künkale kindlus,Tiberi suudmesse Osti sadam(160) · Linna kujunemine oli järk-järguline protsess · Pärimuse järgi valitses alates Romulusest seitse kuningat(753-509eKr) · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekule ja valitses koos senatiga (e vanemate nõukogu) RAJAS ROMULUS Ühiskonna korraldus Roomas · ...kujunes välja kuningate ajastul · Riik arenes sugukonna lagunemisel-seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavalduse pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Seisused: · Patriitsid- pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID- esialgu need kodanikud ,kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist,hiljem lihtrahvas Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi Jõukamadolid ratsanikud ,keskmiselt
koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam · Linna kujunemine oli järk- järguline protsess · Pärimuse järgi valitses alates Romulusest seitse kuningat (753-509 eKr) · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga (e. vanemate nõukogu) Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Ühiskonnakorraldus Roomas · ...kujunes välja kuningate ajal · Riik arenes sugukonna lagunemisel seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Ühiskonnakorraldus Roomas Seisused: · PATRIITSID pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist, hiljem lihtrahvas · Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi
aktiivsus - passiivsus päike - kuu kultuur - loodus päev - öö isa - ema mõistus - tunded vaimne - tundeline logos - pathos Cixous küsib, kas ei ole kõik binaarsed opositsioonid ehk vastandused ühenduses vastanditepaariga mees/naine, kusjuures kahe sugupoole keskne erinevus luuakse omakorda opositsioonist aktiivne/passiivne lähtudes? Järgmised binaarsed vastandused põhinevad Cixous' järgi opositsioonipaaril mees/naine ning on tihedalt läbi põimunud patriarhaalse väärtussüsteemiga. Ajalugu - Loodus Kunst - Loodus Vaim - Loodus Tegu - Tunne Aktiivsus - Passiivsus Iga paari saab vaadelda hierarhiana, milles esimest, mehelikku poolt nähakse positiivse ja tugevana; teist, naiselikku aga negatiivse ja jõuetuna. Loodusega seostatakse alati naist, meest ei vaadelda loodusena, vaid selle (nagu ka naise) vallutajana, alistajana. Cixous´ arvates on lääne filosoofia ja kirjandus alati kinni
· 1960. aastail asuti Iraanis riiki valitsenud sahh Mohammad Reza Pahlavi eestvõttel läbi viima nn valget revolutsiooni, mis tähendas ulatuslikku läänestamist. · Naistele anti meestega võrdsed õigused, · teostati maareform, mille eesmärk oli luua külades väikeomanike kiht, · loodi kaasaegne haridus- ja tervishoiusüsteem. · Raha saadi nende ümberkorralduste läbiviimiseks naftamüügist. · Uuendused lammutasid senise patriarhaalse elukorralduse · Need ei olnud siiski piisavalt läbi mõeldud ning nendega kaasnesid võimu kuritarvitamine ja segadused. · Igasuguse vastuseisu surus aga sahh armee ja salapolitsei abil maha. See tekitas kõigis rahulolematust ja protesti. Islamirevolutsioon Iraanis · 1970. aastatel oli olukord Iraanis väga pingestunud. sahh kehtestas riigis sõjaseisukorra. · Rahvaülestõusu juhtis ajatollah Homenei.
Tartu Kutsehariduskeskus Fjodor Dostojevski ,,Märkmeid surnud majast" Tartu 2006 Autorist: Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. Poliitiliselt oli Dostojevski patriarhaalse tsarismi ja ortodoksse kiriku pooldaja, nähes nendes maailma pääseteed. Vene patrioodist ja panslavistist kirjanikvõitles sotsialismi, nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Tema tähtsaimateks teosteks on romaanid "Kuritöö ja karistus" (1866) ja "Idioot" (1868) ning triloogia "Vennad Karamazovid" (1880). Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes
üksteist edasi, siis naised teevad vastupidist. Naiskolleegid ei hoia kokku, vaid käib tihe konkurents, mitte just tööalaselt, vaid meeste tähelepanu nimel. Üksteist „süüakse“ välja, sest mida vähem naisi ühes kohas tööl on, seda rohkem tähelepanu naised meeskolleegidelt saavad. Juhikohtadel olevad naised eelistavad endiselt palgata naiste asemel mehi – eeldatakse, et mehed on paremad, targemad ja kiiremad, andmata võimalust oma sookaaslastele, soodustades sellega endiselt patriarhaalse ühiskonna püsimajäämist. Hoolimata soolisest võrdõiguslikkusest on meil endiselt väga suur palgalõhe naiste ja meeste vahel, ka samasuguse töö eest. Millegipärast eeldatakse ikka, et naine teeb oma tööd halvemini ja ei vääri suurt palka. Probleem seisneb ka selles, et naised ise alaväärtustavad ennast ja ei oska ega tule selle pealegi, et omale suuremat palka ja paremaid töötingimusi nõuda. Me aktsepteerime ka selle läbi
pseudonüümi Hoia Ronk all. Asutas pilkeldehed Sädemed (Postimehe juures) ja Kratt (Päevalehe juures) ning oli nende toimetaja. Ilukirjandusliku proosa kirjutamisega alustas 1928. aastal, äratades tähelepanu 5-osaliste memuaaridega "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) "Murrang" (1930) ja "Tõnissoni juures" (1931). Hindrey loomingu kõige intrigeerivamaks osaks on ta novellistika, mille keskmes on patriarhaalse mehe psüühika ja mehenaise suhete süvaeritlus. Hindery on tundlik ka aumõiste suhtes. Ta käsitleb seda eriti oma ja võõra suhete kaudu: autori positsioonil olev kangelane vastandab uue generatsiooni ellusuhtumisele esivanemate õilsa vere kutse ja kohustuse seda järgida. Oma kangelast kõikide argumentidega kaitstes kohustab ta teda edasi kandma esivanemate rikkumata verd. Esivanemate vere hääl kannab ka Hindrey ajalooliste romaanide "Urmas ja
koos alaealise lapse v alaealiste lastega. 18.PK funktsioonid: 19.PK ja LeibK määratlused: leibkonna moodustavad kooselavad isikud, kellel on ühine majapidamine, ka üksi elav isik on leibkond. Instutsioonleibkond- hoolekande, ravi, puhke ja kinnipidamiskohtadel ja ajateenistuses viibivad isikud, keda toidetakse asutuse poolt. 20.Probleemid lapse lahkumisel PKst: 21.Euroopa PKdes toimunud muutused 20saj teisel poolel: 1.Mitme põlvkonna PK asemel on hakanud domineerima nukleaarne PK,2.Patriarhaalse mudeli-töötav mees ja kodune naine on asendanud egalitaarne kahe töötajaga PK,3.Üksikuks jäämine sealhulgas ka sihipärane vallasema staatus on aktsepteeritav alternatiiv abielule rajanevale PKa elule,4.Kahe vanemaga pk kõrval on eluõiguse võitnud ühe vanema PK,5.PKda ei käsitleta enam kui eluaegset kooselu,mida lahutab vaid ühe partneri surm,vaid ühiskonnas on aktsepteeritud lahutus ja sellele järgev elu,6.seadusliku abieluga
ning ,,Keskmise tavalise" ja ,,Suure õpetuse". Kanooniliste tekstide õppimine sai riiklikult sanktsioneeritud Hiina klassikalise hariduse põhiosaks. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes suutsid sooritada eksamid, kus kontrolliti klassikute põhjalikku tundmist. Loodi ka konfutsionistlik kultus oma rituaalidega. Konfutsianismis kui riigiõpetuses on Konfutsiuse ja Mengzi eetika ühendatud legistliku seadusriigi idee ja administratsiooni põhimõtetega. Riiki käsitletakse patriarhaalse perekonnamudeli alusel, mille peaks on keiser taevapoeg. Temast kõrgem on ainult taevas. Keiser valitseb taevatahte alusel, kuid ise maapealsete asjade kulgu otseselt ei sekku. Tema nimel valitsevad riiki haritud ametnikud, kellele rahvas peab kuuletuma, olles seeläbi kuulekas ka keisrile ja taevale. Kõige olulisem voorus on pojalikkus: lapsed on pojalikud vanematele, rahvas ametnikele, ametnikud keisrile, keiser taevale. Nõnda kulgeb ideaalis kõik
Prantsuse feminism - usutakse, et naiste kirjutamine peaks oma loomult olema radikaalne. Tuleb uuesti leiutada keel ja kirjutamine nii, et need eristuksid ,,meeste väljendusviisist". Ameerika 4 feministid propageerivad keeleuuenduse asemel tekstuaalset lugemist vastandudes traditsioonilisele meeste-kesksele kultuurile. 1 2. Feminism Feministid õhutavad naisi patriarhaalse korra või teadvuse vastu. Nad määravad naisõiguslaseks olemise põhijooned. Feministe huvitab peamiselt naiste olukord ühiskonnas ning nende poliitiline esindatus. On olemas naine kui bioloogiline olend ning naissugu, kes on kombinatsioon kultuuriliselt ja sotsiaalselt kohandatud isikust. Veel eristuvad naisõiguslased, kes on põhjendatud ideoloogia tõttu otsustanud õõnestada meeste üleolekut.2
Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160) Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr. 7 künka vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam. Pärimuse järgi valitse seitse kuningat. Esimene oli Romulus, viimane Tarquinius Superbus. Rooma riik ei tekkinud vallutuste tulemusena vaid arenes sugukonna lagunemisel ja seetõttu oli varane Rooma väga patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Kuningate ajal oli kaks seisust: Patriitsid, pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest, algselt moodustasid vaid nemad Rooma rahva Plebeid , esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist, hiljem hakati nii tähistama lihtrahvast
eseme, ei ole võlausaldaja vastutav kaotamise eest ja tal on õigus nõuda võlga tagasi. Theodorosel on õigus nõuda võlga tagasi, kuna tema pole vastutav tagatise kaotamise eest. Tuginedes nendele argumentidele ja alliktekstidele nõuame võlga tagasi Alfensilt, sest Theodoros ei teadnud Afiliuse olemasolust, teadis vaid Alfensi käsust Carusel võtta laen, mistõttu jättis Carus vaba mulje (et tohib laenu võtta). Võlg tuleb tagasi nõuda Alfensilt ka seetõttu, et Rooma patriarhaalse perekonnatüübi ja isa õigusvõime tulemusena muutus kõik mille omandas poeg isa omandiks, seega võetud laen oli Alfensi omand. Samuti pole Theodoros vastutav asja kaotamise eest (siinkohal siis kahjumi tootmise eest). IV Kaasuse lahendus Eesti õiguse kohaselt Käesolevat kaasust saab lahendada Eesti seaduste järgi ja selline olukord võib olla reaalselt võimalik. Järgnevalt leian lahenduskäigu võlaõigusseadusest, mis toetaksid Theodorose õigust nõuda võlga tagasi. VÕS § 2
neil polnud ka kelleltki mingit kaitset loota), ning isandate poolt vabakslastud orjadeks (neil polnud abieluõigust, hääletamisõigus oli piiratud ning nad ei võinud saada magistraatideks). Perekond on antiikaja suguvõsadele ülesehitatud ühiskondades alati tähtis olnud ning olulisus oli märgatav ka poliitilises elus. Sajandite jooksul sai põhiliseks majanduslikuks ja ühiskondlikuks üksuseks perekond, mis oli selgelt patriarhaalse ülesehitusega. Perekonda juhtis perekonna pea, kellel algselt oli peaaegu et piiramatu võim kõigi pere liikmete üle. Nii naine, lapsed kui nende lapsed allusid perepea otsustele. Seega polnud ka ükski täiskasvanud mees päriselt oma pere juht enne kui tema oma isa surnud oli. Sellise perekonna võim ulatus teoreetiliselt ka kõigi pereliikmete elu ja surma üle otsustamiseni, kuid praktikas seisnes see enamasti pigem kõigi pereliikmete vara haldamises ning see, mil määral perekonnpea
kodakondsus. Liitlased pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel puudusid küll poliitilised õigused, kuid neid austati märksa rohkem kui kreeklaste abikaasasid. Roomas oli abielu, abielutruudus (ka mehe poolne) märksa enam hinnas kui Kreekas. Naine osales mehe kõrval
saavutanud kõrge spetsialiseerumise astme ja linnades käib elav kaubanduslik tegevus. Metallist tööriistad on peamiselt pronksis. Kuigi domineerib naturaalmajandus, on üsnagi laialt levinud ka kaubaline tootmine ja raha kasutamine hõbekangide näol. Hetiidi ühiskondlik-majanduslik kord, mida tutvustab meile Böghazköy arhiiv, on juba võrdlemisi arenenud orjanduslik kord. Selles suhteliselt arenenud orjanduslikus korras märkame väga tugevaid patriarhaalse orjanduse elemente, mis pole iseenesest kuigi üllatav. Niisiis jagunes Hetiidi impeeriumi elanikkond kaheks antagonistlikuks klassiks vabadeks ja orjadesk. Vabad omakorda jagunesid kahte klassi: ülikud, ametnikud ja ohvitserid ning vabad talupojad, käsitöölised ja sõdalased. Ka orjad jagunesid kahte klassi _ esimest tähistasid hetiidid sumeri terminiga "namra", "vangi võetud", mille all nad mõtlesid vaenulike maade tsiviilelanikkonda, kes orjusesse aeti; teist
seda ei peetud sugugi moraalivastaseks. Oma loomingulise tegevuse lõpetas naine sellepärast, et ka temal (nagu Leolgi) puudus selleks piisav anne, mitte mõne eetilise probleemi tõttu. Samuti on teoses kunstiliselt ambitsioonikas Eeva Ellert, kes soovib hakata raamatut kirjutama, kuid pole oma edus veel päris kindel. Ta esindab küllaltki tugevat naisekuju, kellel on kindlad arusaamad ja väärtushinnangud. Ka tema pole oma otsustes mõjutatud patriarhaalse ühiskonna eelarvamustest, Eeva kunstiline tulevik sõltub vaid tema enda enesekindlusest. Samas ei saa märkimata jätta seda, et ,,Tabamata ime" tegevus toimub linnas, kuid enamiku teiste teoste tegevustik asetseb maapiirkondades. See on ilmselt üks põhjus, miks naissoost kunstnikesse suhtutakse Vilde teoses üpris tolerantselt linnas saavad ühiskondlike väärtushinnangute muutused alati kiiremini märgatavaks kui külades
kodakondsus. Liitlased – pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad – provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel puudusid küll poliitilised õigused, kuid neid austati märksa rohkem kui kreeklaste abikaasasid. Roomas oli abielu, abielutruudus (ka mehe poolne) märksa enam hinnas kui Kreekas. Naine osales mehe kõrval
- «Omakasupüüdmatu» - neuroosi näht, mida täheldatud õige paljude inimeste juures, kellele ei tee tavaliselt muret ainult see hoiatav näht, vaid teisedki sellega seotud ilmingud, nagu depressioon, väsimus, töövõimetus, nurjunud armastussuhted jne. «Omakasupüüdmatu» inimene ei taha enesele mitte midagi, ta elab ainult teistele, on uhke sellest üle, et ei pea ennast tähtsaks. Matriarhaalses faasis on kõrgeim olevus ema. - Hierarhia - patriarhaalse ühiskonna arengu langemine eraomandi arenguga, milles vendade võrdsuse välistavad võistlus ja võitlus. Monoteismi areng - Jumalat üldse mitte nimetada, Jumalast üldse mitte rääkida. Üks ja sama asi ei saa samal ajal kuuluda ja mitte kuuluda sama asja juurde ja samas suhtes. See on niisis kindlaim kõigist põhimõtteist (Aristoteles). Tajutud vastandite paar ei peegelda asjade olemust, vaid tajuja olemust.
Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas"
toimunud suured muudatused ja nii naised kui mehed peavad kujunenud olukorda normaalseks. Ent maailmas on maid, kus elatakse jätkuvalt niisuguste mõttemallide järgi, mis valitsesid sajandeid tagasi. Sellepärast on ka paljude naiste probleemid hoopis põhimõttelisemat laadi kui vaid sotsiaal-majanduslik võrdsus. Näiteks on mitmetes Lähis- ja Kaug-Ida maades naiste esmaseks taotluseks saavutada õigus olla koheldud inimesena. Sest patriarhaalse ühiskonnakorralduse ja religioossete tavade tõttu (islam, konfutsianism jt) ei ole nad iseseisvad isiksused, vaid mehe omand, ning nende tegevussfäär ja -piirid on rangelt määratletud. Igal sammul kogevad nad majanduslikku, sotsiaalset, poliitilist, religioosset ja kultuurilist rõhumist ainult seepärast, et nad on naised. Valdavalt valgetest koosnevas ühiskonnas aga alavääristatakse tumedanahalisi naisi üsna tihti nende nahavärvi tõttu. 3
põllumajanduses oli peamisel kohal suurt kaubatoodangut andvad aiakultuurid. Soloni reformide tähtsus seisnes selles, et need vabastasid tee orjanduslike suhete arengule ja panid aluse Ateena demokraatiale. 5. Vana--Rooma majanduse olukord kuningate perioodil · majanduslikuks aluseks põllumajandus. · suur osa maast oli kasutatav kollektiivselt moodustas ühiskondliku põllu · orjus oli patriarhaalse iseloomuga, orje oli vähe · sugukonna üksikud liikmed muutusid patroonideks (hooldaja/kaitsja) võtsid oma kaitse alla üksikuid isikuid, kes kohustusid olema patroonidele ustavad ja kuulekad · Kuningate perioodi lõpul tekkisid kuninga poolt valitud ametiisikud, kes valitsesid riiki kuninga äraolekul · põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemine ja riikide kujunemine · aristokraati kutsuti patriitsideks
nende pooldajate, soti mägilaste kujud. Rahva esindajad on kirjanik varustanud kõrgete inimlike omadustega, vastandades neid kõrgemate klasside silmakirjalike, kiskjalike ja ebainimlike esindajatega. Romaan "Rob Roy" ilmus 1817. aastal. Ta on üks kirjaniku nn. " soti" romaane. Neis romaanides, milliste hulka kuuluvad "Waverley", " Puritaanlased", " Montrose'i legend" ja "Edinburgh' vangla", hargneb tegevus XVII sajandi teisel poolel ja XVIII sajandi algul. See oli vana, patriarhaalse Sotimaa hukkumise ja uue, kodanliku korra tekkimise ajajärk. See ajalooline protsess kulges soti rahva ägedas võitluses oma sõltumatuse eest. " Montrose'i legendis" kujutab Walter Scott XVII sajandi kodanliku revolutsiooni sündmusi. " Puritaanlastes" puritaanlaste ülestõusu 1679. aastal. " Rob Roys" - 1715. a. ülestõusu ja lõpuks "Waverleys" 1745. a. ülestõusu. Soti ajaloole pühendatud romaanides näitab W. Scott, kuidas inglise ja soti kodanlus
maailma suurimaid naftatootjaid, naftavarude avastamine pani aluse tööstuse arengule, millega kaasnes läänelike väärtuste sissetung, islami usujuhid tõrjuti positsioonidelt ja pol hakkasid määrama majhuvid 1960. aastail alustas šahh Pahlavi nn valget revolutsiooni e ulatuslikku läänestamist – naistele meestega võrdsed õigused, maareform, arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteemi, uuendused lammutasid senise patriarhaalse elukorralduse maal, tuh talupojad linna, moodustades baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele – mahasurumiseks kasutas šahh armeed ja salapolitseid, vägivald tekitas pahameelt liberaalsetes valdkondades 1970. aastatel kasvas rahuloematus üldiseks vastuhakuks, juhtis Pariisi põgenenud usujuht ajatolla Homeini šahh loobus võimust ja lahkus riigist 1979. Homeini naasis ja Iraan kuulutati islamivabariigiks
38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). a. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks
fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) • Põhilähtekohad: 1)lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne 2)naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia. Tulemus: oma soo alahindamine ja allumine meeste võimule 3)naine kui „teine“, kui mehel põhineva vormi negatiivne poolus 4)sooline ebavõrdsus on sooerinevuse kultuurilise konstruktsiooni tulemus • Miks on sookategooria oluline kirjanduses: 1)alati kohal (olev) 2)soomõiste on universaalne 3)on kõikide kultuuride kesksemaid jooni • Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud:
korporatsiooni võimuorganites. 17.Rooma perekonnaõiguse üldiseloomustus Rooma perekond kujutas endast tüüpilist patriarhaalset perekonda, kus perekonna isa võimu alla oli ühendatud naine, lapsed, teised sugulased, muud alluvad ja orjad. Siit tulebki suguluse vanim vorm võimusugulus, mis hiljem asendub veresugulusega. Vanale patriarhaalsele perekonna olemusele vastas ka abielu vorm Vanas Roomas. Laste, vanemate õiguslikud vahekorrad olid Rooma ajaloo algperioodil vastavad patriarhaalse perekonna struktuurile. Edaspidi aga laste õiguslik seisund muutub laste järkjärgulise vabanemise teel isa võimu alt. 18.Abieluõigus Rooma abielu on ainuabielu-monogaamia. Eesotsas perekonnapea absoluutse võimuga. Perekonnapea võimu nimetatakse abielu puhul manus, s.t käsi mis on abielumehe võimu väljenduseks. Terminist manus on tuletatud ka abielu nimetused Cum Manu ja Sine Manu. Cum manu- abielu kus naine on täielikult mehe võimu all. Sine manu puhul on mehe võim
*põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed. Feministlik kirjandusteooria. Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise
Regan 2005 Ökotsentrism- Elusloodusel on väärtus iseeneses. Väärtus iseeneses on ka eluta looduse. Vale hävitada biosfääri. Marshall: Libertaristlik (Libertarian) "inimõiguste" laiendamine ka elusloodusele Ökoloogiline (ecologic extension) elus ja eluta looduse omavahelise sõltuvuse rõhutamine Konservatsionism (Conservation ethics) looduse säilitamine kui vahend, mitte eesmärk Ökofeminism - Alus radikaalsest feminismist, patriarhaalse, kontrollile suunatud ühiskonna kriitika. Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega. Keskkond ja julgeolek : Külma sõja järgsed konfliktid: nt. Etnilised ja usulised konfliktid, endiste impeeriumiosade ebastabiilsus, allumatud riigid jne. Traditsiooniline julgeolekuoht: ühe riigi kallaletung teisele riigile. Uued julgeolekuohud: poliitiline ebastabiilsus ja põgenikud, rahvastik ja tervis, majanduslik sõltuvus, piirideülene kuritegevus, terrorism,
otsib kultuuri keskpunkti), appelleerib asjaolule, et konkr. maailm eksist. ka väljaspool teksti (maailm + teks mis s seda kirjeldab); "keel, kultuur, inimtegevus on paratamatult seotud", see avadub erinewusena ("erinevust, edasilükkamine, eristav tunnus, erinevus") so tunnus, mis defineerib märgi olemust ja suhet. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema
Kirjandusteooria koolkonnad Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu 7 alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest
*kas teos kritiseerib ......väärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja õhutab kriitikat? *kas teos toetab nii marksismi kui ka kapitalismi ning imperialismi? Seega, kas teoses on ideolooogiline vastuolu? *kuidas peegeldab teos kirjutamise/sündmuse toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse ,,ideoloogia" pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, ,,teise", mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus
samaväärse töö eest vähem palka. Võiks öelda, et eesti ühiskond on ükskõikne naiste suhtes ja naistest eriti ei hoolita. Pärast taasiseseisvumist nendel aladel, kus olid valdavalt naised, kuivasid palgad kokku. Kus oli rohkem mehi, seal palgad kasvasid. Kahjuks ei olnud naisministreid või naisi riigikogus, kes oleksid naiste eest seisnud. Sel ajal polnud Eestis naispoliitikutel veel feministlikku teadvust, et nad oleksid saanud läbi näha patriarhaalse ühiskonna struktuuri ja teha selgitustööd nendest aladest, mis eriliselt puudutas naisi. Pigem toetati oma parteipoliitikat. Oleme harjunud mõtlema, et raha olemasolu tuleneb prioriteetidest. Tundub, et ka lastest ei hoolita, sest kuidas muidu sai nüüd, iibevaesel aastal, loovutada osa lastetoetuse rahadest teisteks eelistusteks ja lõpetada vastsündinute esmatarvete paki üle-eestilise rahastamise
kõik elanikud kannavad nt sarnaseid riideid väikeste erinevustega olenevalt vanusest ja perekonnaseisust, kõigil linnade detailplaneering on identne. Valitseb võrdõiguslikkus - tööl käivad ühepalju nii mehed kui naised (lapsed pannakse selleks ajaks lasteaeda), haridust võivad omandada nii mehed kui naised samaväärselt, naised võivad ka vaimuliku ametit pidada. Üpris hämmastav, arvestades raamatu ilmumisaega. Samas on siiski tegemist rangelt patriarhaalse ühiskonnaga - perekonnas valitseb hierarhia, naine allub oma mehele ja lapsed oma vanematele. Sugudevaheline suhtekorraldus on samuti väga rangelt korraldatud, seks enne abielu on keelatud - sest kui see oleks lubatud, ei näeks noored inimesed enam abiellumisega vaeva, tsiteerides teost. Tjah. Abielu on samuti kogu eluks. Religioonist rääkides valitseb usuvabadus ja tolerants erinevate religioonide suhtes, ei kirjeldata küll detailselt, aga vihjatakse religioonide paljususele saarel
koolialmanahhid 1975. aastal sel lihtsal Esiletõstmist väärib ka Mats Traadi ro põhjusel, et mujal Nõukogude Liidus sellist maanilooming, näiteks “Puud olid, puud olid nähtust ei tuntud. hellad velled” (1979), milles sisendusjõuliselt 1970. aastate kõige enam tsiteeritud ja kirjeldatakse patriarhaalse taluühis viisistatud luuletajaks võib pidada Hando konna lõpuaegu 19. sajandil, või polüfooniline, emotsionaalne ja esteetiline väärtus. Lisaks meie sugulasrahva liivlaste minevikku ja Eesti sellele ilmnesid stalinistliku perioodi kunstis NSV olustikku põimiv “Karukell, kur mõningad rahvuslikud jooned, sest ametliku vameelsuse rohi” (1983)
Põhiideeks on kindlustunne omandiõigus ja vabadus selle objekte ekspluateerida ( riigi kohustus on omandiõigust kaitsta, kuid isik kardab alati, et riik võtab omandi ära). III raamat käsitleb erinevaid omandiliike ning pärimis- ja oblikatsiooniõigust ( kohustus = võlaõigus). Selles raamatus kinnitatakse ka kokkuleppevabaduse põhimõte, so. , et lepinguta sõlmimine oleks vaba. Vaatamata demokraatlikele printsiipidele, mille seadus põhineb, on see siiski teadlikult kujundatud patriarhaalse ühiskonna tarbeks, kus mehe juhitav perekond moodustab ühiskonna tuuma, so isa võim peres naise ja laste üle ( nt. § 213 mees on kohustatud oma naist kaitsma, naine aga mehele kuuletuma; § 375 isa, kes pole rahul oma lapse kasvatusega, peab tema korrale kutsumiseks kasutama järgmisi vahendeid: § 376 juhul, kui laps on alla 16 aastane, pea isa lubama last vangistada kuni 1 kuuks ja selleks on ringkonnakohtu juhataja kohustatud isa
Lapsed pidid tänu ja allaheitlikkusega vastu võtma isa karistuse, mitte kunagi arvustama oma vanemaid, vaid näitama kõikjal eriti võõraste juuresolekul üles lugupidamist ja täit kuulekust. Valitseja poegi kasvatati valitsejaks , s.t. peale vapruse ja õigluse ka oma au eest seisjaks ja karistajaks. Ülikute tütreid näitas isa vaid siis, kui õigeks pidas. Tavaline oli, et nad nägid abiellumisel oma tulevast kaasat esimest korda. Talupere elas 15-20 liikmelise patriarhaalse suurperena, kuhu kuulus vähemalt kolm põlvkonda. Pere pea oli vanaperemees. Vanemate , eriti isa õnnistus oli püha, tema needus, aga lapsele kõige hirmsam karistus. Vägivald laste kallal oli vene talupojaühiskonnas tavaline. Kõlblus normide kontroll lasus igapäevaselt kogukonnal. Poja sünd perre oli väga suur rõõm. Laste suremus oli sage. Laste kasvatamine allus traditsioonidele. Kuni viienda eluaastani suhtuti lastesse leebelt, seejärel läks asi karmimaks
maailm eksist. ka väljaspool teksti (maailm + teks mis s seda kirjeldab); "keel, kultuur, inimtegevus on paratamatult seotud", see avadub erinewusena ("erinevust, edasilükkamine, eristav tunnus, erinevus") so tunnus, mis defineerib märgi olemust ja suhet. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu
lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees, pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus/ feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest), sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima,silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin), tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre), teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s
Aasta pärast pärisorjuse kaotamist Venemaal korraldati Jasnaja Polnajas läbiotsimine, sest Tolstoil tekkis erva konflikt kohalike aadlitega. Koolis õpetasid üliõpilasrahutuste pärast ülikoolist välja visatud üliõpilased. Lev abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga. Tolstoi oli sunnitud kolma Tartusse, sest lapsed pidid astuma gümnaasiumisse. Nüüd püüdis kirjanik elada ja uskuda nagu rahvas-,,töötada, alistuda, kannatada ja olla helde''. L. Tolstoid peeti vene patriarhaalse talupoegkonna ideoloogiks, 100- miljonilise maarahva advokaadiks. Kirjanik oli veendunud, et armastuse ja õiglise ideaalid seisavad väljaspool igasuguseid sotsiaalseid ümberkorraldusi ja neid võib saavutada üksnes kõlbeliste pingutuste teel. L. Tolstoi elu ja õpetus oli vastuoluline, sest ta seisab järjekindlaltpatriarhaalse talupoegkonna positsioonil, kuid see positsioon ise on revulutsioonilise võitluse tingimustes muutunud ,,karjuvalt'' vastuoluliseks. Kirjanik suri 7 nov
Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Erinevad hoolduse tüübid Tööstuslik revolutsioon Kohanemisprobleemid Rahamajandus, vajadus teha tööd oma ära elamiseks; isikliku elu korralduse muutus ja desorganiseeritus, usuküsimused Muutused perestruktuurides "traditsioonilise" peretüübi muutumine; maale maha jäänud pered, patriarhaalse autoriteedi nõrgenemine, suurem individualism, eakate prestiizi vähenemine Tööga seotud probleemid Sõltuvuse tekkimine palgatööst, tööpuudus, käsitöö suutmatus konkureerida tööstustoodanguga; tööpäevade pikkus ja tingimused Isikliku desorganiseeritusega seotud probleemid Kuritegevus, vaesus, tööpuudus, prostitutsioon, alkoholism, enesetapud, neuroosid Sotsiaalprobleemide teadusliku uurimuse algus
Laps hakkab nutma. Võtab lapse sülle, kus poolt kostavad sammud. Kulisside vahelt kostab lapse meeleheitlik karjatus. Sümbolid: · metsa äraeksinud pimedad inimesed, kes on kaotanud midagi, kuna pimedad, siis natuke rohkem kui need, kes pidid linna minema. On millessegi usu kaotanud inimesed. · saar ookeanis üksildlus, universum, maakera. · surnud teejuht inimeste senised tõekspidamised on lõplikult surnud, patriarhaalse küla kadumine, usu kaotamin. · kauge tuletorn merel lootus. · väike laps uus väärtus, uus jumalus, see, mis võib inimesi edasi viia. Allegooria nii üheselt mõistetav, sümbolit võib iga üks vastavalt endale võtta. ,,Tintagiles surm" saar kuuvalgel ööl, ümberringi meri. Seekord on saare keskel loss, see on muidu üleni lagunenud ja ajahamba poolt puretud, aga üks torn on terve ja seal elab üks kuri kuninganna,
toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt juhitav, üles ehitatud ning funktsioneerib nii, et igas kultuurisfääris (perekonnas, poliitikas, majanduses, sotsiaalsfääris, juriidilises, kultuurisfääris) on naised allutatud meestele. 2) Naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia (ühiskonnakorraldus, kus avaliku sfääri otsused langetamine ning ühiskonna toimimiseks vajalikud otsused tehakse meeste poolt ning mis toimib ideoloogiana, mille automaatselt omaks võtame (teadlikud & alateadlikud eeldused mehe üleolekust). Tulemus: oma soo alahindamine & allumine meeste võimule. 3) Naise defineerimine mehel põhineva normi negatiivse poolusena, `teise', mittemehena. (Alates Piiblist ja Kreeka filosoofiast tänapäevani)
turumajandusega riik 1960ndatel araabia maade majandus kasvas, sest rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat Tõusis araablasrte enesekindlus rahvusvahelises suhtlemises 1960 šahh Mohammad Reza Pahlavi vale revolutsioon Iraanis – ulatuslik läänestamine o Naistele anti meestega võrdsed õigused, tehti maareform, arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteemi o Uuendused lammutasid senise patriarhaalse elukorralduse maal: tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsima, kus nad moodustasid baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele. Mahasurumiseks kasutati armeed ja salapolitseid, vägivald aga tekitas pahameelt seni uuendusi toetanud liberaalsetes piirkondades o 1970ndatel kasvas rahulolematus üldiseks vastuhakuks (eesotsas usujuht Homeini) o Šahh lahkus riigist, Homeini kuulutas iraani 1979 islamivabariigiks
toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt juhitav, üles ehitatud ning funktsioneerib nii, et igas kultuurisfääris (perekonnas, poliitikas, majanduses, sotsiaalsfääris, juriidilises, kultuurisfääris) on naised allutatud meestele. 2) Naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia (ühiskonnakorraldus, kus avaliku sfääri otsused langetamine ning ühiskonna toimimiseks vajalikud otsused tehakse meeste poolt ning mis toimib ideoloogiana, mille automaatselt omaks võtame (teadlikud & alateadlikud eeldused mehe üleolekust). Tulemus: oma soo alahindamine & allumine meeste võimule. 3) Naise defineerimine mehel põhineva normi negatiivse poolusena, ‘teise’, mittemehena. (Alates Piiblist ja Kreeka filosoofiast tänapäevani)
klassivõitlusega?
FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA
Soouurimuslik perspektiiv. Feminismi alustekstid: Virinia Woolf ,,Oma tuba"; De Beauvoir
,,Teine sugupool" (ühiskond määrab normid, järelikult saab neid muuta). Mary Wollstonecraft
,,Naise õiguste kaitseks"; John Stuart Mill ,,Naiste allasurutus".
Feminism arenes välja 60ndate lõpus.
54.Feminismi põhilähtekohad
Lääne tsivilisatsioon on valdavald patriarhaalne
Naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia.
Tulemuseks on oma soo alahindamine & allumine meeste võimule.
Naine kui ,,teine", kui mehel põhineva normi (positiivse) negatiivne poolus
Sooline ebavõrdsus on sooerinevuse kultuurilise konstruktsiooni tulemus
(sex>
olla meie kultuuri kõige läbivama ideoloogia ja tema kõige fundamentaalsema arusaama võimust. Nagu sotsialistid, nii võivad ka feministid teatud mõttes lubada endale tolerantset pluralismi kirjanduslike meetodite ja teooriate valikul just sellepärast, et iga lähenemisviis, mida nad saavad edukalt kohandada oma poliitilistele eesmärkidele, on alati teretulnud. Tunnussõnaks on siin kohandamine loova ümberkujundamise mõttes. Et feminism rõhutab patriarhaalse võimu valitsevust ja ja kõikehõlmavust senises ajaloos, siis peavad feministid olema pluralistid: ei ole olemas ainult puhtfeministlikku või naiste ruumi. Kõik ideed sealhulgas feministlikud, on selles mõttes patriarhaalse ideoloogiaga määritud. Asi ei ole niivõrd mitte selles, kas antud teooria on mehe või naise sõnastatud, vaid kas tema mõju saab antud olukorras nimetada seksistlikuks või feministlikuks.
Tekkisid ka kogu Egiptuse jumalad, kes kehastasid looduse põhijõudude: taeva-, maa- ja veejumalad. Hetkel, mil see looduse põhijõudude kultus välja kujunes, polnud Egiptuse seiskuvas ühiskonnas veel kadunud matriarhaadi igandid. (Tuleb märkida, et matriarhaadi igandid olid Egiptuses väga püsivad. Matriarhaadi tugevate igandite tõttu nimetati lapsi endist viisi ema nime järgi selle või teise naise pojaks, mõnikord aga tolle mehe ja tolle naise pojaks. Kui me patriarhaalse perekonna ajastul kujunenud juudi seadustekogust loeme: "Austa oma isa ja ema", siis egiptuse moraalikoodeksis öeldakse: "Austa oma ema, kes sind toitis kolm aastat rinnaga, kes ei põlastanud sinu määrdunud mähkmeid. Ära tee talle liiga: kui ta tõstab oma käed jumala poole, võtab jumal teda kuulda". Suurt osa etendas Egiptuses ema isa. Samuti ka isa ema. Suurt tähtsust omab ka ema vend. Müüt Sethi ja Horose võitluses on säilinud tunnistuse sellest ajajärgust,
mõistlikkusesse, kahtlus kodanike vastutuse suhtes ning vananenud arusaam ühiskonnast. Selle tegelik põhjus oli, et seadus oli valgustatud despootia ja vana seisusliku ühiskonna toodang. Üleeuroopalise tähenduse omandas ALR sel moel, et andis teistele riikidele riikidele inspiratsiooni kodifitseerimise alustamiseks tsiviilüiguses, riigiõiguses, haldusõiguses, kriminaal- ja protsessiõiguses. ALR lähtus monarhia patriarhaalse eestkoste ja aadli seisuslike huvide kaitsmisest. Mis asi on "vasaku käe abielu"? Abielu- ja perekonnaõigusenormid ALR-is Sotsiaalse suunitluse poolest esindas see kindlat ühiskonnaideaali: heaoluriiki, kus valgustatud despoodi võim ulatus kõikjale, mis puudutas eraisiku elu. Riigivõim, mitte kirik, muutus seega ühiskondliku elu otsustavaks moraalseks teguriks. Materiaalsete normide sisu ALRis oli oma põhiolemuselt roomaõiguslik sel kujul, mille talle oli
Tema kui näitekirjaniku tee ei olnud kerge; rahvusvaheline tunnustus saabus 1912, kui ta sai Nobeli preemia. Esimese näidendi tõi Freie Bühne lavale 1889: ,,Enne päikesetõusu". Sotsiaalne draama, millega saksa naturalism tõi end teatrilavadele. Trükis oli näidend juba ilmunud. Ennekuulmatu tüli, mis päästis valla diskussiooni ajakirjanduses. Järgmisena lavastati ,,Rahupidu" 1890 ja ,,Üksildased inimesed" 1891. Käsitles kodanliku perekonna kokkuvarisemist; patriarhaalse korra kriis. ,,Üksildasi inimesi" võrreldakse Tsehhovi ,,Kajakaga". Peategelase majja satub haritud tütarlaps, kel tekib side majaperemehega. Kujutatakse mehe ja naise vahelise suhtlemise uut tasandit. Tütarlaps saadetakse ära, peremees tapab end. ,,Kangrud" on huvitavaim ja skandaalseim näidend ja lavastus. Tekitas konflikti naturalistide ja võimu vahel. Sotsiaalse dramaturgia tipp. Kujutas sileesia kangrute ülestõusu pool sajandit varem
lollpead Prantsusmaal arvasid, et nad võivad lahendada ühiskonna probleemi kõlbluse ja kunsti küsimused samamoodi mõistuse ja katsetuse abil, justkui jumal, meie Looja, oleks keemik, astronoom, kellassepp... ALEKSANDER: (kannatust kaotades) Jumal on nii keemik, astronoom kui kellassepp. Selles kogu asi ongi! (Mihhail kummardub patriarhaalse autoriteedi ees. Belinski ei pane hoiatust tähele.) BELINSKI: Ei, asi on selles, et küsimusele, kuidas valmistada kella, on vastus kõigi jaoks üks. (Aleksandri seisukoha eiramine ärritab kõiki erineval moel. Belinski seda ei märka.) Me võime kõik olla kellassepad või astronoomid. Aga kui me kõik tahaksime olla Puskinid... kui küsimus on selles, kuidas kirjutada luuletust nagu
annaabi.ee 
