Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Immuunsüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid

Immuunsüstee
m
Koostajad: 
Immuunsussüsteem  on organismi võime tõrjuda 
mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta  kahjutuks  
nende mürke.
    Võõrkehad võivad olla pärit:
väljaspoolt organismi
organismi seest
Eesmärk:  kahjutustada organismis bioloogiliselt 
aktiivsed võõrvalgud.
Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide  kooslus
Tähtsamad osad on:
adenoid
mandli
d
Valgeliblede hulka 
lümfi-
   
sooned
harknäär
   kuuluvad  lümfotsüüdid

lümfi-
   ja makrofaagid 
      ehk 
sõlmed
   ( õgirakud )
    
põrn
tüümus
Lümfisõlmed
peensoole lümfikude
Põrn
luuüdi
Harkelund ehk tüümus
Keha kaitsetõrked
Terve nahk
Vere  hüübimine
Ripsepiteel (ninaõõnes ja 
hingetorus)
Limaepiteel
Eritised (sülg, higi, pisaravedelik
happeline  maomahl )
Normaalne  mikrofloora  nahal ja 
soolestikus
Immuunsüsteem  jaotub 
kaitsemehhanismide 
alusel kaheks:

Immuunsus  on organismi võime tõrjuda 
mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta 
kahjutuks nende mürke.
 Kaasasündinud  immuunsus
 Omandatud immuunsus – kujuneb elu 
jooksul :
1)nakkushaiguse läbipõdemine
2) vaktsineerimine
Kaasasündinud ehk 
loomulik   
  immuunsus

toimib kiiresti  paljudele  haigustekitajatele
teatakse  olevat kõigil loomadel
pärandub liigi kõikidele isenditele
tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade 
nakkustesse ja vastupidi
Loomuliku immuunsuse tagavad:
Keha kaitsetõkked
Immuunsüsteem
Kaasasündinud 
immuunsüsteemi osad:

Fagotsüüdid 
organismi nn koristajarakud, mis
   õgivad ja lagundavad patogeene 
   või organismi enda kahjustatud rakke
Mikroobidevastased   valgud  
Mittespetsiifiline  immuunreaktsioon-
põletik , NK- rakud (natural killer cells), 
palavik , verre erituvad ained-
interferoonid, tsütokiinid
Omandatud immuunsus
kujuneb elu jooksul :
1)nakkushaiguse läbipõdemine
2)vaktsineerimine
)Reageerib aeglasemalt
)Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, 
võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise 
tagajärjel
)Spetsiifiline
)Võib olla lühiajaline või kesta läbi kogu elu 
)Ei pärandu vanematelt järglastele
)Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning 
antikehad
Omandatud immuunsusel on 
kaks erinevat
 vastusreaktsioonide klassi :

humoraalne
rakuline
Mõlemis reaktsioonis 
osalevad lümfotsüüdid
Lümfotsüüdid
T-lümfotsüüdid
Küpsevad harkelundis 
    ehk tüümuses
Abistavad B-rakke ja tapavad organismi
viirusnakatunuid rakke
B-lümfotsüüdid
Küpsevad luuüdis
Toodavad antikehi –antigeenidele
Lümfisõlm
ed

• on 1 – 25 mm 
läbimõõduga 
ümarad või 
oakujulised 
moodustised 
lümfisoonte 
teel
• läbi voolava 
lümfi 
filtreerimine  ja 
puhastamine
•  haigustekitajat
e hävitamine
• rohkesti kaelal
kaenla all, 
kõhuõõnes, 
kubemes
http://www.immunology-info.org/index.php?f i
lmid=0&play=true

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Keha kaitsetõrked
  • Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismide alusel kaheks:
  • Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus
  • Kaasasündinud immuunsüsteemi osad:
  • Omandatud immuunsus
  • Slide 9
  • Lümfotsüüdid
  • Lümfisõlmed
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Immuunsüsteem #1 Immuunsüsteem #2 Immuunsüsteem #3 Immuunsüsteem #4 Immuunsüsteem #5 Immuunsüsteem #6 Immuunsüsteem #7 Immuunsüsteem #8 Immuunsüsteem #9 Immuunsüsteem #10 Immuunsüsteem #11 Immuunsüsteem #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triiinuke Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Haigus ja immuunsus
12
pptx

Haigus ja immuunsus

(õgirakud) tüümus sõlmed · Lümfisõlmed põrn · Põrn peensoole lümfikude · Harkelund luuüdi ehk tüümus Kaasasündinud immuunsus *toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele *teatakse olevat kõigil loomadel *pärandub liigi kõikidele isenditele *tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi * loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine · Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid ­ organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-

Bioloogia
Kaasasündinud immuunsus
2
docx

Kaasasündinud immuunsus

Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad

Bioloogia
BIOLOOGIA KT 3
6
docx

BIOLOOGIA KT 3

1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis. ●

Bioloogia
Esitlus-Kaitse haiguste eest
15
ppt

Esitlus: Kaitse haiguste eest

Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen ­ võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS ­ vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt - Nahk - Ripsepiteel - Limamembraan - Eritised Immuunsüsteem

Bioloogia
Immuunsüsteem
2
doc

Immuunsüsteem

Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtm

Terviseõpetus
Bioloogia kordamine kontrolltööks-1
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

A A, AB A, 0 B B, AB B, 0 AB AB A, B, AB, 0 Rh+ Rh+ Rh+, Rh- Rh- Rh+, Rh- Rh- Peatükk 9. Immuunsüsteem kaitseb organismi.  Haigusetekitajaid hävitab kaitsesüsteem ehk immunsüsteem, mis teageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele.  Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem.  Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad.

Bioloogia
Immunoloogia eksamiks kordamine
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

koespetsiifilisteks makrofaagideks -paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon alveolaarsed Makrofaagid ­ kopsudes; histotsüüdid -ühenduskudedes; Kupfferi rakud ­maksas, mesangaalsed M - neerudes; mikroglia ­ajus; osteoblastid ­ luus, põrna siinuse M ­ põrnas; lümfisõlmede M. (nahk ­ dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis. Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e antigeenideks olevad partiklid, fagotsüteerivad ja lüüsivad neid ning esitlevad neid T-lümfotsüütidele. Makrofaagide aktiivsust tõstavad TH poolt sekreteeritud tsütokiinid, samuti põletikulise vastuse mediaatorid ja bakteri rakuseina komponendid. Võimas makrofaagi aktivaator on IFNy. Äratundmiseks on vaja, et opsoniinid (aine, mis kinnitub antigeenile) kinnituvad võõrpartiklile.

Immunoloogia i
Immunoloogia eksami kordamisküsimused
41
docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke. Kuidas kaasasündinud immuunsus nakkuse ära tunneb? Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). PAMP ­ need on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel. PAMP-e toodavad vaid mikroobid ja seega kaasasündinud immuunsüsteem on võimeline tegema vahet oma ja võõra vahel. 3. Joonista adaptiivses immunsuses osalevad tähtsaimad molekulid: Ig, TCR, MHCI ja MHCII, millistel rakkudel need ekspresseeruvad, millistele struktuuridele seonduvad/milliseid peptiide seovad ja mis neid iseloomustab? alfa beeta Ig (BCR) ekspresseerub B- raku pinnal. B- rakk tunneb ära kas lineaarseid või konformatsioonilisi epitoope (valgulisi, karbohüdraatseid ja lipiidseid).

Geenitehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun