GMO ehk Geneetiliselt muundatud organismide poolt (0)

Keili Helekivi

Geneetiliselt muundatud organismide poolt

GMO ehk geneetiliselt muundatud organismina mõistetakse enamasti transgeenseid organisme. Need on elusorganismid , kelle genoomi on viidud mõne teise liigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust kemikaalide, haiguste ja kahjurputukate suhtes või tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust.
Transgeensete taimede loomine on positiivne, sest kui muuta mõne liigi kohastumist , siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala. Lisaks kindla liigi väljasuremisest päästmisele võimaldaks kasvuala suurendamine pakkuda piisavalt kiiresti uut toitu ka näiteks Kolmandale Maailmale. Taimesordid, mis oleksid võimelised taluma sealseid patogeene ning ekstreemset kliimat võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt suurt saaki, et võidelda tänini reaalsuseks olevale näljahädadega.
Kuigi Eestis pole näljahäda probleemiks, tooksid geneetiliselt muundatud organismid kasu ka meile. Taimede parem sobivus meie kliimavöötmesse ja suurem vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite suhtes tooks kindlust põllumeestele, kes ei peaks muretsema, et sissetuleku allikatena kasvatavad taimed hävivad. Transgeenne, suurema vastupidavusega taim, vähendaks madala saagikuse probleemi ning aitaks seeläbi kaasa ka majanduse tõusule. Samuti võimaldab geenitehnoloogia põllumeetel toota toorainet ka näiteks farmaatsia - või keemiatööstusele.
Majanduse edendamise kõrval soosib geenitehnoloogiline põllumajandus ka loodust. Tegu on kõige mahedama ehk kõige vähem keskkonda ja meie toitu saastavaid kemikaale kasutava süsteemiga. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme ja geenitehnoloogia võimaldab muuta seda ka senisest täisväärtuslikumaks. Viimast näiteks vajalike vitamiinide sünteesi või mikroelementide suurema kuhjumise soosimise abil. Just liha ja muude loomaste saaduste kvaliteedi parandamiseks ja tootlikkuse kiirendamiseks on geneetiliselt muundatud ka koduloomi näiteks lehmi ja sigu.
Väiksem hulk taimekaitse - ja kahjuritõrjevahendeid põllumajanduses aitavad säilitada ka puhast loodust ja toimivat ökosüsteemi. Geneetiliselt muundatud organismid võimaldavad põldudel kanda efektiivselt saaki ka loodust reostamata. Vastupidi, muundatud taimed võimaldaksid teatud piirkondades likvideerida raskemetallide , kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide ja muu sellise reostust. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon (ehk mürgiste ainete eemaldamine pinnasest taimeliikide kasvatamise ja äraveoga) on üks keskkonnasõbralikuim viis sarnaste probleemide lahendamiseks.