Ungru loss (mõis) (0)

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium
Ungru loss (mõis)
Referaat
Õpilane:
Haapsalu 2011
Sisukord:
Sissejuhatus .................................................................................................... 3
Ungru loss (mõis) selle asutamisest tänapäevani ........................................... 4
Ungru mõisast 19.sajandi algul....................................................................... 5
Kokkuvõte ...................................................................................................... 6
Kasutatud materjal ......................................................................................... 7
Lisad ............................................................................................................... 8
Referaat räägib Ungru lossist ja selle mõisast, millel on väga palju omanikke olnud. Selle omanik algul oli Gorris Herkel, kelle poja, Reinhold Herkeli tütar abiellus 1614.aastal Otto Ungern -Sternbergiga. 1646 .aastal päris mõisa nende poeg, ooberstleitnant ja vabahärra Otto von Ungern- Sternberg . 1655. aastal abiellus ta Helene von Zoegega Erastverest. 1666 . aastal suri Otto von Ungern-Sternberg ning mõisa päris tema poeg Reinhold von Ungern-Sternberg. 1696-1697 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees . Tema surres läks mõis edasi tema postuumselt sündinud pojale Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899. aastal päris isa surma järel mõisa krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg. Kui viimane lastetuna suri, läks mõis edasi tema nooremale vennale Klaus Kaspar Alexander Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses . Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. 1893-99 Ewald von Ungern-Sternbergi ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis , mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist — neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss on Ungru ehitajatele olnud ka muus osas eeskujuks. Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn . Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga. 1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd. Aastakümneid tühjalt seisnud loss hakkas lagunema 1940tel aastatel. Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes 1960teks aastateks varemeiks. 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutult seisvad lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul õnnestus tutvusi ja keerulisi teid kasutades lammutustööd siiski seisma panna, kuid ligi kolmandik lossi müüre jõuti selle ajaga siiski lammutada. Ülejäänu on õnneks meie päevini säilinud. Kaasajal veidi korrastatud lossivaremetele on teravaks kontrastiks samas asuvad nõukogude sõjaväelennuvälja ehitiste varemed. Ka suur park on praktiliselt hävinud, alles on vaid paar puud.
15. juunil.1899 suri krahv Evald Ungern-Sternberg vanem. Perekonna peaks ja ühtlasi ka kõige tema mõisate peremehe õiguste ja kohustuste kandjaks jäi nüüd tema vanem poeg, ka Evald, keda tunti Ungru mõisa omanikuna ja Ungru krahvi nime all. Ungru loss oli siis kõigest pooleldi olev ehitus, millest pidi kord saama suurepäraline eluase inimestele. Mitmekordse maja kõrgused kiviseinad punase telliskivi katusega, sihvakas torn, mis kaetud tumedaks muutunud vaskplekiga, määratu suured uksed ja aknad massiivsete raamidega väljaraiutud kivist, avaldasid muljet, et seal on valmimas haruldaselt tore eluhoone omapäralise stiili ja mõõtmetega, mille sarnast vaevalt leidub mujal Eestis. Ruumid, mis Ungru mõisa valitsejale elukorteriks määratud, ei olnud meeldivad ega mugavad . Kivimaja esimesel korrusel asusid sepapada ja puusepa töötuba, teine korrus, kus oli valitseja korter, oli väljastpool valgeks krohvitud seintega ja papist katusega, kuhu viis järsk ja kitsas puutrepp. Seal oli kaks tuba, mida ühendas paari sülla pikkune kitsas koridor , väikene köök sahvriga. Valitseja elukorteriks oli üks tuba, kuna hoovipoolne tuba oli määratud mõisa kontoriks. Sinna oli paigutatud suur kirjutuslaud , kollaseks lakeeritud kapp mõisa raamatute ja kaartidega ning mõned toolid . Seinal rippus telefoniaparaat, mille kaudu võis pidada ühendust Haapsalu linnas asuva krahvi korteriga ja Asuküla mõisaga umbes 10vertsalises kauguses, mis kuulus kõrvalmõisana Ungru mõisa omanikule. See oli esimene telefoniühendus tervel Läänemaal, sest Haapsalu linnas ja ümberkaudsetes mõisates hakati alles hiljem kasutama kaugkõne võimalust traadi teel.
Ungru lossil (mõisal) on ajaloo jooksul olnud palju erinevaid omanikke ning vaatamata sellele, ei saanudki loss kahjuks kunagi täiesti valmis.
Internet :
Eesti mõisaportaal http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml
Raamatud:
Särg, Alo. Läänemaa mõisad ja mõisnikud. Tallinna Raamatutrükikoda, 2008.
Läänemaa muuseumi toimetused IV. Haapsalu 2000.
Ungru loss 19.sajandil
Ungru lossivaremed tänapäeval