes 1233.a. veresaunaga Toompeal ­ tapeti u. 100 paavsti vasalli, neist suur hulk oli eestlasi. Ordu ja Taani leppisid ära alles pärast Saule lahingut 1236. a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks.

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja.

Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste  Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand)  Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel  Pullad- seadused  Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi  Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister  Liivimaa meister- Liivimaa haru juht  Läänistamine- maa andmine lääniks  Vasall- see, kes sai maa  Seniöör- läänistaja  Legaat- paavsti saadik  Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Vana-Liivimaa

VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa ­ Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha

Ajalugu
thumbnail
11
pdf

Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud

Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud Referaat Autor: Annabrita Kalda Viljandi 2018 Sisukord 2 1. Riigid Vana-Liivimaal Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk-ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks.Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisvat poliitikat, ilma et nad

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile.

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Keskaeg Eestis

Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun