HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritised, nt sülg, higi ja pisaravedelik, kus on patogeene hävitavad ained 5. Maomahl hävitab patogeene 3. Kuidas toimub esmane immuunvastus, miks on see kehale väga koormav? Oska kirjeldada. Haigustekitaja, nakkus organism peab tootma väga palju valgevereliblesid, mis on õgirakud ja tapjarakud kehavõõrad rakud hävitatakse Keha peab korraga väga palju valgevereliblesid tootma, verevool peab suurenema, temperatuur tõuseb ja tekib punetus ja valu, sissetungijaid hävitades tehakse palju
vererõhk · Tugielundkond Joonis: luud ja lihased 1) toestab keha 2)annavad kehale kuju 3)lihased toodavad soojust · Sigimiselundkond Joonis: munasarjad, munandid ÜL: järglaste saamine · Katteelundkond 1)kaitseb keskkonnamõjude eest 2)liigse päikesekiirguse eest 3)toodab melaniini 4)välisärrituste vastuvõtt 5)kaitseb alumisi kudesid vigastuste, sissetungi ning vee eest IMMUUNSÜSTEEM Toodab T-lümfotsüüte-hävitavad antigeene ehk patogeene koos nakatunud rakuga(fagotsütoos) Antigeen- haigustekitajad Antikehad- valgud, mis hävitavad neid JOONIs: põrn(all), harkelund(vasakul), lümfisõlm Toodavad: B-lümfotsüüte- eritavad antikehi, mis hävitavad antigeene eht patogeene 4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne-
* on osa eritamisprotsessist osa jääkainetest eemaldatakse kehast higi kaudu. Kahjulik: * liigne higistamine võib põhjustada dehüdreerumist, mille tagajärjel muutub veri viskoosseks ega voola enam vabalt. Lisaks kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone kaaliumi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Viimaste kadu võib kaasa tuua lihaskrambid ja oluliselt vähenenud suutlikkuse. Joonise 2.19 selgitus Organism üritab patogeene peatada mitmel moodusel. Esmalt üritab ta katete (nahk, limamembraan, ripesiteel, eritised) abil patogeene üldse organismi mitte sisse lasta. Kui see ei õnnestu ning mõni patogeen siiski organismi satub, asub tegutsema immuunsüsteem. Mittespetsiifilise immuunreaktsiooni tõttu muutub vigastatud koha vereringe intensiivsemaks ja hakkab paistetama ning fagotsüüdid ja mikroobidevastased valgud asuvad patogeene hävitama. Kui patogeenid tungivad kiiresti reageerivatest kaasasündinud
B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T- lümfotsüüdid). B-lümfotsüüdid arenevad luuüdis, T- lümfotsüüdid aga tüümuses. Esimesed toodavad antikehi, T-lümfotsüüdid abistavad neid ja tapavad organismi viirusnakatunud rakke. Peale lümfotsüütide osaleb immuunvastuse tekkes veel mitu rakutüüpi, näiteks dentriitrakud, mis võimaldavad T- lümfotsüütidel antigeeni ära tunda, ning makrofaagid ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organismi tunginud patogeene. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse b- lümfotsüütideks. B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi.
Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide jms-ga. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada. Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi ning mis võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt täiendavat saaki umbes kuuendiku maailma inimeste jaoks tänini reaalsuseks olevale näljahädale. Näljahäda ei ole Eesti probleem, kuid just seetõttu peame me rohkem õppima mõtlema ka nende piirkondade peale,kus see paraku probleem on.
jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel pärandub liigi kõikidele isenditele tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: Fagotsüüdid – organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke Mikroobidevastased valgud Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained- interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine )Reageerib aeglasemalt )Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel )Spetsiifiline
mistõttu kartul ei ima enesesse niipalju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul, kui friikartulit üldse saab tervislikuks toiduks nimetada. ( Bioneer, 2015) GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente. GMOs nähakse ainsat võimalust, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi. Usutakse, et GMO-kultuurid võiksid vähemalt teoreetiliselt olla leevenduseks näljahädadele seal samas Kolmandas Maailmas kasvatatutena. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam Putukatõrjet pole vaja enam teha ja nii on toit, mida me sööme ja keskkond selle võrra puhtamad. Loodust reostaval intensiivpõllumajandusel on kriips peal, sest GMOd võimaldavad põllumajandusel olla intensiivne ka loodust reostamata, usuvad paljud GMO
- Reaktsiooni korral eristatakse organismi antikehasid, mis määravad patogeeni hävitamisele. Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud) - Reaktsiooni korral hävitavad organismi tunginud patogeeni spetsiaalsed rakud. Humoraalne reaktsioon Vaktsineerimine Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. AIDS Ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Haigus, mille käigus meie immuunsüsteem kaotab võime reageerida haigusetekitajatele. AIDS-i põhjustab HI-viirus, mis nakatab immuunsüsteemi talitluseks vajalikke rakke, muudab nende talitlust nii, et nad ei suuda enam patogeenidele reageerida. AIDS on praegu ravimatu haigus. Allergia Ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele.
Transgeensete taimede loomine on positiivne, sest kui muuta mõne liigi kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala. Lisaks kindla liigi väljasuremisest päästmisele võimaldaks kasvuala suurendamine pakkuda piisavalt kiiresti uut toitu ka näiteks Kolmandale Maailmale. Taimesordid, mis oleksid võimelised taluma sealseid patogeene ning ekstreemset kliimat võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt suurt saaki, et võidelda tänini reaalsuseks olevale näljahädadega. Kuigi Eestis pole näljahäda probleemiks, tooksid geneetiliselt muundatud organismid kasu ka meile. Taimede parem sobivus meie kliimavöötmesse ja suurem vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite suhtes tooks kindlust põllumeestele, kes ei peaks muretsema, et sissetuleku allikatena
· Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide abil.
mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i. Punetus ja kuumenemine, sest vereringe intensiivistub c.ii. Valu, sest paistetuse tulemusel paisunud koed suruvad närvidele ja retseptoritele ning ühtlasi eritavad vigastatud rakud aineid, mis erutavad närve c.iii. Paistetus c.iv
loomade nakkustesse ja vastupidi * loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine · Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes
külmavärinad). 12) Millega tagab organism kaitse patogeenide eest? Organism suudab enamiku patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. 13) Selgita vaktsineerimise põhimõtet. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsussüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 14) Allergia ülitundlikkus. Immuunsussüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. 15) Millised muutused toimuvad organismis treeningu ajal Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades. korduva treeningu tulemusel Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad, hingamislihased tugevnevad, lihased suurenevad.
Surm saabub kui temperatuur langeb alla 25 kraadi. Abistamisel tuleb vähendada soojuskadu, mähkida teki sisse, intensiivne jäsemete soojendamine pole kasulik, kuna jäsemed on jahedamad kui keha, siis nende osade kuumutamisel hakkab liikuma külm veri, mis jahutab inimest veelgi. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk, seega keha kaotab vees palju rohkem soojust. Täielikus puhkeolekus on vees termoneutraalne tsoon 35- 36. Kaitse haiguste eest: Inimeste ümber on pidevalt patogeene- viirusi, baktereid seeni ja teisi organisme, mis võivad meie organismi sattudes põhjustada haigestumise. Täna oma kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismile suudab organism enamus patogeenidega ise toime tulla. Katted kui barjäär patogeenidele- Ninaõõne ja hingetoru epiteelis asuvad ripsmed, mis filtreerivad sissehingatavast õhust välja väiksemad osakesed. Nahk samuti kaitseb patogeenide sissetungi, ja samuti
ja levikut. Üks levinumaid puugiliike Põhja-Euroopas on võsapuuk Ixodes Ricinus. (Vera et al., 2014) Puugil on kolm arengufaasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Nii vastne kui ka nümf peavad edasiseks arenemiseks sattuma püsisoojase looma või inimese ihule ja imema moondumiseks verd. Puugi täielikuks elutsükliks kulub enamasti kolm aastat. Kuna selles tsüklis on palju peremehi, võivad puugid endasse imeda palju eri patogeene ja nakatada uusi peremeesloomi. Mitmesugused farmakoloogiliselt aktiivsed ühendid, mis abistavad puuke nende vereimemise ajal sisalduvad puugi süljes ja süljenäärmetes valu vaigistavad, hüübimist takistavad, põletikuvastased ja immuunreaktsioone pärssivad toimeaineid, suurendavad vere juurdevoolu, ja ühtlasi suurendavad viiruste ja patogeenide ülekandumist. (Fuente et al., 2016) Puuknakkuse teel levivatest patogeenidest üks on rakusisene, gramm-positiivne bakter,
looma emakasse, tiinus ja sünnivad transgeensed isendid ja areneb edasi tootmiskari. (Saadakse ntx piima, mis sisaldab vajalikku inimesevalku, või toidulisandeid) Taimi: 7. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti GMO'de loomisele! (Vt. lk 46) GMO POOLT: Parem toit biotehnoloogia abiga(parandatud toidu kvaliteet, pikendatud viljade säilivusaeg); GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda(võimalik pakkuda uusi sorte, mis oleksid võimelised taluma sealseid patogeene ja kliimast tingitud stressi); Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam(puudub putukatõrje vajadus säästab loodust ja saame puhtamat toitu); Põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt seotud(säästab aega); Fütoremediatsioon ehk saasteainete eemaldamine keskkonnast või nende kahjutustamine taimede abil(teeb kahjutuks õhus kütusejääkide ja raskemetallide mürgi). GMO VASTU: GMO mahedus on vaid
1. Tõelised nakkushaigused kindel tekitaja, iseloomulikud tunnused. NT. Difteeria ja gripp. 2. Oportunistlikud nakkushaigused ehk infektsioon. NT. Kuseteede põletik põhjustatud erinevatest mikroobidest, puuduvad kindlad haiguse tunnused. Mõlema nakkushaiguse tekkeks on vaja vastuvõtliku organismi ( immuunsüsteem on nõrk ) ja selle peab mõjuma haigustekitaja ehk patogeene mikroob. Mikroob -> ainevahetused jäägid ->peremees organism Mikroobide omadused: · Patogeensus kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid: 1. Absoluutselt patogeensed põhjustavad alati haigestumist. NT. Kõhutüüfus, malaaria, läkaköha, amöbiaas. Viiruslikud nakkushaigused gripp, leetrid, tuulerõuged, punetised. Prioonid valgulised haigustekitajad mille tekke määrab
vastas, haigustekitajad ei pruugi läbipääseda o Nahal olev normaalne mikrofloora kaitseb ei lase võõrastel mikroorganismidel kinnituda. Ripsepiteeli rakud on varustatud viberitega, selle abil eemaldatakse võõrkehad ja patogeenid. NT ninas, hingamisteedes. Limamembraan kaitseb hästi kohti, mis pole nahaga kaetud (Ninaöös, silmade ümbrus, suu) Eritised (Sülg, higi sisaldavad patogeene hävitavaid aineid, HCL maos hävitab seedeelundkonda sattunud patogeene) II kaitse immuunsüsteemi poolt o Esmalt kaitseb meid Mittespetsiifiline (kaasasündinud) immuunreaktsioon käitub kõigi patogeenide puhul sarnaselt. o Mittespetsiifiliselt Vigastatud koht toodab histamiini Seetõttu vigastatud koht muutub punasekss ja roojaks, sest vereringe kiireneb
Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S. Suudab paljuneda 4 kraadi juures. Põhjustab yersinioosi (sümptomiks kõhulahtisus). Kopsupõletik, kuseteedeinfektsioonid, septitseemia jms. Nii kommensaale kui patogeene. Pleomorfsed. Moodustab tsüste. Kasutab Entner-Doudoroffi rada respiratoorsel suhkrute omastamisel. Paljud liigid denitrifitseerivad. Pseudomonas aeruginosa on patogeen. Vesikeskkonnas, komakujuline, liikuv. Osadel liikidel bioluminestsentsi võime. Põhjustab koolerat. Mingit kõhuhaigust põhjustab. Hemolüüsivõime.
● ADENOID, MANDLID, LÜMFISOONED IMMUUNSUS- vastupanuvõime haigusetekitajale ORGANISMI KAITSEBARJÄÄRID- ● nahk ● ripsepiteel ● limamembraan ● mikroobivastsed valgud pisaras jne ● hape ja pepsiin maomahlas ● head bakterid nahal MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSÜSTEEM- ● reageerib kohe peale vigastust ● vigastatud rakud eritavad histamiini (laiendab veresooni) -> valu, punetus jms ○ on signaaliks neutrofiilidele (hävitavad patogeene) ● õgirakud söövad kohe haigustekitajaid KAASASÜNDINUD EHK LOOMULIK IMMUUNSUS: ● toimib kiiresti ● kõigil loomadel ● pärandub ● meie ei haigestu loomsetessed nakkustessse ja vastupidi TAGAVAD: organismi kaitsetõkked; immuunsus OMANDATUD IMMUUNSUS: ● reageerib aeglasemalt ● tekib nakkuste läbipõdemise/vaktsineerimise tagajärjel ● spetsiifiline- kindla haigustekitaja suhtes
jalgadel. Esinevad sügavad, väga valulikud fisurid, millised aga harva lähevad alla aluskihi. Nahk on kuiv ja tihti läheb mustaks mida meenutab nekroosi, kuid see on tegelikult tingitud melonini häirenud produktsioonis melanotsüütides. (Paul K. Baxton, 2003). · Varikoosne ekseem (Eczema varicosum): vastavalt oma nimele tema endogeene põhjus on varikoosne veeni laiendis. Peamine patogeene põhjus varikoosse veeni laiendamisse sümptomitekompleks. Moodustub haavakujuline ekseem kus on tugevasti sklerooseerinud haava servad. Esineb peamiselt talokruraal piirkonnas. Serva ümber on nõrk või tugev hüpereemia. · (Eczema craquele): on nii nimetatud vanaduse ekseem, mis esineb peamiselt säärte piirkonnas, see vorm esineb harva patsientidel kes on noorem kui 50 või kellel ei ole eluaegsed südame
· Haigustunnuste tagajärjel ei suuda taim omastada enam eluks vajalike toitaineid ning hukkub. · suudab üle elada kuivad perioodid niiskemas kasvukeskkonnas nagu taimekoed. 1.1.2 Taimlaid, puukoole ja põllumajandustaimi kahjustavad liigid · Phytophthora erinevad liigid kahjustavad leht- ja okaspuutaimi taimlates ja puukoolides. · Metsapuude puhul võtmeroll Phytophthora'sse nakatumisel on ka puukoolidel, kust levib · suur osa patogeene loodusesse. · Taimlates võib ohuks olla taimede kastmine avatud veekogust pärineva kastmisveega, sest haigustekitaja eosed suudavad ellu jääda veekogudes. Taimlates kasvavad seemikud on tundlikud juuremädanikku põhjustava Phytophthora cinnamon'i suhtes, mis tekitab ka nekrootilisi laike ja pidurdab taimede kasvu. Lisaks tekitab südamemädanikku, mis sageli areneb allpool maapinda ja ei ole koheselt äratuntav. Edasi liigub mädanik läbi taime varre
· Abdest aitavad tetratsükliin ja kloroamfenikool. Selts: Rhodobacterales · Siia kuuluvad fotosünteesivad purpursed mitteväävlibakterid Rhodobacter ja Rhodovulum. · Ka fakultatiivne kemolitotroof (vesiniku ja väävliühendite oksüdeerija) Paracoccus denitrificans kuulub sellesse seltsi. Selts: Sphingomonadales · Sisaldavad rakumembraanis sfingolipiide. Neid baktereid on vees ja mullas kuid nende hulgas on ka patogeene. · Setsi kuulub näiteks perekond Sphingomonas. Perekonnad Erythrobacter, Erythromicrobium ja Porphyrobacter, on nii nagu Sphingomonaski aeroobsed kemoorganotroofid, kuid sisaldavad bakteriklorofülli a ja karotinoide. Need on jäänud neile ilmselt nende anaeroobselt fototroofselt esivanemalt. Ka perekond Zymomonas kuulub sellesse sugukonda. Perekond Zymomonas elab koos taimedega
II rühm 1. kasvusubstraadid; Muld on vanim aianduses kasutatav kasvusubstraat, mida tänapäeval kasutatakse vaid paljasjuursete istikute kasvatamisel avamaal. Katmikaianduses reeglina mulda enam ei kasutata. Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks, 2) muld on tihe ja eriti potitaimede kasvatamisel jääb taime juurtele vähe õhku, 3) enne katmikalal kasutamist tuleb muld steriliseerida, sest mullas leidub alati patogeene. 4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke. Orgaanilise päritoluga substraadid Orgaanilise päritoluga kasvusubstraadi komponentidest on tuntuim ja enim kasutatud rabaturvas. Rabaturba eelised mineraalmulla ees: 1) rabaturvas on puhas (ei sisalda patogeene), 2) rabaturvas on kuivalt väga kerge, seega on transpordikulud väiksemad, 3) rabaturbal on suur veeimamisvõime, 4) rabaturvas sisaldab rohkem õhku, on poorsem. Rabaturba puudused:
kasutatakse tsütotoksilisi T-rakke, teises ne ad nakatun aga B-rakke. Tavalised keharakud, mis saavad immuun- antikehi ud tähistav nakatunuks, saavad samuti seedida mõningaid vastus rakkude patogeene ja näidata nende fragmente oma kiire ja tapmine pinnal. 1. Keha valmistab miljoneid liike tsütotoksilisi makrofa T-rakke. Iga liik saab tuvastada kindla antigeeni. kinnituva ag
kasutatakse tsütotoksilisi T-rakke, teises ne ad nakatun aga B-rakke. Tavalised keharakud, mis saavad immuun- antikehi ud tähistav nakatunuks, saavad samuti seedida mõningaid vastus rakkude patogeene ja näidata nende fragmente oma kiire ja tapmine pinnal. 1. Keha valmistab miljoneid liike tsütotoksilisi makrofa T-rakke. Iga liik saab tuvastada kindla antigeeni. kinnituva ag
11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude) Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud Rasvarakud- sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega Kaitserakud o Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi o Neutrofiilid- bakterid, mis fagotsüteerivad patogeene ja enda kudede surnuid osi o Nuumrakud o Lümfotsüüdid- vastutavad spetsiifilise immunvastuse tekkimise eest 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude Tugifunktsiooniga- Tihe sidekude, kõhrkude, luukude Skeletikoed 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine,
*Õgirakud hakkavad kohe haigustekitajaid hävitama *Osa valgetest vererakkudest tuvastab haiguse ning pärast seda hakkab tootma antikehasid. *Nahk ja sülg ei lase haigustekitajaid orgnismi. *Veri hüübib. 37. Mil viisil vaktsineerimine toimib? Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajaid, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kui immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 38. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb palju aega, toimub ületaastumine, mis laseb lihastel areneda ning seega töövõime paraneb. Ületreening tekib kui inimene teeb väga palju trenni korraga ning ei taastu selleks.
Mycobacterium, perekond happekindlaid (happekindel rakusein) gram+ pulgakujulisi baktereid, aeroobsed, liikumatud. Puudub kapsel ja ei moodusta spoore. Rakuseinas on lipiidid, mis sisaldavad mükoolhapet. Patogeensed liigid kasvavad aeglaselt mitmeid nädalaid, saprofüüdid kasvavad juba mõne päevaga. Lipiidide tõttu on nad hüdrofoobsed ja vastupidavad keskkonnas. Mükobakterite seas on väga palju erinevaid liike – keskkonna saprofüüte, opportunistlike kuni obligatoorseid patogeene. Kuigi nad on gram+ tsütokeemiliselt, siis nende kõrge lipiidi ja mükoolhappe sisalduse tõttu on nad värvimisele resistentsed. Ziehl-Neelseni värvimeetodi järgi on nad ZN-+ (punane) – seda kasutatakse ka eristamiseks teistest bakteriest. 1883. avastas R. Koch tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis). M. tuberculosis ja M. bovis on fakultatiivsed rakusisesed parasiidid. 5. B. hyodysenteriae laboratoorne diagnoos ja virulentsusfaktorid
vähem väetisi ning lõppkokkuvõttes tähendavad nii maa kui kütuse säästmist(Savi 2008). GM kultuurid võivad aidata lõpetada maailma näljahäda. ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) andmetel Maailmas on 850 miljonit nälgivat inimest. Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini, kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi ning mis võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt täiendavat saaki. 4. GMO- VABAD PIIRKONNAD EL-s vaidlused GMO-de ohutuse ja vajalikkuse ümber alles käivad ja paljud kohalikud omavalitsused ja põllumehed tunnevad suurt muret võimalike probleemide üle. Võimalike probleemidena on välja toodud, et ei ole selge, kes vastutab, kui
Tähtis punkt on aga see, et toetusvõrgu eemaldamisel ei pruugi lihasmass jääda kultuurileheks vaid vajuda kokku. Kasvulahus Lihasrakkude kasvatamine toimub tavaliselt loomses seerumis väga kallis lahus, mis ei sobi suure skaala tootmiseks ja ei võeta vastu ka tarbijate pool. Loomne seerum saadakse kas täiskasvanutelt, vastsündinutelt või loodetest. Kõige tavalisemalt kasutatakse veiste looteseerumit. Kuna seda saadakse loomadelt võib sellel olla koostises palju muutujaid ja ka patogeene. Veiste looteseerumi kogumine on ka eetiliselt palju probleeme tekitav. Sellele võib vastuseks saada teiste kasvulahuste väljatöötamine. See vähendaks ka protsessi kulusid. Seerumivaba kasvulahust on kasutatud juba kalkuni, lamba ja sea satelliitrakkude kasvatamisel. Ultroser G on üks näide kasutatavast seerumi asendajast. Selle koostises on kasvufaktorid, siduvad valgud, adesiini faktorid, vitamiinid, hormoonid ja mineraali jäägid- kõik mis on vajalik eükarüootseks kasvamiseks
likvideerimisele. Teatakse kuna ja kui palju pritsida. Teatakse kuna mitte pritsida ja kas peab pritsima. Teatakse mis on võimalikud alternatiivid ja mis võib nende eiramine endaga kaasa tuua. Ollakse teadlikumad pritsi järelmõjudest. 8. Miks ei ole piisavalt palju tolmeldajaid? Nimeta olulisemaid tolmeldajaid? Tolmeldajate arvukuse languse põhjustena on välja toodud maakasutuse muutust (sh toiduressursi ja elupaikade kadu), agrokemikaale, kliimamuutust, patogeene, parasiite, kuid suurimaks mõjutajaks võib ilmselt pidada erinevate tegurite koosmõju. 9. Mille tagab risttolmlemine põllumajanduses? Tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi, viljade kvaliteedi (maasikas, vaarikas), sünkroniseerib seemnete valmimise (raps) ning seemnete parema idanevuse (päevalill) 10. Nimetage 5 taime mis täielikult sõltuvad loomtolmlemisest? ristik, rüps, tomat, tatar, kurk 11
erinevad üksteisest asenduse poolest aminorühma külgahelas. Penitsilliinide toimemehhanism ei ole täielikult teada. * Fusarium - Seenhaigus , eeskätt kahjustab nisu. Pähikutel areneb roosakas seeneniidistik , nakatuvad ka terised , mis on toksilised. 1. Bakterid * Salmonella: - Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid. Siia rühma kuulub suur hulk patogeene, nagu Escherichia, Salmonella, Vibrio perekonnad, samuti mitmeid teisi tähtsaid rühmi. * Clostridium pesfringens - Clostridium pesfringensi toksiidid on teatud bakterite , taimede või teiste elus organismide produktid. Clostridium pesfringensi bakterid võivad teha inimese haiges kui bakterid satuvad kehasse. * Stahylococcus aureus - Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast.Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks
Viljavaheldus mitteliblikõielistega. Õige külviaeg. 3. Keemilised meetmed seemnete töötlemine enne külvi fungitsiididega ning haiguste lööbimisel põllu pritsimine. 4. Integreeritud meetmed kasutada haigustele resistentseid või vähem vastuvõtlikke sorte. Taimekahjurite tõrje: 1. Bioloogilised meetmed jälgida tuleb sojapõlde, kas ja kui palju esineb röövtoidulisi putukaid, parasiite ja patogeene, kes aitavad vaos hoida kahjurite arvukust sojapõllul. 2. Agrotehnilised meetmed varajane külv, sest suuremad taimed panevad paremini vastu kahjurite rünnakule. 3. Keemilised meetmed kahjurite ilmnemisel kasutada vastavaid insektitsiide. Otstarbekas on suure saagi saamiseks ühendada varajane külv keemilise tõrjega. 6. Sojaoa tervislik mõju inimese tervisele Ühed kinnitavad, et sojaubades on külluslikult väärtuslikku taimset valku,
saastumine; Inimese tervis: vähk, allergia?? ;Eetilised kahtlused: piimalehm, mis suudab toota inimese emapiimaga edentset piima?? Poolt: Saab parandada toidu kvaliteeti ning anda sellele juurde uusi häid omadusi.; Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam.; Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine. GMO- ga saaks pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi.; Edasine põllumajanduse areng on võimatu ilma geenitehnoloogiata! Ettevaatusprinsiip - on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom (Rio konverents, 1992. a). 38. Kuidas on omavahel seotud mõisted ,,toidukilomeetrid" ja ,,heuristiline lähenemine"?
SÕNNIK Sõnnik on loomakasvatuses üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile), e. kõik, mis näeb välja & lõhnab nagu sõnnik. Varasem sõnniku definitsioon: Sõnnik on põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbinud kuumkäärimise temperatuuril 60-70°C. Kuumkäärimise mõju hävitab 60-70% umbrohu seemne ja patogeenid haiguste tekitajad (enamus patogeene on seened & viirused). Ideaalne oleks, kui iga ha saaks aastas 12-14 t sõnnikut (aga antakse 2-4 t a.). Sõnniku liigitused/jaotus kuivaine sisalduse järgi: 1) tahe (mitte tahke!!) sõnnik kuivaine üle 17%, soovitav üle 20% (20-25%) 2) poolvedel sõnnik kuivainet 8-14% 3) vedel sõnnik e. läga alla 8% kuivainet (virts vedelsõnnik) 14-17% kuivainet sisaldav sõnnik on tehnoloogiline praak kuna tahke sõnniku toomisel liiga vedel ja vedela käsitlemisel liiga tihe
272. Põletik: esmavastuseks, kui infektsioon on toimunud ja reaktsioon avaldub punetuse paistetuse, valulise või temp tõusuga, verevarustus intensiivistub ja koos fagotsütoosiga tekib rida keemilisi kaitseühendeid, mille tulemusel lülitatakse sisse ka muud immuunsüsteemi rakulised komponendid, mille abil infektsioon kõrvaldatakse 273. Komplemendisüsteem: immuunsüsteemi biokeemiliste reaktsioonide kaskaad, mis abistab antikehade võimet kõrvaldada patogeene või märgistada neid viisil mis lubab teistel rakkudel märgistatud rakke hävitada, koosneb enam kui 25 plasmavalgust, nad lülitavad sisse rakkude kõrvaldamise protsessi, märgistavad patogeenikattestruktuuriga ja augustavad raku plasmamembraani 274. Rakuline kaitse: neutrofiilid, makrofaagid (võimelised minema rakuvaheruumi ja atakteerima sealseid patogeene), eosinofiilid, basofiild, NK-rakud (hävitavad viiruinfitseeritud rakke ning kasvajarakke) 275
korünebakteritega sarnane morfoloogia: Arthrobacter, Cellulomonas, Brevibacterium ja Mycobacterium. Seega ei ole see taksonoomiline grupp ja peegeldab tõesti ainult morfoloogilist sarnasust. Elupaik looduses. Selle perekonna mittepatogeensed esindajad on looduses väga laialt levinud, neid on leitud nii merest, pinnasest, puu- ja juurviljadelt, fekaalidest, loomanahalt ja juustust. · Selles perekonnas leidub ka nii loomade kui inimeste patogeene, osa liike on inimeste normaalse mikrofloora osad. Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium Meditsiiniliselt olulised Corynebcteriumi liigid. C. diphtheria · nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin
ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks. Piimhappebakterid e lactic acid bacteria (LAB nt. Lactobacillus, lactococcus): -gram positiivsed; liikumatud, ei moodusta spoore, ohutud (esinevad ka rinnapiimas nt, ei ole kunagi põhjustanud nakkushaigusi; metaboliidid inhibeerivad mitmeid patogeene, eelistatud keemilistele säilitusainetele) -aeroobsed, anaeroobsed - fermentatiivse metabolismiga (põhiline metabolism lõppprodukt- piimhape) - neid on erineva kujuga: ümmargused või piklikud (lakto- ja streptokokid) pulgakujulised (laktobatsillid); erikujulised (x ja y kujuga) -looduses levinud: taimedel, inimeste ja loomade seedetraktis, veekogudes, reovetes; toitainete poolest rikkas keskkonnas
11. Iseloomusta mastiidihaigete lehmade piima. Lehmade haigestumisel mastiiti suureneb somaatiliste rakkude (lehma keharakkude, sh. Leukotsüütide) arv. Laapumine häiritud. Kuna som rakud sisalduvad mitmesuguseid ensüüme, siis hakkavad nad mõjut. juustu valmimispr., tekitades kibedat maitset, ka konsistentsivigu. Häirub PHB areng --- juust ei valmu normaalselt ----- kannatab kvaliteet. Osa mastiiditekitajaid (Staphylococcus aureus) on in.-le patogeene. Eritab juustu toksiine, põhjustab toidumürgitust. 12. Mida on vaja lisada kui kalgendumisvõime on halb? · Enam juuretist · CaCl 2 · Kasutada kõrgemat kalgendamistemperatuuri · Lõigata kalgend peenemaks · Lasta pikemalt vadakul eralduda 13. Milline piim ei ole juustukõlblik? · Värskelt lüpstud piim (bakteritsiidne faas) · Ternespiim (vadakuvalgud ülekaalus ja juust ei kalgendu).
temperatuuri (üle 65 °C), et tappa umbrohuseemned. Maad, kus on küll kõrge keskmine temperatuur, kuid sombused taevad, ei saa solariseerimist kasutada. Kuum vesi mitmesugused meetodid kuuma veega on osutunud umbrohutõrjel erineval määral tõhusaks, kuid vesi võib jahtuda kiiresti, muutes mõju olematuks. Käivad katsed vahenditega, mis tekitavad kuuma vahtu. Vaht jääb umbrohtudele, võimaldades kuumusel kauem mõjuda. Aurutamine tehnoloogia, mis võimaldab tõrjuda taimi ja patogeene. Surve all auru lastakse 3 8 minutit metallkausside alla, värsketele peenardele. Aur tõstab mulla temperatuuri 70 100 kraadini, tappes enamuse umbrohuseemnetest vähemalt 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat EI peeta sobivaks mahesüsteemides, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid.
kokkutõmbumine, mille tagajärjel imetakse õhk muna tömpi otsa, kus ta jääb membraanide vahele. Kui muna asub sel ajal saastunud allapanul, pesas jne, siis munakoorel olevad bakterid, seened jm tungivad läbi koore pooride munasse. Patogeenid hakkavad kiiresti paljunema munade inkubeerimise alguses (sest temperatuur tõuseb). Kõige parem aeg mune desinfitseerida ongi sel ajal, kui nad on veel soojad ja pole maha jahtunud. Hiljem, kui jahtunud, siis munasse sisenenud patogeene sealt enam välja ei saa. Vahetult munemisjärgselt on muna temperatuur u. 40 kraadi (veidi vähem kui linnu kehatemperatuur 42 kraadi). Muna mahajahtumiseks kulub 4-6 tundi (olenevalt keskkonnast). Selle aja jooksul 2 tuleks desinfitseerida. Haudemune peaks korjama 4-5 korda päevas, et nad enne õhukambri moodustumist desinfitseerida. Lisaks sagedasele munakorjamisele ja
temperatuuri (üle 65 °C), et tappa umbrohuseemned. Maad, kus on küll kõrge keskmine temperatuur, kuid sombused taevad, ei saa solariseerimist kasutada. Kuum vesi mitmesugused meetodid kuuma veega on osutunud umbrohutõrjel erineval määral tõhusaks, kuid vesi võib jahtuda kiiresti, muutes mõju olematuks. Käivad katsed vahenditega, mis tekitavad kuuma vahtu. Vaht jääb umbrohtudele, võimaldades kuumusel kauem mõjuda. Aurutamine tehnoloogia, mis võimaldab tõrjuda taimi ja patogeene. Surve all auru lastakse 3 8 minutit metallkausside alla, värsketele peenardele. Aur tõstab mulla temperatuuri 70 100 kraadini, tappes enamuse umbrohuseemnetest vähemalt 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat EI peeta sobivaks mahesüsteemides, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid.
35.Ökoniss (sh võrdlus ökoloogilise amplituudiga)- on ökoloogiline termin, mis iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni ökosüsteemis ehk lühidalt öeldes on niss see, kuidas organism oma elupaigas elab ja hakkama saab.Ökoloogiline niss kirjeldab organismirühma reageerimist ressurssidele ja konkurentidele (näiteks ressursside olemasolul toimub organismi kiire kasv, eriti veel, kui kiskjaid, parasiite ja patogeene on vähe) ning kuidas see organismirühm omakorda mõjutab oma elukeskkonda. Nisse kirjeldatakse erinevate dimensioonidena või graafiku telgedena, kus kajastatakse erinevaid biootilise ja abiootilise faktorite muuteväärtuseid. Need erinevad tegurid võivad kirjeldada näiteks kindla organismi elu ajalugu, kasvukohta, troofilist taset ja levilat. Vastavalt konkurentse välistamise reeglile ei saa kaks liiki hõivata sama nisi samas keskkonnas pikka aega.
Mida iseloomustab soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse ülekannet ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis. 8. Mille tagajärjel toodetakse inimese organismis soojust? Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. 9. Mitu higinääret on inimese nahas? Inimese nahas on 2-5 miljonit higinääret. Õ. lk. 86-95 1. Mida hävitab immuunsüsteem? Immuunsüsteem hävitab organismi sattunud patogeene. 2. Mis on humoraalne immuunsus? Humoraalne immuunsus on antikehadel põhinev immuunreaktsioon. 3. Mis on tsellulaarne immuunsus? Tsellulaarne immuunsus on patogeenide hävitamine immuunsüsteemi spetsiaalsete rakkude poolt. 4. Mis on antigeen? Antigeen on mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antigeenid on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud orgaanilised kompleksühendid. 5
efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt. kui antigeen satub limaskesta – IgA, kui satub siiski läbi limaskesta – IgG. * rakuline – tsütotoksilised T lümfotsüüdid (retseptor CD8). Viirus siseneb keharakku, viirusvalkude süntees, viirusvalgud jupitatakse, viiakse MHC I raku pinnale – tekkinud kompleksi tunneb ära tsütotoksiline T rakk. MHC I on olemas kõikide rakkude pinnal. MHC II on olemas fagotsüteerivatel rakkudel, MHC II antigeeni kompleks viiakse raku pinnale,
Pärast inkubatsiooni otsitavate mikroorganismide jaoks ettenähtud 37 temperatuuridel loendatakse iseloomulike tunnustega kolooniad. Tõelise (proovis tegelikult esindatud) CFU numbri saab tuletada loendatud kolooniate arvust, arvestades inokulaadi mahtu ning lahjendusastet. Seda meetodit kasutatakse tavaliselt mikroobigruppide loendamiseks, mida harilikult leitakse >100 g1 või cm2 kohta. Et enamik patogeene esineb sellest madalamal tasemel, siis kasutatakse MPN-meetodit suhteliselt harva. Erandiks on Staphylococcus aureus'e arvukuse määramine, seda eriti töödeldud (kuumutatud või fermenteeritud) lihatoodetest. Mõningatel juhtudel, kus patogeene esineb tõenäoliselt palju, võib paralleelselt rikastamismeetodiga kasutada otsekülvi tehnikat (nt listeeriate loendamisel töödel- dud lihast pärast pikaaegset jahutamist või kampülobakterite loendamisel linnu- lihast)
matmispaika ei tohi rajada madalatesse kohtadesse, kuhu koguneb vihmavesi; kalmistutele tuleks rajada kõrghaljastus. (Üçisik, Rushbrook 1998) Bakterite ja viiruste liikumine pinnases Pinnas koostis omab tähtsat rolli bakterite ja viiruste liikumises. Laboratoorsete tööde käigus on selgunud, et enamik mikroorganisme nagu näiteks polioviirused on mullast väljunud või baseeruvad mullapinna lähedal sügavuses kuni 5 cm. Enamik patogeene küll seotakse pinnasega, kuid vihmasadude mõjul võib adsorptsioon väheneda ning mikroorganismid võivad vihmasadude ajal kanduda pikkade vahemaade taha. Ka mõjutab viiruste ja bakterite liikumist pinnas negatiivse laengu olemasolu, kuna negatiivselt laetud vedelikuosakesed ei hoia piisavalt tugevasti tahketest kinni ning liiguvad kaugemale. (Üçisik, Rushbrook 1998). Tänu elujõulisusele ja võimele kanduda koos pinnavetega kaugemale võivad viirused ja
Guelphi ülikooli teadur, uuris 413 Ontorio (provints Ida-Kanadas) mesilasperet. Umbes 27% kolooniatest ei elanud talve üle ning Varroa lest oli 85% nende hukkude põhjustajaks [21]. Seega võib ta kindlasti olla CCD põhjustajaks, kuid kõigil juhtumitel ei ole seda haigustekitajat siiski leitud.[6] 2007 aasta septembris korraldati suuremahuline RNA primaarstruktuuri uuring. Igalt koloonia isendilt võeti RNA näidis ning seda võrreldi andmebaasiga, et teha kindlaks, kas organismil on patogeene. Iga pere oli nakatunud mitmete patogeenidega, kuid ainult Iisraeli tugeva paralüüsi viirus näis olevat tugevasti seostatav CCD-ga: viirust leidus 30-st 25-es pere kokkuvarisemise hälbega koloonias. Teadlased märkisid, et see seos ei anna alust kindlaks väiteks, et see viirus ongi põhjustaja ning loomulikult võib olla ka teisi faktoreid. Samuti võib see viirus olla vaid mõjutaja ja algpõhjus on kuskil mujal.[25] Iisraeli tugeva paralüüsi viirus avastati aastal 2004
protozoasid Bakterid, algloomad, seened, vetikad 2. Inimese normaalne mikrofloora – Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Mikroobe on palju ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Kindlad mikroobid on seotud kindlate kudedega moodustades koe või kehapiirkonna normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on reeglina kahjutu ehk mittepatogeenne. Norm mikrofloorasse kuulub ka tinglikke patogeene, ehk kui organismi kaitsevõime on nõrk, siis võivad tinglikud patogeenid nakatada. 3. Patogeensed mikroobid – mikroobid, kes tekitavad haigusi ehk haigustekitajad mikroobid 4. Oportunistid – ehk tinglikud patogeenid. Need on võimelised haigust põhjustama vaid nõrgestatud organismis. Mikroobid pärinevad sageli inimese enda mikrofloorast ehk endogeenne nakkus. ; Minu enda mikroob, mis teeb mulle nakkust 5. Infektsioonhaigus – ehk nakkushaigus
annaabi.ee 
