Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hõimkond Proteobacteria (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Hõimkond
Proteobacteria
( proteobakterid , purpurbakterid)

  • Väga suur hõimkond (ca 200 perekonda), kuhu kuuluvad g(-) bakterid . Hõimkond sai esialgu nime purpurbakterite järgi, keda paljud selle hõimkonna klassid sisaldavad.
  • Praegune hõimkonna himetus tuletatud Kreeka jumala Proteuse nimest, kel oli palju kujusid . See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust.
  • Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel.
  • Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme.
  • Alfa-, beeta- ja gammaproteobakterite klassid sisaldavad purpurbaktereid
  • Proteobakterite eellane võis olla fototroof. Proteobakterite delta - ja epsilonharus on fotosünteesivõime edasises evolutsioonis kaduma läinud


Klass Alfaproteobakterid
  • Siia kuulub 6 seltsi:

  • Rhodospirillales
  • Rickettsiales
  • Rhodobacterales
  • Sphingomonadales
  • Caulobacterales
  • Rhizobiales
    • Alfaproteobakterite hulgas on rohkesti neid baktereid, kes elavad koos eukarüootsete rakkudega Rhizobium on liblikõieliste taimede juuremügarate sümbiont, Azospirillum on taimede risosfääri bakter. Agrobacterium põhjustab taimedel mitmesuguseid kasvajaid, riketsiad on loomade rakusisesed parasiidid . Kõik need eukarüootidega mingis seoses olevad liigid klasterduvad selles alamhõimkonnas kokku ja on ilmselt ühise evolutsioonilise päritoluga. Nende eellasel võis seega olla mingeid omadusi, mis soodustasid nende kooselu eukarüootsete rakkudega.
    • Arvatakse, et alfaproteobakter võiks olla ka eukarüootse raku mitokondri eellane.
    • Alfa-proteobakterite rühma kuulub näiteks ka perekond Paracoccus, kelle elektrontransportahel on väga sarnane mitokondri omaga .
    • Alfa-proteobakterite rühmas on rohkesti eukarüootide rakusiseseid parasiite ja ka taimedega koos elavaid baktereid

    Selts Rhodospirillales
    Rhodospirillum


    • purpurne mitteväävlibakter.
    • Purpursete mitteväävlibakterite rikastuskultuurid mineraalsoolade ja suktsinaadiga puljongis (anaeroobselt valguse käes kasvatatud ) ja nende punased kolooniad Petri tassil

    Azospirillum
    • Esimesed N2 fikseerivad spirillid avastas Beijerinck 1925. a.
    • Azospirillumit võib leida mullast ja eriti rohkesti on neid taimejuurte ümbruses. Kuna nad eelistavad kõrgemat temperatuuri, on neid enam soojades maades.
    • Liigid: A. brasilense, A. lipoferum, A. amazonense jne.
    • Azospirillid on tömbid kõverdunud pulgad , mis liiguvad polaarse viburi abil. Kui rakke kasvatada pehmel agarsöötmel, võivad moodustuda ka arvukad külgviburid ja ilmneda voogamine . Ebasoodsates tingimustes tsüsteeruvad. Lemmik C-allikateks on org. happed .

    Perekonnad
    Acetobacter
    ja
    Gluconobacter.
    • Oksüdeerivad suhkruid ja alkohole mittetäielikult orgaaniliste hapeteni.
    • Oksüdeerivad ka veinis sisalduva etanooli äädikhappeks, kui vein hapnikuga kokku puutub (äädikhapebakterid). Juba 4000 a e.m.a. tehti Babüloonias veiniäädikat.
    • Juba Pasteuri ajal oli teada, et neid baktereid saab isoleerida veini pinnale moodustuvast kilest.
    • Loduses on neid baktereid on alati küpsete viinamarjade pinnal ja nad hakkavad kiiresti paljunema, kui marjad on vigastatud . 20. sajandi alguses hakati äädika valmistamisel kasutama puhaskultuure, et pääseda saastajatest, nagu A. xylinum.
    • Äädikhapebaktereid saab isoleerida näiteks etanooliga tardsöötmel, kuhu on lisatud kriiti. Kriit lahustub koloonia ümbert, sest rakud moodustavad etanoolist äädikhapet.
    • Neile bakteritele on iseloomulik ka kõrge happetaluvus. Taluvad pH 5.0 ja alla selle.


    • Acetobacter ja Gluconobacter on eristatavad põhiliselt selle poolest, et neil on erinev viburite paigutus ja org. hapete edasi oksüdeerimise võime. Gluconobacteril on polaarsed viburid , Acetobacter on peritrihh.
    • Acetobacter’il on täielik tsitraaditsükkel ja ta oksüdeerib toodetud äädikhappe edasi CO2-ks.
    • Gluconobacter seda ei suuda, sest tal on puudulik tsitraaditsükkel. Mõlemad perekonnad on küllalt sarnased perekonnaga Pseudomonas .

    • Aädika tootmisel kasutatakse Acetobacteri ja Gluconobacteri tüvesid. Protsessis on v. oluline aereerimine. Toorainena võib kasutada veini, aga ka puhtaid etanoolilahuseid.
    • Äädikat saab ka keemiliselt toota, kuid mikrobioloogilisel tootmisel, eriti veini baasil, moodustub aromaatne produkt ( estrid jne).
    • Acetobacter’it kasutatakse ka askorbiinhappe ( vitamiin C) tootmisel. Oksüdeerib sorbitooli sorboosiks. See on tootmisel tooraineks.
    • Äadikhapebakterid on ka tuntud õllesaastajad koos perekondadega Lactobacillus, Pediococcus, Zymomonas, enterobakterite ja metsikute pärmidega.

    • Acetobacter ja Gluconobacter kuuluvad ka teeseene koosseisu.
    • See on sümbioos pärmide ( Candida mycoderma), piimhapebakterite ja äädikhapebakterite vahel.
    • Bakterite poolt moodustatavasse rakuvälisesse tselluloosi immobiliseeruvad pärmirakud ja tekib sültjas mass, mis ujub vedeliku pinnal.
    • Seal on hapnikku ja saab toimuda pärmide poolt suhkru kääritamisel moodustunud etanooli oksüdeerimine hapnikuga äädikhappeks.

    • Acetobacter’i rakuväline tselluloos
    • Enim on rakuvälise tselluloosi sünteesi uuritud A. xylinumil.
    • Tselluloosi moodustub enam seisukolvis kasvatamisel , kui loksutil.
    • Tselluloosi süntaas on membraani välispinnal paiknev ensüüm. Läbi pooride kestas eritatakse tselluloosikiud, mis moodustavad väljaspool rakku lindi.
    • Kasutatakse tsellulaaside uurimisel puhta tselluloosse substraadina. Selline tselluloos ei sisalda hemitselluloosi jm saastaineid.

    • Acetobacter diazotrophicus on suhkrurootaime juhtkudedes elav N2 siduv bakter. Vajab ja talub väga kõrget suhkrusisaldust. Toodab sahharoosist levaansukraasi abil fruktoosist koosnevat polümeeri levaani ja fruktooligosahhariide, millel on mitmeid rakendusi.

    Selts
    Rickettsiales
    -
    riketsiad

    • Neid on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult on parasiitsed g(-) bakterid. Nad paljunevad ainult elusrakus. Inimesel ja loomadel erütrotsüütides ja veresoonte endoteelirakkudes.
    • Neid leidub ka verd imevates putukates ( puugid , täid, kirbud), kes võivad olla nii vahe- kui ka lõpp-peremeheks. Inimene on vaheperemees !
    • Putukatel võivad nad olla kahjutud parasiidid ja nad kannavad riketsiad üle inimesele.
    • Riketsiad tungivad rakku, indutseerides fagotsütoosi.
    • Nad vabanevad fagosoomist kohe ja poolduvad aktiivselt raku tsütoplasmas. Generatsiooniaeg on ca 8 t.
    • riketsiad kui energeetilised parasiidid
    • Premeesorganism kahjustub mitte ainult rakkude lüüsi tõttu, vaid ka seetõttu, et riketsiate rakukestad on inimesele toksilised.
    • Riketsiad erinevad kõigist teistest bakteritest füsioloogia ja metabolismi poolest. Neil puudub glükolüüs ja nad ei saa glükoosi kasutada energiaallikana. Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte.
    • Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP ( samasugune antiport ka klamüüdiatel). Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana.
    • Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos.

    Olulised
    patogeenid:
    • R. prowazekii
    • põhjustab tüüfust e. soetõbe (tähniline tüüfus).
    • Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Täi imeb haige inimese verd, nakatub ja kannab haiguse üle tervele inimesele.
    • Esimese Maailmasõja ajal oli tüüfus väga tõsine haigus. Siis tappis see Ida- Euroopas ca 3 miljonit inimest. See on alati olnud oht sõja ajal sõduritele.
    • Haiguse tunnused: palavik , peavalu, nõrkus. 5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis tekib tänu veresoonte epiteelirakkude lõhkemisele (verevalumid). Tüsistustena on tüüfusel kesknärvisüsteemi kahjustused, kopsu, neeru ja südamekahjustused.
    • Abdest aitavad tetratsükliin ja kloroamfenikool.

    Selts:
    Rhodobacterales
    • Siia kuuluvad fotosünteesivad purpursed mitteväävlibakterid Rhodobacter ja Rhodovulum.
    • Ka fakultatiivne kemolitotroof (vesiniku ja väävliühendite oksüdeerija) Paracoccus denitrificans kuulub sellesse seltsi.

    Selts:
    Sphingomonadales
    • Sisaldavad rakumembraanis sfingolipiide. Neid baktereid on vees ja mullas kuid nende hulgas on ka patogeene.
    • Setsi kuulub näiteks perekond Sphingomonas. Perekonnad Erythrobacter, Erythromicrobium ja Porphyrobacter, on nii nagu Sphingomonaski aeroobsed kemoorganotroofid, kuid sisaldavad bakteriklorofülli a ja karotinoide . Need on jäänud neile ilmselt nende anaeroobselt fototroofselt esivanemalt. Ka perekond Zymomonas kuulub sellesse sugukonda.

    Perekond
    Zymomonas
    – elab koos taimedega

    • Küllalt sarnane perekonnaga Pseudomonas (näiteks esineb mõlemal ED rada), aga Zymomonas on kääritaja.
    • Käärimisel moodustub põhiproduktina etanool .
    • Etanool ja CO2 tekivad püruvaadi dekarboksülaasi ja alkoholi dh abil, nagu S. cerevisiaelgi, kuid heksoose lagundavad nad erinevates radades. Kui Euroopas kasutati alkoholitööstuses peamiselt Saccharomycest, siis näiteks Brasiilias kasutatakse just Zymomonast. Toodetakse ka bioetanooli kütuseks.

    Perekond Zymomonas
    • Etanooli tekib palju, rakumassi moodustub vähe. Taluvad väga kõrget suhkrusisaldust söötmes (kuni 30-40%) ja etanooli taluvus on neil 10-13% (pärmidel 12-15%), mis on bekterimaailmas haruldane . Enamus baktereid talub vaid 1-2% etanooli.
    • Zymomonase membraanidest on leitud steroolitaolised lipiidid hopanoidid ja arvatakse, et need ained stabiliseerivad membraane. Hopanoidide sünteesiks ei ole vaja hapnikku, steroolide sünteesiks on vaja.
    • Kuna need bakterid on levinud kõrge suhkrusisaldusega keskkonnas, siis kasutavad suhkrute rakku transportimiseks mitte aktiivtransporti, vaid vahendatud difusiooni, nagu pärmidki. See on muidu bakterimaailmas üpris haruldane.
  • Hõimkond Proteobacteria #1 Hõimkond Proteobacteria #2 Hõimkond Proteobacteria #3 Hõimkond Proteobacteria #4 Hõimkond Proteobacteria #5 Hõimkond Proteobacteria #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sherik Õppematerjali autor
    Hõimkonna Praoteobactria ülevaade

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    23
    docx

    mikrobioloogia

    · Inimese mikroobikooslus Inimese normaalne mikrobioota: mõisted, nende erinevused. mikrobioota - mikroobikooslus ühes kehaosas mikrobioom - kõik mikroobid, nende komponendid ja aktiivsused kokku Normaalse mikrobioota funktsioonid inimese jaoks ja faktorid, millest selle koostis sõltub. – Mikrobioomi funktsioonid: immuunsüsteemi “välajõpe”, kiudainete lagundamine, vitamiinide süntees sooles, rasvhapete moodustumine sooles, sooleepiteeli tugevdamine, kaitse patogeenide eest, ravimite töötlemine, meeleolu mõjutamine. Mikrobioota koostis sõltub vanusest, sünni viisist, toidust, elukeskkonnast, tervislikust seisundist, ravimite kasutamisest jne. Kes on gnotobiondid? – organismid, kelle mikrobioota on määratletud. Nad võivad olla steriilsed ehk mikroobivabad loomad, aga ka loomad, keda on ekperimentaalselt nakatatud mingite kindlate mikroobidega. Imetajatel saadakse mikroobivabu loomi keisrilõikega, sest vastsündinu on emaihus praktiliselt steriilne. Mik

    Mikrobioloogia
    thumbnail
    35
    docx

    Mikrobio II eksamiks kordamine

    1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt ­ kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainete

    Mikrobioloogia
    thumbnail
    21
    docx

    Patogeensed bakterid

    Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA ­ FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA ­ GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ­ ORDO; KLASS ­ CLASSIS; HÕIMKOND ­ PHYLUM; RIIK ­ REGNUM; Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si

    Bioloogia
    thumbnail
    114
    pdf

    Nimetu

    MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. .................................................................

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    92
    ppt

    Bakterite kujurühmad

    Bakterite kujurühmad Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedas

    Bioloogia
    thumbnail
    22
    docx

    Mikrobioloogia I kursus 2012

    Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev ­ see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN),

    Bioloogia
    thumbnail
    11
    doc

    Arhed

    · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. 2) Hõimkond Euryarchaeota. Hõimkonnad Crenarchaeota ja Euryarchaeota · Kirjanduses eristatakse arhede domeenis siiski veel kolmandat hõimkonda ­ Korarchaeota. Sellesse hõimkonda kuulusid alguses hüpertermofiilsed mittekultiveeritavad arhed, mis eraldati 1996. a. Yellostowne'I rahvuspargist kuumaveeallikast. Nüüd on neid juba ka laborikultuuridena, aga nende omadusi veel kirjeldatud pole

    Mikroobisüstemaatika
    thumbnail
    24
    docx

    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

    iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt ,,lahutusjõudu". Vt 18. 20. Bakteri liiki määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu ­ Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. 21. Kaasaegne prokarüootide süsteem: 29 hõimkonda bakteritel ja 5 hõimkonda arhedel. Domeen Archaea: 1. Hõimkond Crenarchaeota 2. Hõimkond Euryarchaeota 3. Hõimkond Korarchaeota 4. Hõimkond Nanoarchaeota 5. Hõimkond Thaumarhaeota 22. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. · Louis Pasteur ­ tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhul sisalduvad

    Mikrobioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun