Hõimkond Proteobacteria (0)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Mikroobisüstemaatika

5 VÄGA HEA

Hõimkond Proteobacteria ( proteobakterid , purpurbakterid)

Väga suur hõimkond (ca 200 perekonda), kuhu kuuluvad g(-) bakterid . Hõimkond sai esialgu nime purpurbakterite järgi, keda paljud selle hõimkonna klassid sisaldavad.
Praegune hõimkonna himetus tuletatud Kreeka jumala Proteuse nimest, kel oli palju kujusid . See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust.
Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel.
Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme.
Alfa-, beeta- ja gammaproteobakterite klassid sisaldavad purpurbaktereid
Proteobakterite eellane võis olla fototroof. Proteobakterite delta - ja epsilonharus on fotosünteesivõime edasises evolutsioonis kaduma läinud

Klass Alfaproteobakterid

Siia kuulub 6 seltsi:

Rhodospirillales

Rickettsiales

Rhodobacterales

Sphingomonadales

Caulobacterales

Rhizobiales

Alfaproteobakterite hulgas on rohkesti neid baktereid, kes elavad koos eukarüootsete rakkudega Rhizobium on liblikõieliste taimede juuremügarate sümbiont, Azospirillum on taimede risosfääri bakter. Agrobacterium põhjustab taimedel mitmesuguseid kasvajaid, riketsiad on loomade rakusisesed parasiidid . Kõik need eukarüootidega mingis seoses olevad liigid klasterduvad selles alamhõimkonnas kokku ja on ilmselt ühise evolutsioonilise päritoluga. Nende eellasel võis seega olla mingeid omadusi, mis soodustasid nende kooselu eukarüootsete rakkudega.
Arvatakse, et alfaproteobakter võiks olla ka eukarüootse raku mitokondri eellane.
Alfa-proteobakterite rühma kuulub näiteks ka perekond Paracoccus, kelle elektrontransportahel on väga sarnane mitokondri omaga .
Alfa-proteobakterite rühmas on rohkesti eukarüootide rakusiseseid parasiite ja ka taimedega koos elavaid baktereid

Selts Rhodospirillales
Rhodospirillum

purpurne mitteväävlibakter.
Purpursete mitteväävlibakterite rikastuskultuurid mineraalsoolade ja suktsinaadiga puljongis (anaeroobselt valguse käes kasvatatud ) ja nende punased kolooniad Petri tassil

Azospirillum

Esimesed N2 fikseerivad spirillid avastas Beijerinck 1925. a.
Azospirillumit võib leida mullast ja eriti rohkesti on neid taimejuurte ümbruses. Kuna nad eelistavad kõrgemat temperatuuri, on neid enam soojades maades.
Liigid: A. brasilense, A. lipoferum, A. amazonense jne.
Azospirillid on tömbid kõverdunud pulgad , mis liiguvad polaarse viburi abil. Kui rakke kasvatada pehmel agarsöötmel, võivad moodustuda ka arvukad külgviburid ja ilmneda voogamine . Ebasoodsates tingimustes tsüsteeruvad. Lemmik C-allikateks on org. happed .

Perekonnad Acetobacter ja Gluconobacter.

Oksüdeerivad suhkruid ja alkohole mittetäielikult orgaaniliste hapeteni.
Oksüdeerivad ka veinis sisalduva etanooli äädikhappeks, kui vein hapnikuga kokku puutub (äädikhapebakterid). Juba 4000 a e.m.a. tehti Babüloonias veiniäädikat.
Juba Pasteuri ajal oli teada, et neid baktereid saab isoleerida veini pinnale moodustuvast kilest.
Loduses on neid baktereid on alati küpsete viinamarjade pinnal ja nad hakkavad kiiresti paljunema, kui marjad on vigastatud . 20. sajandi alguses hakati äädika valmistamisel kasutama puhaskultuure, et pääseda saastajatest, nagu A. xylinum.
Äädikhapebaktereid saab isoleerida näiteks etanooliga tardsöötmel, kuhu on lisatud kriiti. Kriit lahustub koloonia ümbert, sest rakud moodustavad etanoolist äädikhapet.
Neile bakteritele on iseloomulik ka kõrge happetaluvus. Taluvad pH 5.0 ja alla selle.

Acetobacter ja Gluconobacter on eristatavad põhiliselt selle poolest, et neil on erinev viburite paigutus ja org. hapete edasi oksüdeerimise võime. Gluconobacteril on polaarsed viburid , Acetobacter on peritrihh.
Acetobacter’il on täielik tsitraaditsükkel ja ta oksüdeerib toodetud äädikhappe edasi CO2-ks.
Gluconobacter seda ei suuda, sest tal on puudulik tsitraaditsükkel. Mõlemad perekonnad on küllalt sarnased perekonnaga Pseudomonas .

Aädika tootmisel kasutatakse Acetobacteri ja Gluconobacteri tüvesid. Protsessis on v. oluline aereerimine. Toorainena võib kasutada veini, aga ka puhtaid etanoolilahuseid.
Äädikat saab ka keemiliselt toota, kuid mikrobioloogilisel tootmisel, eriti veini baasil, moodustub aromaatne produkt ( estrid jne).
Acetobacter’it kasutatakse ka askorbiinhappe ( vitamiin C) tootmisel. Oksüdeerib sorbitooli sorboosiks. See on tootmisel tooraineks.
Äadikhapebakterid on ka tuntud õllesaastajad koos perekondadega Lactobacillus, Pediococcus, Zymomonas, enterobakterite ja metsikute pärmidega.

Acetobacter ja Gluconobacter kuuluvad ka teeseene koosseisu.
See on sümbioos pärmide ( Candida mycoderma), piimhapebakterite ja äädikhapebakterite vahel.
Bakterite poolt moodustatavasse rakuvälisesse tselluloosi immobiliseeruvad pärmirakud ja tekib sültjas mass, mis ujub vedeliku pinnal.
Seal on hapnikku ja saab toimuda pärmide poolt suhkru kääritamisel moodustunud etanooli oksüdeerimine hapnikuga äädikhappeks.

Acetobacter’i rakuväline tselluloos
Enim on rakuvälise tselluloosi sünteesi uuritud A. xylinumil.
Tselluloosi moodustub enam seisukolvis kasvatamisel , kui loksutil.
Tselluloosi süntaas on membraani välispinnal paiknev ensüüm. Läbi pooride kestas eritatakse tselluloosikiud, mis moodustavad väljaspool rakku lindi.
Kasutatakse tsellulaaside uurimisel puhta tselluloosse substraadina. Selline tselluloos ei sisalda hemitselluloosi jm saastaineid.

Acetobacter diazotrophicus on suhkrurootaime juhtkudedes elav N2 siduv bakter. Vajab ja talub väga kõrget suhkrusisaldust. Toodab sahharoosist levaansukraasi abil fruktoosist koosnevat polümeeri levaani ja fruktooligosahhariide, millel on mitmeid rakendusi.

Selts Rickettsiales - riketsiad

Neid on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult on parasiitsed g(-) bakterid. Nad paljunevad ainult elusrakus. Inimesel ja loomadel erütrotsüütides ja veresoonte endoteelirakkudes.
Neid leidub ka verd imevates putukates ( puugid , täid, kirbud), kes võivad olla nii vahe- kui ka lõpp-peremeheks. Inimene on vaheperemees !
Putukatel võivad nad olla kahjutud parasiidid ja nad kannavad riketsiad üle inimesele.
Riketsiad tungivad rakku, indutseerides fagotsütoosi.
Nad vabanevad fagosoomist kohe ja poolduvad aktiivselt raku tsütoplasmas. Generatsiooniaeg on ca 8 t.
riketsiad kui energeetilised parasiidid
Premeesorganism kahjustub mitte ainult rakkude lüüsi tõttu, vaid ka seetõttu, et riketsiate rakukestad on inimesele toksilised.
Riketsiad erinevad kõigist teistest bakteritest füsioloogia ja metabolismi poolest. Neil puudub glükolüüs ja nad ei saa glükoosi kasutada energiaallikana. Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte.
Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP ( samasugune antiport ka klamüüdiatel). Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana.
Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos.

Olulised patogeenid:

R. prowazekii
põhjustab tüüfust e. soetõbe (tähniline tüüfus).
Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Täi imeb haige inimese verd, nakatub ja kannab haiguse üle tervele inimesele.
Esimese Maailmasõja ajal oli tüüfus väga tõsine haigus. Siis tappis see Ida- Euroopas ca 3 miljonit inimest. See on alati olnud oht sõja ajal sõduritele.
Haiguse tunnused: palavik , peavalu, nõrkus. 5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis tekib tänu veresoonte epiteelirakkude lõhkemisele (verevalumid). Tüsistustena on tüüfusel kesknärvisüsteemi kahjustused, kopsu, neeru ja südamekahjustused.
Abdest aitavad tetratsükliin ja kloroamfenikool.

Selts: Rhodobacterales

Siia kuuluvad fotosünteesivad purpursed mitteväävlibakterid Rhodobacter ja Rhodovulum.
Ka fakultatiivne kemolitotroof (vesiniku ja väävliühendite oksüdeerija) Paracoccus denitrificans kuulub sellesse seltsi.

Selts: Sphingomonadales

Sisaldavad rakumembraanis sfingolipiide. Neid baktereid on vees ja mullas kuid nende hulgas on ka patogeene.
Setsi kuulub näiteks perekond Sphingomonas. Perekonnad Erythrobacter, Erythromicrobium ja Porphyrobacter, on nii nagu Sphingomonaski aeroobsed kemoorganotroofid, kuid sisaldavad bakteriklorofülli a ja karotinoide . Need on jäänud neile ilmselt nende anaeroobselt fototroofselt esivanemalt. Ka perekond Zymomonas kuulub sellesse sugukonda.

Perekond Zymomonas – elab koos taimedega

Küllalt sarnane perekonnaga Pseudomonas (näiteks esineb mõlemal ED rada), aga Zymomonas on kääritaja.
Käärimisel moodustub põhiproduktina etanool .
Etanool ja CO2 tekivad püruvaadi dekarboksülaasi ja alkoholi dh abil, nagu S. cerevisiaelgi, kuid heksoose lagundavad nad erinevates radades. Kui Euroopas kasutati alkoholitööstuses peamiselt Saccharomycest, siis näiteks Brasiilias kasutatakse just Zymomonast. Toodetakse ka bioetanooli kütuseks.

Perekond Zymomonas

Etanooli tekib palju, rakumassi moodustub vähe. Taluvad väga kõrget suhkrusisaldust söötmes (kuni 30-40%) ja etanooli taluvus on neil 10-13% (pärmidel 12-15%), mis on bekterimaailmas haruldane . Enamus baktereid talub vaid 1-2% etanooli.
Zymomonase membraanidest on leitud steroolitaolised lipiidid hopanoidid ja arvatakse, et need ained stabiliseerivad membraane. Hopanoidide sünteesiks ei ole vaja hapnikku, steroolide sünteesiks on vaja.
Kuna need bakterid on levinud kõrge suhkrusisaldusega keskkonnas, siis kasutavad suhkrute rakku transportimiseks mitte aktiivtransporti, vaid vahendatud difusiooni, nagu pärmidki. See on muidu bakterimaailmas üpris haruldane.

Perekond Zymomonas

Etanooli tekib palju, rakumassi moodustub vähe. Taluvad väga kõrget suhkrusisaldust söötmes (kuni 30-40%) ja etanooli taluvus on neil 10-13% (pärmidel 12-15%), mis on bekterimaailmas haruldane. Enamus baktereid talub vaid 1-2% etanooli.
Zymomonase membraanidest on leitud steroolitaolised lipiidid hopanoidid ja arvatakse, et need ained stabiliseerivad membraane. Hopanoidide sünteesiks ei ole vaja hapnikku, steroolide sünteesiks on vaja.
Kuna need bakterid on levinud kõrge suhkrusisaldusega keskkonnas, siis kasutavad suhkrute rakku transportimiseks mitte aktiivtransporti, vaid vahendatud difusiooni, nagu pärmidki. See on muidu bakterimaailmas üpris haruldane.

Selts: Caulobacterales
Perekonnad: Caulobacter, Asticcacaulis

Caulobacteri rakul on jätke, mis koosneb membraanist ja rakukestase ning millel on kinnitusplaat. Selle kaudu kinnituvad tahkele pinnale. Jätked on pikemad (kuni 10 rakupikkust), kui keskkonnas on vähe toitaineid. Rakud on kemoorganoheterotroofid. Neid isoleeritakse puhtast mere- ja mageveest , aga ka mullast. Nad kinnituvad teistele bakteritele, vetikatele jt mikroorganismidele ja saavad seega omastada toitaineid, mida eritavad teised rakud.
Caulobacteri raku jagunemisel moodustuvad erisugused rakud: üks liikuv, viburiga rakk ja teine liikumatu kinnitusjätkega rakk.

Selts Rhizobiales

Seltsi kuulub 10 sugukonda, millel on väga erinevad fenotüübid.
Rhizobium on juuremügarate sümbiont, kelle abil liblikõielised taimed seovad õhulämmastikku.

Perekond Agrobacterium
Liigid:

tumefaciens

radiobacter (pole tumorigeenne)

rhizogenes (põhjustab hairy root -haigust).

Perekonna tüüpliigiks on A. tumefaciens.
Agrobacterium põhjustab kaheidulehelistel taimedel mitmesuguseid kasvajaid. Sellel bakteril on tohutu peremeestaimede ring.
Nakatuvad näiteks marjapõõsad ja viljapuud . Kasvajad tekivad juurtel, okstel ja tüvel.
Kasvajad takistavad vee- ja toitainete liikumist taimes . Taimed kääbustuvad ja on väheviljakad.
Algul on kasvaja pehme, soolatüükataoline, hiljem aga puitub.
Agrobacterium tumefaciensi poolt põhjustatud kasvaja õunapuu oksal
Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks taimegenoomi. Lisatavad geenid lülitatakse bakteris replitseeruvasse Ti plasmiidi.
Selle tehnoloogiaga on saadud näiteks herbitsiidide suhtes resistentseid taimi.

Herbitsiid “Roundup”, mille toimeaine on glüfosaat, mis ihibeerib aromaatsete aminohapete sünteesi taimedes, nii kultuurtaimedes kui ka umbrohtudes.
Seda herbitsiidi kasutatakse nn musta maa tegemiseks enne külvi.
tumefaciensi ja mitmete teiste bakterite vastav ensüüm on aga glüfosaadile tundetu. Agrobacterioumi vastav ensüüm on kloneeritud Ti plasmiidi ja viidud Agrobacteriumi abil sojasse. Saadi soja, mis oli resistentne glüfosaadi suhtes.

Hairy root

Põhjustavad Agrobacterium rhizogenese tüved, kes omavad juurt indutseerivat plasmiidi pRi. Infektsioon toimub samuti nagu Ti plasmiidi puhul, kuid taimekoes ei moodustu kasvajakude, vaid toimub massiline juurte moodustumine. Juured võivad tekkida ükskõik millisel taime osal. Kui näiteks koetükki (porgandilõik) transformeerida sellise Agrobacteriumi tüvega, algab koerakkude massiline diferentseerumine juurteks.

Alfa-proteobakterite hulka kuuluvad veel näiteks perekonnad Beijerinckia ja Derxia (vabaltelavad N2 sidujad).
Alfa-proteobakterite hulka kuuluvad ka paljud jätketega bakterid: Hyphomicrobium, Nevskia, Prosthecomicrobium ja Seliberia. Enamikul neist bakteritest moodustuvad jätked pungumise käigus.
Hyphomicrobium on aeroobne punguv kemoheterotroofne bakter. Kinnitub takketele pindadele .
Emarakk võib ühe hüüfi otsa korduvalt pungasid moodustada.
C-allikate spekter ei ole Hyphomicrobiumil v. lai. Talle meeldivad etanool, atsetaat ja ühesüsinikulised metanool, formaldehüüd ja formiaat. Seega on ta fakultatiivne metülotroof. Kuna ta on nii vähenõudlik, siis arvatakse, et ta on eriti tüüpiline oligotroofsetes veekogudes.
Emarakk võib ühe hüüfi otsa korduvalt pungasid moodustada

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sherik Õppematerjali autor

Hõimkonna Praoteobactria ülevaade

proteobacteria bakterid mikroobid

Sarnased õppematerjalid

docx

mikrobioloogia

· Inimese mikroobikooslus Inimese normaalne mikrobioota: mõisted, nende erinevused. mikrobioota - mikroobikooslus ühes kehaosas mikrobioom - kõik mikroobid, nende komponendid ja aktiivsused kokku Normaalse mikrobioota funktsioonid inimese jaoks ja faktorid, millest selle koostis sõltub. – Mikrobioomi funktsioonid: immuunsüsteemi “välajõpe”, kiudainete lagundamine, vitamiinide süntees sooles, rasvhapete moodustumine sooles, sooleepiteeli tugevdamine, kaitse patogeenide eest, ravimite töötlemine, meeleolu mõjutamine. Mikrobioota koostis sõltub vanusest, sünni viisist, toidust, elukeskkonnast, tervislikust seisundist, ravimite kasutamisest jne. Kes on gnotobiondid? – organismid, kelle mikrobioota on määratletud. Nad võivad olla steriilsed ehk mikroobivabad loomad, aga ka loomad, keda on ekperimentaalselt nakatatud mingite kindlate mikroobidega. Imetajatel saadakse mikroobivabu loomi keisrilõikega, sest vastsündinu on emaihus praktiliselt steriilne. Mik

Mikrobioloogia

docx

Mikrobio II eksamiks kordamine

1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainete

Mikrobioloogia

docx

Patogeensed bakterid

Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si

Bioloogia

114

pdf

Nimetu

MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. .................................................................

Kategoriseerimata

ppt

Bakterite kujurühmad

Bakterite kujurühmad Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedas

Bioloogia

docx

Mikrobioloogia I kursus 2012

Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN),

Bioloogia

doc

Arhed

· Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. 2) Hõimkond Euryarchaeota. Hõimkonnad Crenarchaeota ja Euryarchaeota · Kirjanduses eristatakse arhede domeenis siiski veel kolmandat hõimkonda Korarchaeota. Sellesse hõimkonda kuulusid alguses hüpertermofiilsed mittekultiveeritavad arhed, mis eraldati 1996. a. Yellostowne'I rahvuspargist kuumaveeallikast. Nüüd on neid juba ka laborikultuuridena, aga nende omadusi veel kirjeldatud pole

Mikroobisüstemaatika

docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt ,,lahutusjõudu". Vt 18. 20. Bakteri liiki määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. 21. Kaasaegne prokarüootide süsteem: 29 hõimkonda bakteritel ja 5 hõimkonda arhedel. Domeen Archaea: 1. Hõimkond Crenarchaeota 2. Hõimkond Euryarchaeota 3. Hõimkond Korarchaeota 4. Hõimkond Nanoarchaeota 5. Hõimkond Thaumarhaeota 22. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. · Louis Pasteur tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhul sisalduvad

Mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid