Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" peatükkide kaupa (6)

Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer,
Albert Kropp – kõige nutikam.
Müller V – õpib palju.
Leer – meeldivad lõbutüdrukud.
Nende sõbrad: Tjaden – kõhn lukksepp , 19a, kompanii suurim söödik.
Haie Westhus – niisama vana turbalõikaja.
Detering – talupoeg , mõtleb aint oma talust ja oma naisest.
Stanislaus Katezinsky – salga peamees , visa, kaval, 40a.
Kantorek – oli nende klassijuhataja.
Kat – Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp , ta on iga asja peale meister.

ptk.
Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine…) on ära kadunud.
Esimese turmtule all varises kokku see maailmavaade, mida neile õpetatud oldi . Suri ka Josef Behm – paks, muhe poiss, kes ei tahtnud üldse sõtta minnagi.
Kemmerich on haiglas , suremas, ta kell on varastatud ja üks jalg amputeeritud. Sanitarile pakutakse suitsu, et ta Kemmerichile morfiumi süstiks. Kroppi, nagu mingil ajal igatüht, tabas rindešokk.. Kantoreki kirjas oli,e t nad on Raudne noorsugu. See ärritas noori, nad tundsid end vanadena…

ptk
Paul mõtlen oma kodule ja oma luuletustele, kirjutistele.. Enam ta ei tegele sellega. Vanematel meestel on, kuhu tagasi pöörduda, ent neil, noortel ei jõudnud elu alatagi, kui juba sõtta saadeti. Nende elud on tühjad, ent nad ei ole kurvad.
Nende silmis on ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad – häid saapaid on harva leida, ning sanitaril on neid vähem vaja, seega Müller juba passis seal.
Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku , kõige julmema ülemuse juurde – allohvitser Himmelstoss , keda kutsuti nahanülgijaks. Ta sundis neid igasugu mõttetuid töid tegema(hambaharjaga põrandat pesema , prügikühvliga lund rookima…). Ent lõpuks nad astusid vastu, ütlesid, et tahavad tema kohta kõik välja öelda ja käske täitsid aeglasemini. Siis jättis ta nad rahule.
Paul mõtles oma noorusele, nad olid noore ja süütud. Ent sõjaväe õpe oli neid muutnud, tähtis oli aint sõda ja oskused..
Paul läheb haiglasse Kemmerichi külastama, kes on veel halvemas seisus, lisaks ta nüd teab, et tal on jalg amputeeritud js et ta hakkab surema. Ta annab Paulile saapad , et ta need Mullerile annaks. Paul on kurb, et keegi, kellega ta üles kasvas, nüüd nii jubedasse surma sureb . Arstil pole aega sureva Kemmerichiga tegeleda ja selgub , et ta on 17s kes seal täna sureb. Paul võtab oma asjad ja lahkub . Ta on vihane , et ta suri ent rõõmus, et ise elab. Annab saapad üle ja joovad rummi .

ptk
Nad saavad väge lisaks, paljud on neist nooremad , Kropp kutsub neid lasteks. Kat liitub nendega, kui nad uusi lähevad üle vaatama. Üks kurdab söögi üle, teadmata, et võiks hullemgi olla, Kat ütleb, et nüüd tehakse juba saepurust leiba. Kat annab poisile valgeid ube, ja kui poiss kunagi veel tahab, peab ta tubakat või sigarit vastu andma. Paul ja Kropp saavad muidugi tasuta süüa. Kat – Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister.
Paul on õnnelik, et ta on nende sõber. Ta oleks ka kõrbest meestele söögi leidnud. Istuvad väljas päkesekäes ja harjutavad auandmist. Kat arvas , et inimestele hakkab lihtsalt võim pähe ja see ei mõju hästi. “Only in the army are men free to abuse others and force them to do pointless things. Discipline is good to learn, but what they learned in training is pointless and everyone knows it.”
Tjaden oli voodimärgaja, Himmelstossil oli oma meetod, ta otsis ka teise voodimärgaja ja panid nad vahetustega üksteise peale magama – üks öö üks ja teine öö teine. See oli jõle ja Tjaden vihkas selllepärast Himmelstossi.
Kuid nad maksid talle kätte – ühel ööl ootasid nad teda, teades ta lemmik kõrtsi, et ta sealt tuleks. Nad viskasid talle koti selja tagant üle pea, peksid ja mõnitasid teda, tõmbasid püksid alla, peksid piitsaga. Haie lõik kaks korda pähe ja poisid jooksid ära. Ta ei saanud kunagi teada, kes teda ründasid. Ja nüüd tuli Himmelstoss pärid sõtta, kus poisid teadsid temast rohkem.

ptk.
Neid saadeti ette kaevikuid kaevama . Sõitsid pimedas , et mitte tähelepanu äratada. Rinne on rahutu, täna öösel läheb märuliks. Ümberringi tulistatakse . Kat arvabl et varsti inglased pommitavad neid. Paul ja teised ei ole hirmund ent on pinges ja nad on valmsi varjuma. Pauli jaoks on rinne üks õudne keeris , kui oled sellest kaugel, nö rahulikus vees, siis juba seal tunned tema imemisjõudu ja ei suuda erilist vastuseisu osutada. Maa on koht, kus nad end varjata saavad ja seega elus püsida. Ent lahingus võtavad su üle võimust loomainstinktid. Nad saabuvad hõreadsse metsa ja väljuvad autodest. Nad ei tohi suitsetada, et mitte sihtmärgiks saada. Näevad rakette tulistatuna. Tassivad okastraadikeru, Paul vigastab ennast töötades, lõikab sisse. Ärkab üles, olles segaduses, justkui oleks ta aiapeol, või väike laps…Hobused on viga saanud ja justkui nutavad, kuigi mehed on ka ise hirmul, lasevad nad hobuseid maha, et nad ei piinleks.
Hakkavad tagasi autote poole minema ja just siis hakkab jälle pommitamine, puud lõhkevad nende ümber. Miski tabab Pauli pead ja ta peaaegu minestab. Pomm lõhkeb ta ees. Paul poeb sinna auku kaitseks, ent see on osaliselt haud. Ta hoiab laiba lähedale kuni Kat käseb tal gaasimaski pähe panna, muidu nad piinleksid ja sureksid gaasirünnakutõttu. Ühe mehe käsi jääb kinni, vabastavad..Gaasimaskid on lämmatavad – üks ja see sama õhk korduvalt. Gaas on piisavalt hajunud, et Paul saaks maski eest ära võtta. Paul märkab üht poissi, kes on puusale viga saanud, ta märkab ka, et tal ei ole aluspükse – see on see sama, keda ta enne aitas. Kuid ta on väga kõvasti viga saanud ja ei jää muud üle, kui ta maha lasta, pole mõtet kanderaami tuua, ta sureks niikuinii kuid piineldes.
Sajab vihma..8 haavatut, 5 surnut maetud , minnakse tagasi autodejuurde. Kuulevad uut plahvatust, ent midagi ei juhtu ja nad magavad edasi.
5.ptk.
Paul ja teised on tagasi laagris, tapavad putukaid ja täid oma kehal. Tjaden on meisterdanud panni, kuhu visates nad kiiremini surevad. Ka Himmelstoss oli seal, ta olla kodukasarmus paari nekrutit liiga kiusanud, teadmata, et üks neist oli maakonnaülema poeg ja see muutis paljugi. Müller uurib, mida teised teeksid, kui oleks jälle rahuaeg . Kropp jooks end täis, Kat ütleb, et nad läheks kõik koju ja näitab teistele oma naise pilti, Haie ütleb, et ta leiaks ilusa tüdrukuja veedaks nädala temaga voodis . (.kui sõda oleks läbi..."ma napsaks endale kohe ühe prõnnaka litsaka, säärase priske köögitädi, tead, kellel on midagi küljes, millest kinni hoida ja ilma pikema jututa paugupealt voodisse")
Ent samas Haie ütleb, et ta vist jääks pigem sõjaväkke allohvisseriks, kuna see on rahuajal parem kui turvast lõigata ja hiljem võiks saada politseohvitseriks. Kat arvab , et sellest ei saaks asja. Tjadeni ainus mote on aga kättemaks Himmelstossile. Deterring aga lihtsalt töötaks oma farmis .
Ilmub Himmelstoss, kes mehi kummaliselt tervitab. Nad on vaenulikud. Tjaden ütleb talle, et ta on paskade pask ja on ise väga rahul, et sai selle lõpuks välja öelda. Ent Himmelstoss ährvardab teda sõjakohtuga, Kat on ainuke, kes usub, et nii ka läheb ja sellest tuleks suur jama . Tjadeni see ei huvita ja ta lahkub, et vältida ülemaid.
Kropp aga ei vasta Mülleri küsimusele, selle asemel ta räägib koolis õpitud ainetest. Saavad aru, et sellest pole neile mingit kasu, mis nad õppisid. Katil, Haiel ja Deteringul on tööd kodus, aga need poised ei oska muud teha ku võidelda. Neil polnud kunagi võimalust midagi muud õppida. “Sõda on meid kõigeks rikkunud.”
“Me olime 18 ja just õppinud elu ja maailma armastama, ja siis pidime selle tükkideks laskma . Me usume aint sõjasse.”
Himmelstoss naaseb majoriga, otsides Tjadeni. Paul ütleb Tjadenile, et ta peab nende juurde ilmuma, ent ta otsib uue kohta, kuhu peituda. Istung..Poisid selgitavad, miks Tjaden teda vihkab. Tjaden saab karistuseks 3 päeva laagrivanglas ja Kroppile ühe. Teised võivad neid külastada ja nad mängivad enamuse ajast öösel kaarte.
Peale mängu läksid Kat ja Paul hanesid jahtima..Koer segas neid..Lõpuks saavad ikka kätte ja lähevad neid grillima .. Paul molteb, kui palju tal Katiga ühist on sõja tõttu ja unistab taevast…Allesjäänud hane mässivad ajalehte ja viivad vnagi, Kroppile ja Tjadenile. Need kaks söövad õnnelikult ja teised lähevad magama.
6.ptk
Lähevad 2 päeva tavalisest varem eesliinile. Näevad uhiuusi kirste, mis on ju nende jaoks. On selge, et inglased valmistuvad millegi suure jaoks, neile tuuakse varustust juurde. Rusutud meeleolu. Oma suurtükivägi tulistab neile jälle kaevikusse, kuna torud on ülekoormusest äraleierdatud. 2 haavatut.
Rindel muutub elu tähtsusetuks. Rotid söövad nende leiba, tapavad nad labidatega.
Algab lahing. Nad võitlevad vihaga, et maksta kätte. Isegi Kat ei saa neile sööki muretseda. Mehed hulluvad..Lõpuks saavad nad ühel ööl süüa. Seejärel mõtleb Paul rahulikke mälestusi, teadmata, kas ta neid enam kunagi saab, või on soda kõik head asjad igaveseks hävitanud.

Lahingud jätkuvad, veel rohkem surnuid.. Nad ei leia ühte omadest , kes on kuskil kinni ja karjub valust. Lõpuks ta vaikib. Uued ei saa hakkama, saavad kiiresti surma. Paul satub Himmelstossiga ühte kaevikusse ja märkab, et ta ei sõdi ja varjab ennast. Ta saab vihaseks ja käseb tal sõdida, mitte lasta noortel meestel surma. Lõpuks tuleb ka leitnant ja Himmelstoss saab oma šokist üle.

Paul on sõjast nii tüdinenud, kõiks mis ta teha saab, on võidelda ja õpetada uusi võitlema, kuid uued ei saa hakkama. Haie Westhus saab viga ja on ilmselt suremas. Lahingu lõpus on palju surnuid, kuid Pauli grupp on kergendatud, võtavad auto ja lahkuvad rindelt. Paul märkab kuivõrd on aastaaeg muutunud. 150st on alles 32.
7. ptk
Pauli rühma korrastatakse. Saavad tiba väljateenitud puhkusest. Himmelstoss on muutunud mees, lahingukogemused on ta sõbralikumaks teinud. Kõik peale Tjadeni tervitavad teda. Ta tehakse kokaks ja ta kohtleb mehi hästi, eriti Pauli ja ta sõpru ja Tjadenit, kes teda lõpuks aksepteerima hakkab. Nad on hästi puhanud ja söödetud, rinde julmus hakkab kaduma..kuid nad ei unusta seda kunagi, nad lihtsalt naudivad puhkust, kuniks saavad.
Kropp ja Paul leiavad kuulutuseplakati, millel on imeilus tüdruk, kellelt nad silmi ei saa. Tema kõrval on mees, kelle nad ära rebivad kuna tema on puhas, aga nemad räpased. Siis nad otsustavad ka ennast korda teha…Tulevad Tjaden ja Leer, kes kohe ropuks muutuvad. Leer oli nende klassist esimene, kes vahekorda sattus, nüüd tal oli meenutamist. Paul ja Kropp lahkuvad, et end korda teha.
Ujudes märkavad Paul, Leer, Kropp ja Tjaden kolme ilusad prantslannat, kes kõnnivad jõekaldal, eemal nende laagrist, kuhu nad minna ei tohi. Paulile jääb eriti silma üks imeilus sale , tõmmukas. Tjaden toob ruttu leiba, ja lubades tüdrukutele head paremat viia leppiskidki nad kokku kohtumise sel ööl, tüdrukute majas.
Kuna on 3 tüdrukut, joodetakse Tjaden täis ja ta kustub ära. Mehed lähevadki naiste juurde, nod on rõõmsad, et süüa saavad, mehed on rõõmsad, et saavad siin bordello asemel olla. Paul loodab, et armatsedes unustab ta sõja, ent see ei õnnestu. Tagasiteel on ta masendunud, kuni nad märkavad paljast Tjadenit, nad naeravad ja lähevad oma tuppa magama.
Paul kutsutakse kompanii kantseleisse, talle antakse puhkuseluba koos sõidupiletiga. 17 päeva, 3 neist sõiduks, on puhkus. Selgub, et tagasitulles ei peagi ta kohe rindele minema, vaid hoopiski Heidelaagrisse õppekursustele. Kokku saab ta siis eemal olla 6 nädalat, ent kas tagasitulles on sõbrad alles? Ta pettus selles naises, kuna kuuldes, et Paul läheb puhkusele, ei pakkunud ta talle enam huvi. Kropp ja Kat saadavad Pauli rongijaama. Kodudeel muutub närviliseks. Sihtkohas meenub elu enne soda. Õde kallistab teda, Paul peaaegu minestab. Ta näeb, et ta ema on väga haige. Ema teeb talle ta lemmiktoitu, ent see ei maitse enam samamoodi.
Ema on teistelt kuulnud , kuidas rindel on ja küsib ka Paulilt, end ta ei taha vastata ausalt , kogu julmust paljastada. Ta üritab asja ilustada ja seega tunneb ta end kodus mugavamini. Arstid arvavad , et emal on vähk.
Tänaval kohtub majorit, kes ta peale karjub, kuna ta ei anna aud õigesti. Paul saab vihaseks ja vahetab riideid. Ema on õnnelik nähes teda muutununda ent isa tahab, et ta paneks mundri selga , et sellega eputada. Paul keeldub.
Käib baaris , ei oska linnarahvaga suhelda..Sel õhtul küsib isa talt palju nõmedaid küsimusi rinde kohta. Pauli ärritas see, kuna isa ei mõistnud, et rääkides ta nagunii ei mõistaks rindel toimuvat. Ta ei tule enam toime eluga tavaliste inimeste hulgas, ei leia ühist keelt. Tahab tagasi rindele.
Kodus ta vaatab oma raamatuid ja asju ja igatseb seda rõõmu, mida ta sai lugemisest . Ta loodab, et peale soda see taastub . Need ei inspireeri teda enam ja ta paneb need kõrvale ning lahkub toast .
Läheb Mittelstaedi juurde kasarmusse, kes räägib uudiseid Kantorekist – ta on mobiliseeritud kui maakaitseväelane. Milttelstaed saab teda nüüd kamandada, ja karjuda tema peale nende klassivenna, Behmi, surma tõttu. Paul naerab ja mõtleb päevadele, mil ta ise Kantorekki kartis.
Ema on ärritunud, kuna poeg peab jälle lahkuma . Ta kasutab armeesidemeid, et perele paremat toitu saada. Külastab ka Kremmerichi ema, kes tahab kuulda, kuidas ta poeg suri. Paul vannub, et piinadeta, kuna tal ei ole midagi püha, mille nimel ta ei saaks seda vanduda. Miski pole enam püha. Ta lisab, et loodab, et ei naase enam kunagi rindelt, kui ta valetab. Naine annab Paulile Kemmerichi pildi ja ta lahkub.
Pauli viimane öö kodus, ema istub ta voodil, istuvad vaikuses..Paul saadab ema magama. Ema hoiatab teda prantsuse naiste eest ja annab talle aluspesu, mida ta eriti lubada ei saanud. Paul kahetseb, et puhkuseks koju läks.
8.ptk
Naaseb treeninglaagrisse, kus ta esmalt sai treeningut Himmelstossi käe all. Ta tunneb sealt väheseid. Treenimine on igav ja Paulile ei ole midagi uut. Ta pühendab oma tähelepanu ümbritseva looduse ilule. Laagri kõrval on Vene vangla, kust vangid käivad ajaäärde prügist toitu otsimas. Paul mõtleb, et nad ei erinegi palju saksa talumeestest..Vangid vahetavad oma saapaid jms söögi vastu.
Paul mõistab, et venelased on ta vaenlased ainult selle kuna keegi ütles nii. Tegelikult on ta saksa ohvitserid palju hllema vaenlased. Ta annab vangidele pool sigaretti ja lahkub.
Treeningu lõpus tulevad ta õde ja isa teda külastama. Ema on haiglas, ootab vähioperatsiooni. Isa on mures, kuna tal pole raha, et selle eest maksta. Paul soovitab tal rohkem töötada ja säästa ning lohutuseks räägib armeenalju. Rongijaamas saab neilt ema tehtud kooki ja moosi , mõtleb need kõik venelastele anda, ent mõeldes ema piinadele neid tehes, annab venelastele aint kaks kooki.
9.ptk
Jõudes tagasi rindele, selgub, et keegi ei tea, kus ta rügement on ja ta peab nad ise leidma. Küsides pole keegi Katist ega Albertist kuulnud. Peab üksi laagrit, lõpuks saab teada, et oodaku 2 päeva, siis nad naasevad rindelt ja saab nendega liituda.
Kat, Albert, Tjaden ja Müller naasevad, ent ta ei tunne end nendekõrval enam nii hästi. Annab neile oma ema kooki, kiidetakse seda. Paul on kurb, kuid ta tunneb et esimest korda alates lahkumisest on ta seal, kuhu ta kuulub. Liigub jutt, et nad viiakse üle vene rindele. Keiser on tulemas, ta jagab raudriste. Paul on pettunud kuna päriselt ei ole Keiser nii võimas, kui piltidel. Alber ja Paul vaidlevad, et kumb pool võtima peaks…samuti, miks soda üldse toimub, kuid ei leita ühtegi head põhjust võitlemiseks. Puude otsas ripuvad paljad surnukehad, ilmselt miinide tõttu.
Mehed saadetakse patrulli, nende ees on musta riietatud mehed, keda on raske näha. Pomm lõhkeb, Paul on hirmul ja mõistab, et eemalolek tegi teda pehmemaks. Ta kuuleb ema häält ja näeb peas vene vange. Ta ei suuda liikuda , ent lõpuks, kuuldes Kati häält, naaseb ta jõud ja ta üritab teistega liituda. Ta eksib ära ja peab varjuma, kuna pommitatakse. Tema peale lendab keegi ja enne kui ta arugi saab, pussitab ta prantsuse sõdurit. Ta ei suuda teda tappa, lihtsalt vigastas päris kõvasti, ja nüüd hoopiski üritab tal olemist mugavamaks teha, seob ta haavu . Mõne tunni pärast see mees sureb. Pal on ikka augus kinni, ta suleb ta silmad ja mõtleb ta naisele ning üritab mehele seletada, miks ta ta tappis. See oli Gerald Duval, tüpograaf. Paul mõistis, et ta oli inimene, nagu temagi, kellel on naine, laps, vanemad….Ta palus talt, kamraadilt, andeks. Ta kirjutab mehe nime ja aadressi üles, et lähedastele kas kiri või raha vms saata..Ent varsti see surnu ei häirigi teda enam niiväga. Ta rahuneb, on kurnatud ja näljane. Ta leiab Kati ja Alberti , kes teda otsivad. .. Alles hommikul räägib ta neile selles mõrvast, nad lohutavad teda ja ta isegi hakkab end paremini tundma, öeldes “sõda on sõda”.
10.ptk
Peavad 8 mehega valvama üht evakueeritud küla, kuna seda tulistatakse liiga rängalt. Paul ja Kat patrullivad tühje maju ja leiavad 2 väikest põrsast. Tegid pidusöömingu juurviljadega. Peagi nad mõistavad oma viga, söögitegemisest tulevat suitsu märkasid vaenlased, kes neid pommitama hakkasid. Nad keeldusid toidutegemist pooleli jätma ja pommide lõhkedes ümberringi jätkasid nad küpsetamist. Said korralikult süüa ja leidsid ja ohvitseride kohvi ja tubaka tagavara…Kuid nad on liiga palju söönud ja nüüd neil on paha.
2 nädalat möödub suhteliselt hästi, veel üks nädal ja neil kästakse naaseda rindele. Kassi panevad papagoipuuri. Nad saadetakse evakueeritavasse külasse, nad ei oota , et prantslased neid tsiviilisikuid saates tulistavad, kuid nii juhtub. Albert saab põlve kuuli. Paul mõistab, et on ka ise haavatud. Albert pigem tapaks end kui elaks sandina. Arst ütleb, et Albert läheb koju. Paul annab arstile tubakat jms, et ta saaks koos Albertiga olla. Ta taha puhtasse voodisse minna, kuna tal on täid. Medõed naeravad ja käsevad tal pikali heita.
Hiljem tahab Paul vetsu minna ent ta ei saa noorelt kenalt õelt abi paluda , häbeneb. Üritades ise hakkama saada, kukub ta voodist välja. Albert räägib õele, mis on ja see viib Paulile pudeli …nagu on ka teistel. Enam ei häbeneta.
Paul teeskleb palavikku, et koos Albertiga ravile saada, nad viiakse katoliku haiglasse. Nunnade palvetamine äratab nad üles, Paul karjub et nad vait oleks, ent nunn ütleb, et palve on tähtsam kui magamine . Paul viskab nende ust pudeliga ja nunnad solvununa sulgevad oma ukse. Tuleb kuri uurija, Josef võtab süü enda peale(viskamise), pärast selgitab, et tal on “laskmisluba”, ta ei vastuta oma tegude eest.
Mehed surevad ümberringi..
Pauli opereeriti ja ta oksendas 2 päeva järjest. Tal ei taha kondid kokku kasvada. See arst teeb tarbetuid oppe, katseks. Lubab meestel lampjalad ära opereerida, ent teeb neist hoopis kompjalad, kuid arst teeb ikkagi selle opi. Kropp kaotab oma jala, ta ähvardab teha enesetappu. Uus pimemees üritab end kahvliga tappa.. Peter naases surijate toast ja tegi sellega teistel tuju paremaks. Josef on hämmingus. Kui Paul paraneb, saab ta karke kasutada, ent ta ei taha Alberti silmaalla sattuda. Ta mõtleb, kui palju on tegelikult neid haiglaid Saksamaal, Prantsusmaal ja Venemaal, ja teda kohutab tegelik surevate sõdurite hulk.
Alles laatsaret näitab, mis on sõda.
Pauli palatis on ka Lewandowski – ta on kõige vanem. Ta on põnevil, kuna ta naine, keda ta 2 a pole näinud, tuleb teda vaatama. Neil lastakse haiglavoodis seksida, kuna mujal pole võimalik ja nad pole üksteist 2 a näinud. Albert hoiab last, mängitakse kaarte..ja ongi läbi. Jagavad neile vorstiviile, mees ja naine säravad ja on rõõmsad.
Mõni nädal hiljem, tuleb ikkagi Albertil ja Paulil eraldi minna. Albert saadetakse proteesimisosakonda, Paul saab kosumispuhkust ja läheb koju. Seekord on kodus veelgi raskem, ka ema on haigem. Peagi vajatakse teda rügementi ja ta lahkub. Hüvastijätt sõbra Alber Kroppiga on raske, ent aja jooksul õpitakse sedagi kroonus.
11. ptk
On kevad, puud on rohelised. Surm on lihtsalt üks asi, millega toime tulla. Nende mõtted on head, kui nad puhkavad ja surnud kui nad võitlevad. Rindel ei eksisteeri meestel muud kui elu ja surm. Nad on sõdurid, kamraadid ja see on ka kõik. See hoiab neid koos.
Deterning igatseb koduseid kirsiõisi, Paul kahtlustab, et ta võib põgeneda, et öö otsa üleval olles, ei teinud Deterning midagi. Kuid järgmisel hommikul selgus ikkagi, et ta oli kadunud ja militaarpolitseipoolt kinni püütud, muud ei teatud.
Mehi tulistatakse veelgi rohkem. Nad on ümbritsetud inglaste poolt. Berger läheb, et lõpetada koera piinad , kuid saab ise kuuli.
Müller tapetakse . Enne suremist annab ta Paulile Kemmerichi saapad, kes lubab need Tjadenile järgmisena. Nad ei saa Müllerit matta. Vastased on terved ja hästi söödetud, nemad haiged ja näljas, varud on peaaegu otsas, toit kohutav. Kuid ikkagi nad ei arva , et lõpp on lähedal. Nad teavad vaid kahte asja – võitlemist ja haiglaid. Tankid , gaas….
Bertink tapetakse, mürsukild rebib tal lõua ära, sama kild rebib lõhku Leeri puusa , nad mlemad surevad.
Suve tulekul on kõigile selge, et nad kaotavad sõja. Iga saksa mehe kohta on 5 tervet vastast, sama lennukite puhul.. Kuum, halb ilm. Kat saab kuuli jalga tuues sööki. Paul krabab ta ja viib lähimasse esmaabipunkti. Paul on mures, kui ka Kat läheb haiglasse, pole tal enam sõpru. Hane asjast on 3 a möödas. Selgub, et ta nägi seda vaeva asjatult, Kat suri. Teel sinna on ta granaadikillu pähe saanud. Ka maakaitseväelaen Stanislaus Katczinsky on surnud. Seejärel ei mäleta Paul enam midagi.

Paul on oma klassi 7st vabatahtlikust viimane. Rahu oleks justkui käega katsutav. Paul puhkab, kuna sai tiba gaasi. Mõtlen kojuminekule, aga ei suuda plaane teha. Ta on hävitatud. Ta arvab, et keegi ei suuda mõista ei teda, ega teisi sõdureid. Ta vaid loodab, et rõõm naaseb.
Oleks nad 1916 koju saand , oleks nad sellest masendusest võitu saanud, ent nüüd on nad vaid kadunud põlvkond.
Viimases lõigus Paul sureb. Okt 1918, vaiksel päeval…….Ta näoilme näitas, justkui ta oleks rahul sellega, et see niimoodi juhtus.