Mesilaste haigus - CCD (0)

-

Pere kokkuvarisemise hälve kui mesilaste surmade põhjustaja

Referaat

Koostaja : -

Juhendaja : -

Sisukord
Sissejuhatus..................................................................................................................3
1.Sümptomid................................................................................................................4
2.Hälbe ulatus ............................................................................................................5
3.Võimalikud põhjused................................................................................................6
3.1Alatoitumine.........................................................................................................6
3.2 Patogeenid ja immuunsuspuudulikkuse teooriad.................................................7
3.2.1 Üldiselt............................................................................................................7
3.2.2 Lest Varroa ja Iisraeli tugeva paralüüsi viirus ................................................7
3.2.3 Nosema...........................................................................................................8
3.3 Putukamürgid......................................................................................................10
3.3.1 Üldiselt...........................................................................................................10
3.3.2 Fipronil...........................................................................................................11
3.4 Mesilastarude rentimine ja rändmesindus...........................................................12
3.5 Vähetõenäolised põhjustajad..............................................................................13
3.5.1 Kliimamuutus.................................................................................................13
3.5.2 Elektromagnetkiirgus .....................................................................................13
3.5.3 Antibiootikumid ja lestaliste mürgid..............................................................13
3.5.4 Geneetiliselt muundatud organismid..............................................................14
3.6 Nosema ceranae ja DNA invertebrate iridescent virus tüüp 6 kombinatsioon 14
4.Minu arvamus............................................................................................................15
5. Kokkuvõte................................................................................................................16
Kasutatud kirjandus......................................................................................................17

Sissejuhatus

Pere kokkuvarisemise hälve (ingl. k colony collapse disorder ehk CCD)[1] on südroom, kus töömesilased mesilastarust teadmata põhjustel ära kaovad. Selliseid kadumisi on toimunud küll kogu mesindusajaloo vältel, kuid terminit pere kokkuvarisemise hälve hakati kasutama 2006. aasta lõpus, kui Põhja-Ameerikas oli drastiline kadumiste suurenemine (suurenes umbes 25%)[2]. Perede kokkuvarisemine on ökoloogiliselt väga suur probleem, kuigi tavaarusaama järgi võiks mesilaste tähtsus olla vaid mee tootmine, siis tegelikult püsib nende najal püsti kogu elu. Teadlased on välja arvutanud, et kui mesilased sureksid, lõpeks elu nelja aasta pärast. Albert Einsteinile on omistatud tsitaat: „Kui pole mesilasi , pole tolmendamist, pole taimi, pole loomi, pole inimesi.“ Seeõttu on viimastel aastatel tehtud suuremahulisi uurimustöid, et leida CCD põhjuseid.
Lisaks Ameerika Ühendriikidele on fenomeni uuritud ka Euroopas – Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Kreekas, Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja mujal[3][4][5]. Võimalikke põhjuseid on välja pakkunud ka Taiwani teadlased.[6]
Sündroomi põhjus või põhjused ei olnud veel viimase ajani teada. Enamlevinud pakkumised olid Varroa lestad ja putukate haigused ( näiteks patogeenid[7]). Samas leidus ka inimesi, kes olid arvamusel, et põhjuseks on keskkonnamuutlikusest tingitud stress, vale toitumine, mürgid ja mesilaste sage transport[8]. Spekulatiivseimad arvamused olid mobiilikiirgus[9], geneetiliselt muundatud organisimid või kahjurite tõrje[10][11]. Kõige tõenäolisem põhjus oli aga mingite faktorite kombinatsioon.[12][13][14]
Tänaseks päevaks on hälbe põhjustaja väga suure tõenäosusega õnneks siiski leitud. Tänavuse aasta oktoobrikuus avastati proteiinide-põhilise patogeeniuuringu käigus, et põhjustajaks on selgrootu sillerdava viiruse tüüp 6 (ingl. k. Invertebrate iridescent virus type 6 (IIV-6)) ja seenparasiidiklassi Nosema eri liikide koosinfektsioon, mida leiti igast uuritud CCD juhtumist.[15]
Selles referaadis seletangi, millised olid põhilised perede kokkuvarisemise hälbe põhjustaja teooriad ning mis oli tegelik süüdlane.

Sümptomid

Peret, mis on kokku varisenud CCD tõttu, iseloomustavad järgmised samal ajal toimuvad nähtused [16] :

• Koorumata vastsed mahajäetud pesas. Samas kui tavaliselt ei jäta mesilased pesasid maha, kuni kõik vastsed on koorunud .
  
• Tarust võis leida nii mett kui ka õietolmu. Tavaliselt oleks see teiste mesilaste või muude organsimide poolt ära võetud.
  
• Kuninganna kohalolek. Kui kuningannat ei ole kohal, siis taru sureks, kuna aga kuninganna oli olemas, peab põhjus mujal olema.
  

Sümptomid, mis võivad eelneda kokkuvarisemise algusele:

• Ebapiisav hulk tööjõudu, et peret üleval pidada.
  
• Tõõjõud näib koosnevat noortest täiskasvanud mesilastest.
  
• Pereliikmed on vastumeelsed sööma toitu, nagu näiteks suhkrusiirupit või proteiiniasendajat.
  

2. Hälbe ulatus

Vähemalt 24 erinevas USA osariigis ning mõnel pool Kanadas oli 2007. aastal vähemalt üks CCD juhtum.[10] Siiski, mitmetel juhtudel ei olnud suurte kaotuste põhjusteks siiski CCD ning suur osa analüüsidest tulebki teha selleks, et eristada CCD-d teistest kaotuste põhjustajatest. Küsitluses, kus osales 384 mesilastalu omanikku 13 osariigist, ja kes pidid vastama, kui palju kaotusi nad kannatasid, olid vaid 23,8% kriteeriumitele vastavaid (kus 50% või rohkem surnud kolooniaid oli leitud mesilasteta või väga väheste isenditega). Ameerika Ühendriikides suurenes 2006-2007 aasta talvel mesilaste surm 25% ning suvel 20%.[17]
Meedia on väitnud ka sarnaseid juhtumeid olevat Brasiilias, Indias ja Euroopas. 1990 aastate algusest on Prantsusmaal, Šveitsis, Itaalias, Saksamaal, Sloveenias, Hollandis, Kreekas ja Hispaanias[18] olnud mesilasperede kadumisi, kuid neid ei saa kindlasti siduda pere kokkuvarisemise hälbega. Kahjuks ei tehtud pärast kadumisi piisavalt täpseid uurimisi, et kindlalt väita, milline oli surma põhjus.
3.Võimalikud põhjused

3.1. Alatoitumine

Ühine probleem kõigi perede juures oli see, et veidi enne surma oli neil erakordse stressi periood. Kõige tavalisemalt põhjustas seda alatoitumine või põud.[19] See on ainuke faktor, mis kõigil CCD juhtumitel on sarnane. Sellest lähtuvalt on võimalus, et hälbe põhjustajaks on toitumisstress. Seega ei juhtu seda hästi toidetud kolooniates.[20]
Mõned uurijad on sündroomi põhjustajaks kuulutanud kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi kasutamist talvevarudeks. Lisaks sellele on mõned Euroopa asjatundjad väitnud, et seda siirupit valmistatakse geneetiliselt muundatud maisist.[4] Kui see olekski CCD suurim põhjustaja, siis oleks seda hälvet näha vaid talvekolooniates, mida toidetakse vastava toidulisandiga. Kahjuks on juhtumeid, kus siirupit ei ole kasutatud, nii et põhiliseks süüdlaseks seda ei saa pidada.
Teised uurijad on väitnud, et põhjuseks on mesilaste liiga üksluine toitumine. Talvel söövad nad mainitud maisisiirupit, suhkrut või õietolmuasendajat. Suvel võivad nad tolmendada ainult kindlal saagil (näiteks mandlitel, kirssidel või õuntel).[21] Tänavusel aastal avaldatud uurimustöös leiti, et mesilased, kes olid tolmendanud erinevat liiki taimedel, olid tervema immuunsussüsteemiga kui need, kes olid toitunud vaid ühelt liigilt. Tervematel oli kõrgem ensüümi glükoos oksidaas tase. Autorite võimalik hüpotees oli, et CCD võib olla seotud taimede mitmekesisuse kadumisega.[22]
Sarnaselt esitasid teised teadlased hüpoteesi, et mesilaste kindlal päevanormil hoidmine tekitab teatud ainete puudulikkuse, mis muidu annavad kaitse erinevate parasiitide vastu, mis võikski olla perede kokkuvarisemise hälbe põhjustajaks[22]. Siiski ei ole otsest seost enamike CCD juhtumite ja nende vajalike ainete vahel leitud.
3.2. Patageenid ja immuunsuspuudulikkuse teooriad

3.2.1. Üldiselt

Välja on pakutud ka võimalusi, et hälvet põhjustavad teatud patogeenid ( mikroorganismid või keemilised ained, mis kutsuvad esile haigusi taim- või loomorganismis) või on tekkinud kuidagi immuunsuspuudulikkus[23]. Viimase teooria kohaselt võiks põhjustaja olla mõni lest, mis levitaks kahjulikke viirusi.

3.2.2. Lest Varroa ja Iisraeli tugeva paralüüsi viirus

2007. aasta andmete järgi on lestaline Varroa hävitaja (ingl k. destructor) jätkuvalt maailma kõige hävituslikum mesilaste tapja viiruste tõttu, mida ta kannab. Nende hulgas on näiteks deformeeriv tiiva viirus (deformed wing virus, RNA viirus, üks 18-st teadaolevast viirusest, mis mõjutab mesilast) ja tugev mesilase paralüüsiviirus. Neid kahte on seotud ka CCD-ga.[24] Tavaliselt nõrgendavad Varroa lestad ka mesilaste immuunsussüsteemi. Dr. Enesto Guzman, Guelphi ülikooli teadur, uuris 413 Ontorio (provints Ida-Kanadas) mesilasperet. Umbes 27% kolooniatest ei elanud talve üle ning Varroa lest oli 85% nende hukkude põhjustajaks[21]. Seega võib ta kindlasti olla CCD põhjustajaks, kuid kõigil juhtumitel ei ole seda haigustekitajat siiski leitud.[6]
2007 aasta septembris korraldati suuremahuline RNA primaarstruktuuri uuring. Igalt koloonia isendilt võeti RNA näidis ning seda võrreldi andmebaasiga, et teha kindlaks, kas organismil on patogeene. Iga pere oli nakatunud mitmete patogeenidega, kuid ainult Iisraeli tugeva paralüüsi viirus näis olevat tugevasti seostatav CCD-ga: viirust leidus 30-st 25-es pere kokkuvarisemise hälbega koloonias. Teadlased märkisid, et see seos ei anna alust kindlaks väiteks, et see viirus ongi põhjustaja ning loomulikult võib olla ka teisi faktoreid. Samuti võib see viirus olla vaid mõjutaja ja algpõhjus on kuskil mujal.[25]
Iisraeli tugeva paralüüsi viirus avastati aastal 2004. See põhjustab mesilastes paralüüsi, mistõttu nad surevad väljaspool taru. Seda viirust võib endas kanda lest Varroa hävitaja (ingl. k. Varroa destructor). Seda lesta on aga leitud ainult umbes pooltel pere kokkuvarisemise hälbe juhtudel.[25]
Viirust leiti ka Austraalia mesilastel, mida on aastast 2004 imporditud ka USA-sse. Vahepeal arvati, et see võiski olla viis, kuidas viirus jõudis Põhja-Ameerikasse, kuid viimaste uurimuste järgi on leitud viirust juba aastast 2002.[26][27]
Mõne aasta tagune uurimus leidis, et halvenenud proteiini tootlikkus on kõikide CCD-juhtude sarnasus. See on ka üks Iisraeli paralüüsiviiruse omadus. Seega on välja pakutud, et see viirus tekitab rakkude proteiinitootlikkust kontrollivate ribosoomide taandarengu, mis omakorda nõrgestab mesilasi ja teeb nad haavatavamaks.[28][29]
Lest Varroa hävitaja mesilasel

3.2.3. Nosema

Välja on ka pakutud, et sündroomi põhjustajaks on mesinike oskamatus korralikult identifitseerida haigusi, nagu näiteks Euroopa haudmemädanikku (European foulbrood) ja seenparasiiti Nosema. Kahjuks on see siiski üsna ebatõenäoline, kuna nende haiguste sümptomeid teatakse väga hästi ning nad ei lange CCD omadega kokku.[19]
Mariano Higes, Hispaania valitsuse poolt rahastatud uurismisrühma juht tegi avastuse, et kui Euroopa mesilased nakatusid seenparasiiti Nosema ceranae, surid nad 8 päeva jooksul. Seega väidab ta, et just see parasiit ongi CCD põhjustaja. Ta on töötanud probleemi kallal juba aastast 2000 ning on elimineerinud mitmed teised potentsiaalsed põhjustajad.[30]
Põhiline ravim Nosema vastu on fumagiliin (ingl. k. Fumagillin). Higes väidab, et ta on ravinud CCD-ga nakatunud pered sama ravimiga. Tulemused olid kirjas ajakirjas Nature , kus öeldi, et tulemused olid lootustandvad, kuid rõhutati, et Nosema ei pruugi olla alati pere kokkuvarisemise hälbe põhjustaja. Paljudes Euroopa piirkondades on leitud seda seent, kuid tulemuseks ei ole olnud CCD. Kahjuks ei ole kõik CCD juhtumid seotud selle seenparasiidiga, kuid mingisugune läbimurre on see siiski.[31]
3.3. Putukamürgid
3.3.1. Üldiselt
Üks kõige üldlevinumaid hüpoteese on putukamürgid, kuigi otseseid seoseid ei ole teaduslikult leitud.
Põhjuseid, miks on raske leida putukamürkide ja CCD vahelist seost, on mitmeid. Esiteks leidub väga suur hulk erinevaid mürke, mida kasutatakse piirkondades, kus CCD on kohatud. Lisaks sellele on mesitalud liikuvad, nad transpordivad oma tarusid hooaja vältel tuhandeid kilomeetreid, mistõttu puututakse kokku erinevate kahjurite ja nende mürkidega. Kolmandaks hoiustavad mesilased kogutud õietolmu ja mett pikaajaliselt hoidlates. Nad kasutavad seda mett võib-olla alles mitme kuu pärast, mistõttu seost kahe asja vahel on väga raske leida. Lisaks sellele kantakse õietolmu väliselt ja seda tarbitakse üsna vähe. Mistõttu ei saa ta olla nii laialdaste surmade põhjustajaks.[32]
Üks hiljutine uurimus väidab, et mesilased langevad nikotiini-põhise putukamürgi lõksu.[32] Praeguseni on enamus vastavaid andmeid saadud mesilastalude omanike enda kirjapanekute läbi. Samas oleks siiski vaja teaduslikke teste , mis oleksid palju täpsemad. Eriti vajalikud oleks testid uut sorti mürkide puhul, mida kastetakse maasse, et taimed saaksid juurte kaudu seda omastada. Neid mürke võidakse lisada isegi ilma talu omaniku teadmata. Selliste uute mürkide mõju putukatele, sealhulgas mesilastele , on üsna sarnane CCD sümptomitega. Näiteks termiitidel tekib immuunsussüsteemi rike ja orientatsioonikadu. Sellised mürgid on mõnel pool Euroopas juba keelatud. Prantsusmaal vähenes viimasel kümnendil putukamürkide tõttu mesilaste toodang 1000 tonni aastas[33]. Vastupidiselt Euroopale on USA-s ka kõige saastvamad ja hävituslikumad mürgid lubatud. Kuigi nende tulemus on CCD sarnane, ei ole nad siiski seotud.[34]
Washingtoni ülikooli 2010. aasta uudises on öeldud: “Pennsylvanaia ülikooli teadlased on leidnud iga mesitaru uuritud vaha seest kahe mürgi väga kõrget taset ja kuni 70 teise putukamürgi jäänuseid. Nendeks kaheks on Fluvalinaat (fluvalinate) ja Coumaphos, mida kasutatakse kahjuri Varroa lesta hävitamiseks. Seda kahjurit on samas peetud ka CCD põhjustajaks. Samas uudises on pakutud välja, et hälbe põhjustajateks on mingisugune lestade, viiruste ja mürkide kombinatsioon. Washigtoni ülikooli teadlased pakuvad, et parasiit Nosema ceranae, reageerides mingi kemikaaliga, on perede kokkuvarisemise hälbe põhjustajaks.[35]

3.3.2. Fipronil

Fipronil on mürk, mis ajab segi putukate kesknärvisüsteemi takistades kloriidioonide sissepääsu läbi GABA retseptorite. See on järjekordne kemikaal, mida süüdistatakse CCD levimises mesilaste hulgas. Tehnilise Koordinatsiooni Fond Prantsusmaal on avastanud, et isegi mittesurmav doos halvab mesilaste suunataju ning nad ei leia enam oma taru üles[36]. Samas teised uuringud ei ole sellist tulemust leidnud.[37]
Fipronili kasutatakse mesilase sarnaste putukate, näiteks Saksa vapsiku, hävitamiseks meetodil, mida kutsutakse mürkpüük, kus üks isend levitab tarus haigust igale poole.[38]
3.4. Mesilastarude rentimine ja rändmesindus
Alates sellest kui USA mesinik Nephi Miller hakkas esmakordselt 1908. aasta talvel mesilasi erinevates piirkondades kasvatama, on see muutunud väga laialt levinuks terves Ameerikas.
Mesilastarude rentimine tolmendamise eesmärgil on USA põllumajanduse jaoks eluliselt vajalik, kuna vaid looduslike tolmendajatega oleks saak väga palju väiksem praegusest[39]. USA mesinikud teenivad tolmendajate väljarentimisest palju rohkem kui mee toodangust.
Uurijad kardavad, et perede transport üle terve riigi, kus nad puutuvad kokku teistsuguste mesilastega, aitab kaasa viiruste ja lestaliste levikule. Lisaks sellele on selline pidev liikumine ja ümberpaigutus piirav ja stressi tekitav, mis võib kolooniad muuta vähem vastupidavaks erinevate vaenlaste vastu.[40]
Üks suuremaid USA mesinikke ütleb, et ta viib aasta jooksul oma pered läbi terve Ameerika, mis on kokku mitmeid tuhandeid kilomeetreid. Talvekuudeks viiakse peaaegu kõik mesilased Kaliforniasse, kuna seal on kõige sobivam kliima. Euroopa ja Aasia mesinikud on vähem mobiilsed . Seal asuvad mesinikud palju väiksemal maa-alal. USA-s on viimastel aastatel sellise laialdase transpordi tõttu suurenenud kaotuste hulk lestalise Varroa tõttu.[41]
Mesilastransport

3.5. Vähetõenäolised põhjustajad

3.5.1. Kliimamuutus

Mõni üksik teadlane on välja pakkunud, et kliima muutus on teinud tarud CCD suhtes vastuvõtlikumaks. NASA Gobbardi Kosmosekeskuse teadlane Wayne Esaias ütleb: “Me näeme, et taimed on hakanud õitsema erinevatel aegadel ja seetõttu on ka lillede nektar saadav erineval ajal. Ma ei ütle, et kliima soojenemine oleks peamine põhjus, kuid ta võib siiski olla suur kaasosaline, ja selline muutlikkus võib tekitada mesilastes palju stressi.“[42]

3.5.2. Elektromagnetkiirgus

Kuigi internetis ja meedias on elektromagnetkiirgust peetud võimalikuks CCD põhjustajaks, ei ole tehtud ühtegi väga põhjalikku uurimust mesilaste mõju ja kiirguse suhtest . Üks väheseid on aastast 1981, kui Gary ja Westerdahl uurisid päikesejõul töötavate satelliitide võimalikke keskkonnamõjusid, mis kiirgaksid tohututes kogustes mikrolaineid satelliitidelt maa peal olevatele vastuvõtujaamadele, mis siis muudaksid selle elektriks. Uuriti mesilaste erinevaid mälufuktsioone pärast pooletunnist 2,45 GHz tugevust mikrolainete mõju. Väga tugevat mõju siiski ei olnud.[28]
Aastal 2006 tehti Landau ülikoolis uuring raadiosageduste mõjust mesilastele. Kui tarude läheduses peaks olema mobiilsidemast, siis võib mesilasi mõjutada elektromagnetväli, mis põhjustab raskusi tarusse tagasilendamisel ja ka kärje suuruse vähenemist. Uurimise käigus hävisid ka mitmed kolooniad, kuid kõik CCD juhtumised ei ole siiski sellega seostatavad.[22]
2010. aasta mais avaldati kahe Panjabi ülikooli teadlase uurimustöö, kes panid kolooniatesse kaks 900MHz sagedusel töötavat mobiiltelefoni. Kohe hakati neid kritiseerima, kuna töös oli mitmeid puudujääke (näiteks liiga väike katsealuste hulk). Tulemuseks oli, et mesilasi kindlasti mõjutavad erinevad magnetväljad, kuid selle uurimuse põhjal ei saa siiski laiapõhjalisi järeldusi teha.[39]

3.5.3. Antibiootikumid ja lestaliste mürgid

Enamus peremehi, kelle mesilasi on tapnud CCD, on öelnud, et nad kasutavad antibiootikume ja lestaliste mürke oma kolooniates, samas nende kasutamise ebaühtlus teeb selle võimaluse, et üht kindlat kemikaali on kasutatud, üsna väikeseks.[19] Teiselt poolt on võimalus, et kõiki kasutatavaid kemikaale ei ole teaduslikult uuritud ja võivad seeläbi siiski vähemalt mingil määral põhjustajaks olla.[1

3.5.4. Geneetiliselt muundatud organismid

Mõned geneetiliselt muundatud organismid toodavad looduslikku mürki nimega BT toksiin ( Bacillus thuringiensis), mis võib samuti mesilasi mõjutada. Teema vähest kirjanduslikku tausta lugedes , ei leia aga ühegi negatiivse mõju kirjeldust, mistõttu väga tõenäoliselt see ei ole siiski põhjuseks. Lisaks sellele on CCD levinud ka paikades, kus selle mürgiga saaki ei kasvatata.[10]
3.6. Nosema ceranae ja DNA invertebrate iridescent virus tüüp 6 (IIV-6) kombinatsioon
Pärast mitmeid aastaid kestnud uurimistööd Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja mujal, on väga tõenäoliselt jõutud haiguse jälile. Tänu uuele tehnoloogiale, mass-spektomeetril põhinevale proteiinide struktuure ja funktsioone uurivale masinale, suudeti igast analüüsitud CCD juhtumist leida DNA selgrootu sillerdava viiruse tüüp 6 (IIV-6) (Invertebrate iridescent virus type 6 (IIV-6)) osakesi. Uurimustöös osalesid Ameerika sõjaväe teadlased koostöös Monta , Mehhiko ja Texase ülikooli teaduritega.[43]
Nende artiklis on öeldud: “Kõige sagedasemad viiruspeptiidid ( peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest), mida me leidsime , olid invertable iridescent virus (IIV). Me leidsime 139 uut peptiidi , mis on omased ainult selle viiruse tüüp kuuele. IIV esines sajaprotsendilise sagedusega.“
Üksi see viirus siiski süüdi ei ole, kuna sel juhul ei ole ta surmav .
Tsiteerides uurimustööd edasi: “Kokkuvarisevates peredes leiti arvukalt peptiide kümnest seenparasiit Nosema liigist. See õnnestus tänu kobaranalüüsile (ingl. k. cluster analysis), millega sai peptiidid jaotada ka kahte erinevasse gruppi sarnaste omaduste põhjal. Üks nendest gruppidest oli samasuguse esilekerkimismustriga nagu DNA invertable iridescent virus tüüp 6. Samuti olid need kaks sagedasemad kokkuvarisevates või varingu äärel olevates peredes, kui tugevates.“
Kokkuvõttes väidetakse, et viiruse ja seene koosmõju leiti igast surnud perest . Kumbki neis eraldi ei ole surmav, kuid koos on nad väga suure tõenäosusega hälbe põhjustajad.
4.Minu arvamus
Mesilaste surm on väga suur probleem, kuna nad on meile olulised taimede tolmendajatena. Seega, kui teadmata asjaoludel neid suurtes kogustes sureb , peab leidma selle põhjuse. Kuna pere kokkuvarisemise hälve on alles üsna hiljutine fenomen , siis tundub kõige loogilisem, et põhjustajaks peab olema mingite tegurite kombinatsioon mitte ainult üks faktor, sest viimasel ajal ei ole midagi nii uut leiutatud, mis just nüüd hakkaks mõju avaldama. Minu esimene mõte oli, et süüdlane võiks olla liigne saastatus või mingi kiirgus. Olles uurinud seda teemat sügavuti, olen üsna kindel, et teadlaste viimane uurimistöö, mis väidab, et põhjustajaks on seenparasiit Nosema koos DNA invertebrate iridescent virus tüüp 6 (IIV-6)-ga, tundub kõige loogilisem, kuna neid koos leiti kõigist CCD juhtumitest.
5. Kokkuvõte
Pere kokkuvarisemise hälve on Ameerikas ja ka mujal maailmas olnud viimasel ajal väga suur probleem. Mesilased on inimkonnale väga tähtsad, kuid teadmata põhjustel kadusid ja surid nad lihtsalt ära. Seda fenomeni uuriti mitmeid aastaid. Pakuti, et põhjustaja võiks olla vale toitumine, mõni viirus, lest, kliimamuutus, kiirgus, mingid mürgid või liigne transport. Kõige tõenäolisemalt pidi see olema mingi kombinatsioon, kuna muidu oleks see probleem esile kerkinud varem, kui sellel aastakümnel.
Tänaseks päevaks on väga tõenäoliselt jõutud õige põhjustajani. Selle aasta oktoobris jõuti Ameerikas tulemusele, et kõik perede kokkuvarisemise hälbe juhtumid langevad kokku Nosema seenparasiidi ning DNA invertebrate iridescent virus tüüp 6 kooseksisteerimisega. Eraldi ei ole nad mesilastele ohtlikud, kuid kahe koosmõju on surmav.
Lähtuvalt hetke kõige tõenäolisemast põhjustajast planeeritakse praegu meetmeid, kuidas oleks võimalik nakatunud mesilasi ravida, või kuidas vältida nakatumist.
Kasutatud kirjandus:
Üldiselt:
http://beekeepingtimes.com/index.php/news-&-events/on-the-research-front/69/303-nosema-ceranae-and-an-invertebrate-iridescent-virus-in-tandem-cause-colony-collapse-disorder
http://en.wikipedia.org/wiki/Colony_collapse_disorder
http://en.wikipedia.org/wiki/Nosema_ceranae
Viited:

Olesk .A., (2007) „Maailm püsib mesilastel“, ajakiri „ Tarkade Klubi“ ,nr.11, 18.11.2010 

Sohers J. (2006)" Honey Bee Die-Off Alarms Beekeepers, Crop Growers and Researchers". Pennsylvania State University College of Agricultural Sciences . 18.11.2010. http://www.aginfo.psu.edu/News/07Jan/HoneyBees.htm. 

Cane A. (2009). "Scientists isolate bee pathogen". Financial Times . http://www.ft.com/cms/s/0/ae4b031c-2ae6-11de-8415-00144feabdc0.html , 16.11.2010

Steinberger P.(2007). "Das spurlose Sterben". sueddeutsche.de. http://www.sueddeutsche.de/,ra13l5/wissen/artikel/352/105247/ . 16.11.2010 

Sully M. (2009) "Minutes of Northern Ireland Assembly" Theyworkforyou.com. http://www.theyworkforyou.com/ni/?id=2009-06-08.9.1 . 18.11.2010 

Howard J. (2007)"Colony Collapse Disorder Working Group". http://web.archive.org/web/20070214133122/http://www.ento.psu.edu/MAAREC/pressReleases/ColonyCollapseDisorderWG.html 15.11.2010 

Sahba A.(2007). "The mysterious deaths of the honeybees". CNN Money http://money.cnn.com/2007/03/29/news/honeybees/ . Retrieved 2007-04-04. 15.11.2010 

(2010)"Study links bee decline to cell phones " CNN. 2010-06-30. http://www.cnn.com/2010/WORLD/europe/06/30/bee.decline.mobile.phones/index.html?hpt=C2 . 14.11.2010 

(2005) "GE and bee Colony Collapse Disorder -- science needed!". http://www.sierraclub.org/biotech/whatsnew/whatsnew_2007-03-21.asp . 19.11.2010. 

(2010)"Collapsing Colonies : Are GM Crops Killing Bees ? — International — SPIEGEL ONLINE — News". www.spiegel.de. http://www.spiegel.de/international/world/0,1518,473166,00.html . 15.11.2010 

Ratnieks, F. L. W.; Carreck, N. L. (2010). "Clarity on Honey Bee Collapse?". Science 327 (5962): 152–3. doi:10.1126/science.1185563. PMID 20056879. 18.11.2010 

Leal , W. S.; Bromenshenk, J. J.; Henderson , C. B.; Wick, C. H.; Stanford , M. F.; Zulich, A. W.; et al. (2010). "Iridovirus and Microsporidian Linked to Honey Bee Colony Decline". PLoS ONE 5 (10): e13181www.PMID.com/bee.pdf 19.11.2010

Underwood M. R.; Engelsdorp van D. (2010) "Colony Collapse Disorder: Have We Seen This Before ?". The Pennsylvania State University, Department of Entomology. http://www.beeculture.com/content/ColonyCollapseDisorderPDFs/7%20Colony%20Collapse%20Disorder%20Have%20We%20Seen%20This%20Before%20-%20Robyn%20M.%20Underwood%20and%20Dennis%20vanEngelsdorp.pdf . 11.11.2010

Lester B.(2007). "Mystery of the dying bees". Cosmos Online. http://www.cosmosmagazine.com/node/1087?page=1 . 18.11.2010 

Oldroyd, B. P. (2007). "What's Killing American Honey Bees?". PLoS Biology 5 (6): e168. doi:10.1371/ journal .pbio.0050168. 11.11.2010 

Engelsdorp van. D., Cox- Foster D., Frazier M., Ostiguy N., Hayes H. (2006). "Colony Collapse Disorder Preliminary Report ". Mid- Atlantic Apiculture Research and Extension Consortium (MAAREC)  http://maarec.cas.psu.edu/pressReleases/FallDwindleUpdate0107.pdf . 165.11.2010

Jamakaya V. (2008)"Israelis discover cure for bee colony collapse-associated virus | environment". http://www.israel21c.org/bin/en.jsp?enDispWho=Articles^l2290&enPage=BlankPage&enDisplay=view&enDispWhat=object&enVersion=0&enZone=Health . 17.11.2010.  

Jonas M. (2009)^ "CCD Steering Committee, ''Colony Collapse Disorder Progress Report'' (US Department of Agriculture , Washington, DC, 2009)" (PDF). http://www.extension.org/mediawiki/files/c/c7/CCDReport2009.pdf . 19.11.2010  

Sharpe, R. J.; Heyden, L. C. (2009). "Honey bee colony collapse disorder is possibly caused by a dietary pyrethrum deficiency". Bioscience Hypotheses 2: 439–40. doi:10. 1016 /j.bihy.2009.01.004. 16.11.2010 

Krawczyk G. (2007) "Colony Collapse Disorder". http://fruittimes.cas.psu.edu/FT2601.html#Colony . 19.11.2010 

Guzmán-Novoa, E., Eccles, L., Calvete, Y., Mcgowan, J.,(2009). Varroa destructor is the main culprit for the death and reduced populations of overwintered honey bee ( Apis mellifera) colonies in Ontario, Canada . 17.11.2010

Dr. Jamie Ellis (2007). "Colony Collapse Disorder (CCD) in Honey Bees". http://pestalert.ifas.ufl.edu/Colony_Collapse_Disorder.ht m. 11.11.2010 

(2009)Genomic Study Yields Plausible Cause Of Colony Collapse Disorder 15.11.2010

Johnson, R. M.; Evans , J. D.; Robinson, G. E.; Berenbaum, M. R. (2009). " Changes in transcript abundance relating to colony collapse disorder in honey bees (Apis mellifera)". Proceedings of the National Academy of Sciences 106: 14790–5. doi:10.1073/pnas.0906970106. 17.11.2010 

Higes, M; Martin, R; Meana, A (2006). "Nosema ceranae, a new microsporidian parasite in honeybees in Europe ". Journal of Invertebrate Pathology 92 (2): 93–5. doi:10.1016/j.jip.2006.02.005. 18.11.2010 

(2007) Asian Parasite Killing Western Bees — Scientist , Planet Ark, 18.11.2010

Blackwell W. (2009) Cure For Honey Bee Colony Collapse? Science Daily, 18.11.2010

Mimkes P.(2003). "Französische Regierung verlängert Teilverbot von Gaucho — Bienensterben jetzt auch in Deutschland " http://www.cbgnetwork.org/Ubersicht/Zeitschrift_SWB/SWB_2003/SWB_02_2003/Gaucho_02_03/gaucho_02_03.html . 17.11.2010 

(2003) " Millions of bees dead — Bayer's Gaucho blamed". http://www.newmediaexplorer.org/sepp/2003/11/26/millions_of_bees_dead_bayers_gaucho_blamed.ht m. Retrieved 2007-04-26. 16.11.2010 

Maxwell M. (2006)"EFSA Scientific Report (2006) 65, 1-110, Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance fipronil" (PDF). 2006-03-03. http://www.efsa.europa.eu/etc/medialib/efsa/science/praper/conclusions/1470.Par.0002.File.dat/praper_concl_sr65_fipronil_summary_en_rev12.pdf . 16.11.2010

Katherine E.(2010). "What a scientist didn't tell the NY Times on honeybee deaths". 16.11.2010

(2010) http://money.cnn.com/2010/10/08/news/honey_bees_ny_times.fortune/index.ht m. 17.11.2010 

Sackmann, P; Rabinovich, M; Corley, JC (2001). "Successful removal of German yellowjackets (Hymenoptera: Vespidae) by toxic baiting". Journal of economic entomology 94 (4): 811–6. doi:10. 1603 /0022-0493-94.4.811. 18.11.2010 

Nordhaus H (2007)" Status of Pollinators in North America — Committee on the Status of Pollinators in North America — The National Academies Press Washington, D.C. www.nap.edu; page 81". 2006. http://books.nap.edu/openbook.php?record_id=11761&page=81 . 17.11.2010

Berger K.(2007). "Where have all the bees gone ? Blame people, not cell phones" http://seattlepi.nwsource.com/opinion/322781_focusbees08.html . 17.11.2010 

Gary, N. E.; Westerdahl, B. B. (1981). " Flight , orientation, and homing abilities of honeybees following exposure to 2.45-GHz CW microwaves". doi:10. 1002 /bem.2250020108. 18.11.2010 

Stever, H. J.,(2004). How Electromagnetic Exposure can influence Learning Process  — Modelling Effects of Electromagnetic Exposure on Learning Processes . http://www.bienenarchiv.de/forschung/2004_lernprozesse/Electromagnetic%20Exposure_Learning%20Processes.doc.pdf . 19.11.2010 

Sylvers E. (2007). "Wireless: Case of the disappearing bees creates a buzz about cellphones". International Herald Tribune. http://www.iht.com/articles/2007/04/22/news/wireless23.php . 21.11.2010 

J Kirschvink, S Padmanabha, C Boyce, J Oglesby, Journal of Experimental Biology (1997) Measurement of the threshold sensitivity of honeybees to weak, extremely low- frequency magnetic fields 19.11.2010

Lamboza R. (2007) "Discussion of phenomenon of Colony disorder collapse". http://web.archive.org/web/20070729004717/http://honeycouncil.ca/users/news_view.asp?FolderID=3219&NewsID=1146 . 21.11.2010 

Barrionuevo A. (2007) "Honeybees, Gone With the Wind, Leave Crops and Keepers in Peril". New York Times. http://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F10B1FF8355A0C748EDDAB0894DF404482 . 20.11.2010  

Bromenshenk, J.J., Henderson, C.B., Wick, C.H., Stanford, M.F., Zulich, A.W., Jabbour, R.E., (2010) Iridovirus and micrsporidian linked to honey bee colony decline. A Metagenomic Survey of Microbes in Honey Bee Colony Collapse Disorder -- Cox-Foster et al. 318 (5848): 283 -- Science 21.11.2010
19