10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triiinuke
Õppematerjali autor
(õgirakud) tüümus sõlmed · Lümfisõlmed põrn · Põrn peensoole lümfikude · Harkelund luuüdi ehk tüümus Kaasasündinud immuunsus *toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele *teatakse olevat kõigil loomadel *pärandub liigi kõikidele isenditele *tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi * loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine · Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis. ●
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt - Nahk - Ripsepiteel - Limamembraan - Eritised Immuunsüsteem
Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtm
A A, AB A, 0 B B, AB B, 0 AB AB A, B, AB, 0 Rh+ Rh+ Rh+, Rh- Rh- Rh+, Rh- Rh- Peatükk 9. Immuunsüsteem kaitseb organismi. Haigusetekitajaid hävitab kaitsesüsteem ehk immunsüsteem, mis teageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele. Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad.
koespetsiifilisteks makrofaagideks -paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon alveolaarsed Makrofaagid kopsudes; histotsüüdid -ühenduskudedes; Kupfferi rakud maksas, mesangaalsed M - neerudes; mikroglia ajus; osteoblastid luus, põrna siinuse M põrnas; lümfisõlmede M. (nahk dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis. Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e antigeenideks olevad partiklid, fagotsüteerivad ja lüüsivad neid ning esitlevad neid T-lümfotsüütidele. Makrofaagide aktiivsust tõstavad TH poolt sekreteeritud tsütokiinid, samuti põletikulise vastuse mediaatorid ja bakteri rakuseina komponendid. Võimas makrofaagi aktivaator on IFNy. Äratundmiseks on vaja, et opsoniinid (aine, mis kinnitub antigeenile) kinnituvad võõrpartiklile.
reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke. Kuidas kaasasündinud immuunsus nakkuse ära tunneb? Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). PAMP need on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel. PAMP-e toodavad vaid mikroobid ja seega kaasasündinud immuunsüsteem on võimeline tegema vahet oma ja võõra vahel. 3. Joonista adaptiivses immunsuses osalevad tähtsaimad molekulid: Ig, TCR, MHCI ja MHCII, millistel rakkudel need ekspresseeruvad, millistele struktuuridele seonduvad/milliseid peptiide seovad ja mis neid iseloomustab? alfa beeta Ig (BCR) ekspresseerub B- raku pinnal. B- rakk tunneb ära kas lineaarseid või konformatsioonilisi epitoope (valgulisi, karbohüdraatseid ja lipiidseid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid