GMO'd (0)

GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD

Usutakse, et GMO-kultuurid võiksid vähemalt teoreetiliselt olla leevenduseks näljahädadele seal samas Kolmandas Maailmas kasvatatutena. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam Putukatõrjet pole vaja enam teha ja nii on toit, mida me sööme ja keskkond selle võrra puhtamad. Loodust reostaval intensiivpõllumajandusel on kriips peal, sest GMOd võimaldavad põllumajandusel olla intensiivne ka loodust reostamata, usuvad paljud GMO pooldajad. Geenitehnoloogia ja dotatsioonid 6 Eesti põllumajandus vajab suuri dotatsioone, kuna meie kliimavöötmes ei ole võimalik ilma selleta Euroopas konkurentsivõimelist põllumajandustoodangut saada. Geenitehnoloogia võimaldab muuta põllumajandust efektiivsemaks, st vähendab vajadust doteerida seda majandusharu. Dotatsioone vajatakse ka seetõttu, et kogu põllumajandus on väga tihedalt seotud ja sõltuvuses ühest tootmisharust toiduainetööstusest

GMO head küljed

geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam, st kõige vähem keskkonda ja meie toitu saastavaid kemikaale kasutav põllumajandus. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme. Tänu sellele püsiks meie nähtud vaev hoida loodust puhtana ka edasi. Geenitehnoloogia võimaldab meie toitu muuta senisest täisväärtuslikumaks, seda nt vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil. Geenitehnoloogia võimaldab muuta põllumajandust efektiivsemaks. Geenitehnoloogia võimaldab põllumehel toota toorainet ka näiteks farmaatsia- või keemiatööstusele, Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide jms-ga. Geneetiliselt muundatud taimed annavad

Keemia

Geneetiliselt muundatud organismid poolt ja vastu, referaat.

Tartu Kommertsgümnaasium Geneetiliselt muundatud organismid poolt ja vastu Referaat Geneetiliselt muundatud organismi nimetatakse veel geenmuundatud organismiks,geneetiliselt modifitseeritud organismiks või geneetiliselt moondatud organism. Lühendiga GMO. Geneetiliselt muundatud organism on organism, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid, selleks kõigeks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd selles, seisneb siiski DNA ja kromosoomide tegelemises. Geneetilise muundamise käigus paigutatakse üks või mitu geeni ühest organismist teise, kusjuures geene on võimalik üle kanda omavahel mittesuguluses olevate organismide vahel näiteks võivad geneetiliselt muundatud põllukultuurid (GM- kultuurid) sisaldada geene, mis on pärit viirustelt, bakteritelt, loomadelt või teistelt taimedelt.

GMO ehk Geneetiliselt muundatud organismide poolt

Keili Helekivi Geneetiliselt muundatud organismide poolt GMO ehk geneetiliselt muundatud organismina mõistetakse enamasti transgeenseid organisme. Need on elusorganismid, kelle genoomi on viidud mõne teise liigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust kemikaalide, haiguste ja kahjurputukate suhtes või tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust. Transgeensete taimede loomine on positiivne, sest kui muuta mõne liigi kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk tei

Geenitehnoloogia

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................4 1.GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID............................5 1.1. GMOd kes või mis nad on?.........................................................5 1.2. GMOde saamine..........................................................

Üldbioloogia

Geenitehnoloogia (GMO)

kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Teiseks tuleb rõhutada, et GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Võõrastest liikidest pärit DNAd võib organismidesse viia ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. Viimaks tuleb märkida ka seda, et GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide

Gmo

manipuleerides GMOsid ehitada. Sellisel juhul on tegemist n-ö teadliku geenimuutmisega. Inimene peaks kasutama kõiki võimalusi, et oma elu paremaks muuta," leiab Raivo Vilu. "Geene on muundatud kogu aeg, küsimus on selle muundamise meetodites. Ja eks muidugi esineb ka tagasilööke, aga me peame sellega harjuma." Ravimitööstus keskendub GMO-valkude tootmisele Biotehnoloogiafirma Quattromed arendusdirektor Tiit Talpsep tõdeb, et ravimitööstus on geenitehnoloogia arengust väga huvitatud, kusjuures just ravimitööstus on selle arengu teerajaja. Tänaseks on ravimiteadus jõudnud diabeedi ravis kasutatava insuliini GMO-bakteri ja hemofiilia raviks mõeldud GMO-raku loomiseni. 2006. aastal jõudis müügile insuliini aerosool, samal aastal saadi valmis esimene viiruskasvajate vaktsiin - papilloomiviiruse-vastane vaktsiin GMO-pärmirakkudes. Mullu jõudis Eesti turule vaktsiin emakakaelavähi tekitaja