Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ? Tsüanobakter + + + + + mõned Rikketsia + + + Acet
Erinevalt teistest streptokokkidest säilivad kaua kuumutamisel, säilivad ka kuivamisel. Epidemioloogia. Enamasti põhjustab enterokokilisi infektsioone indigeenne mikrofloora, harvem inimeselt inimesel levik. Riskikontingent on pikaajaliselt hospitaliseeritud, laia spektriga antibiootikume saavad (tsefalosporiinidele on enterokokid loomulikult resistentsed). Sagedased HI põhjustajad. Kinnistes kollektiivides võib suureneda multiresistentsete tüvede hulk (konjugatsioon!) 0,01% soole mikroobide üldhulgast. Koloniseerivad tihti ka nahka ja hingamisteid. Virulentsus. Ei ole väga potentsiaalsed haigustekitajad. Fagotsütoosi vältida ei suuda. Peptidoglükaan ja teihhoiinhapped aktiveerivad komplemendi ja põletiku tekke. Eriti tugeva rakuseinaga, mistõttu antibiootikumid pääsevad halvasti rakku. Adhesiinid – kinnitumine uroepiteelile. Tsütolüsiin – teiste G+ ja eukarüootsete rakkude lüüs. Toodavad teisi baktereid inhibeerivat bakteriotsiini.
Seetõttu tuli välja töötada lihtsad meetodid tema detekteerimiseks vees, toiduainetes jm., et ennustada potentsiaalset fekaalset reostust. Võeti arvesse, et E. coli kääritab laktoosi, Salmonella ja Shigella aga mitte, töötati välja selektiivsed diagnostilised söötmed. Et eristada E. colit teistest laktoosi fermenteerivatest bakteritest töötati välja indooli-, metüülpunase, Voges-Proskaueri ja tsitraadi testid. Tüvi loeti E. coli'ks, kui ta oli indool- ja metüülpunase testi järgi positiivne ja V-P ja tsitraattesti järgi negatiivne. Praktiliselt kõik tüved eritavad beeta-glükuronidaasi ja selle järgi on neid ka hea testida. E. coli K12 ja mõned teised tüved on ka täielikult sekveneeritud. Kasv EMB (eosine methylene blue) söötmel. E. coli toodab laktoosi kääritades happeid ja seetõttu on kolooniad tumepunased ja metalsed. E. coli füsioloogia ja patogeensus. Teda leidub alati inimeste ja teiste püsisoojaste
Paljudel bakteritel on histoonitaolised valgud. Thermus Aquaticus Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kuumaveeallikad / merevesi. Tündaliseerimine. Vaheaegadega kuumutamine. Pastöriseerimine. Kuumtöötlemine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. Rakkude külmutamist mitmesugustes kaitsesöötmetes (puljong, seerum, glütserool) kasutatakse mikroobide pikaajalisel säilitamisel. Tavaliselt kasutatakse krüoprotektandina (antifriisina) 15-20% steriilset glütserooli. Glütserool tungib rakku ja takistab jääkristallide teket rakus, alandades tsütoplasma külmumistemperatuuri. Krüoprotektandis suspendeeritud kultuure hoitakse kas -75 oC (- 80oC) juures, vedelas lämmastikus või selle aurudes. pH toime mikroobidele. Otseselt mõjutab pH rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni.
olemas nii objektiiv kui ka okulaar. NB! Hook tegi enda mikrokoobi varem, kui Leeuwenhoek. L. sai inspiratsiooni Hooke´i töödest ja tegi ka endale töövahendi! 17. sajandi suurim eksperimentaator ja leiutaja. Võttis kasutusele mõiste rakk. Alguses arvati, et mikroobid tekivad lagunevast orgaanilisest ainest, kuna neid sealt leida oli võimalik. Paljud progressiivsed teadlased aga arvasid, et ka mikroobid tekivad endasugustest. Pasteur - Parima tõestuse mikroobide isetekkimise võimatuse kohta annab Louis Pasteur, kasutades kurekaelaga kolbe. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati
· Membraan koosneb: Fosfolipiidide kaksikkihist ( kus lipiidide hüdrofoobsed rasvhappejäägid on suunatud membraani siseosa poole ja hüdrofiilsed ,,pead" membraani välispinna poole. Valgud · Membraan ei ole jäik vaid ümberkorralduv. · Rakumembraani funktsioonid: o Ainete transport rakku ja eritamine rakust. Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid. o Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). o Energeetiline funktsioon. ( Membraanis paiknevad oksüdatiivsed ensüümid, elektrontransportahela komponendid, fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis omakorda energiseerib
efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Ta töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. 30. Robert Koch.Kochi postulaadid Koch tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis, kelle puhaskultuuri süstimisel tervetele loomadele areneb välja siberi katk. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid 1 Haigest organismist peab olema võimalik isoleerida mikroob, mida terves loomas pole. 2 Mikroobi tuleb kasvatada puhaskultuuris. 3 Kui tervet organismi antud mikroobiga nakatada, peavad ilmnema sümptomid, mis kaasnevad mikroobiga seotud haigusega
Tegelikult moodustavad võrgustiku mitte geenid, vaid geeniproduktid (valgud), mis rakus omavahel interakteeruvad. Nad sobivad hästi omavahel koos töötama. 22 BAKTERIRAKU MEMBRAAN, KAPSEL JA KEST Rakumembraan- koosneb fosfolipiidide kaksikkihist, kuhu on sukeldatud valgud. Rakumembraani funktsioonid 1. Ainete transport rakku ja eritamine rakust- suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid. 2. Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees (ja valgusüntees- membraaniga seotud ribosoomidel. 3. Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad energia hankimises osalevad valgud, elektrontransportahela mittevalgulised komponendid (nt kinoonid), fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis
Kõik kommentaarid